Esmaspäeval võttis Eesti riigikontrolöri teatepulga üle uus mees – Alar Karis, keda seni on seostatud teaduse ja kõrgharidusega. Kas arengubioloogiat uurinud Karisest võib saada inimene, kes paneb Eesti riigi juhid riigiauditite sõnumeid senisest tõsisemalt võtma?
Alar Karise (55) teadlasekarjäär sai tuule tiibadesse 1990. aastatel, kui ta Inglismaal ja Hollandis töötades tegeles aju arengu molekulaarsete mehhanismide uurimisega, kasutades selleks geneetiliselt muudetud hiiri. Ta tõi selle tehnoloogia ka Eestisse ning sellest sai üks Eesti nüüdisaegse biomeditsiini alustalasid. Paraku jäigi uudne suund kolleegide arendada, sest Karist ootasid uued väljakutsed rektorite töövallas, kõigepealt põllumajandusakadeemia reformimisel maaülikooliks ja seejärel Tartu ülikooli arendamisel rahvusvahelise haardega rahvusülikooliks.
Pärast üheksat aastat rektoriametis pole aga enam tagasiteed laborisse hiirte juurde. Võib küll mõelda, mida Eesti jaoks kaotsi läinud teadlane saanuks oma aju ja kätega inimkonna heaks korda saata, kuid targem on keskenduda sellele, mida suudab ta nüüd korda saata riiki teenides. Kolleegid rõhutavad Karise äärmiselt süstemaatilist mõtlemist ja suurt järjekindlust. Pole kahtlust, et hea riigikontrolöri jaoks on need omadused hädavajalikud. Pealegi võttis uus juht oma eelkäijalt Mihkel Oviirilt üle laitmatu kellavärgina tööle pandud, kõrge kompetentsi ja töökultuuriga riigiorgani, millega edasi minna. Ent kuhu?
Kriitika või koostöö?
Alar Karis istub kolmapäeva varahommikul oma uues, veel pisut Mihkel Oviiri nägu kabinetis. Mõned nädalad tagasi, kui riigikogu oli talle vastselt rohelist nuppu vajutanud, ütles ta raadios, et loodab panna riigikontrolli hääle Eestis kõvemini kõlama. Tõsi ta ju on, et kuigi riigi auditimeistrid on juba aastaid teinud silmapaistvalt head tööd ning riigikontrolör lubanud endale jõulisi ja otsekoheseid väljaütlemisi Eestis toimuva kohta, pakkudes ka konstruktiivseid lahendusi, on valitsuse ja riigikogu liikmed on nii mõnigi kord võtnud üll justkui hanesuled, mida mööda sutsakas külma vett lihtsalt maha voolab.
„Aga kas ta on ikka voolanud?“ oponeerib Karis. „Võib-olla tehakse esimese hooga lihtsalt selline nägu, aga hiljem siiski arvestatakse öelduga,” pakub Karis ja lisab, et teda ennast ka huvitab nüüd väga konkreetselt teada saada, kui palju siis riigikontrolli poolt osutatust, olgugi et mõningase viivitusega, siiski ellu on viidud. „See ongi muuhulgas üks asi, mille püüame nüüd läbi analüüsida ja selgeks saada. See on oluline info. Mis on tegelikkuses olnud riigikontrolli auditite mõju riigis toimuvale? Ja kas on probleem, et see pole piisav,” ütleb ta.
Kolme käepigistuse kaugusel
Riigikontroll, nagu ka õiguskantsler, peab tegutsema sõltumatuna. Siis on tööst kasu, sest professionaalne ja erapooletu kõrvalpilk annab otsustajatele, aga ka pealtvaatajatele (ehk rahvale) võimaluse kriitiliselt analüüsida ja leida tõde. Eesti on aga väike, siin tunnevad kõik üksteist, on seotud tudengipõlvest saati või äri- ja erasuhteid pidi. Öeldakse, et kõik inimesed on Eestis üksteisest vaid maksimaalselt kolme käepigistuse kaugusel. Ja seda me ju ka alatasa ilmsiks tulevates susserdamistes ka kujukalt näeme. Kas sellist mõõtu ühiskonnas saab üldse olla tõelist sõltumatust? „See ahel on isegi lühem, kõik olulised inimesed on enamasti vaid ühe telefonikõne kaugusel,” läheb Karis edasi. „Tõsi, see pole lihtne. Aga siin on kaks abinõud, need tuleb endale selgeks teha. Kui sa kord juba hakkad laveerima, siis oled lõksus. Sellest tuleb hoiduda, tuleb hoida täielikult konstruktiivset, professionaalset ja töist joont. Ja teiseks vankumatu kompetentsus ja pädevus. Nendes raamides tulebki tegutseda,” selgitab ta oma maailmavaadet.
Jah, ega Alar Karis pole lasknud ennast kunagi käsist siduda, ütlevad ka tema tuttavad. Kui oskad teha koostööd loomade, rakkude ja geenidega, saad hakkama ka inimeste ja eurodega. Kunagi ammuilma, muide, unistas ta põnevast tööst mõnes Aafrika loomapargis. Nüüd on aga elu läinud nii, et mustale mandrile pole ta jõudnudki. Kui rektori ametiraha kaelast ära oli võtnud, siis plaanis just reisi ette võtta, aga riigikontroll astus vahele. Küll need loomad seal veel rahulikult ootavad!
--------
Millega tegeleb riigikontroll?
# Riigikontroll on põhiseaduslik riigi kontrollorgan, kelle ülesandeks on uurida, kas riik ja kohalikud omavalitsused kulutavad maksumaksjate raha õiguspäraselt ja säästlikult ning kas valitsuse töö tagab avaliku sektori raha otstarbeka ja tulemusliku kasutamise, et riik toimiks hästi.
# Riigikontrolöri pakub välja president ja nimetab ametisse riigikogu. Riigikontrolöri õigused on võrreldavad ministri omadega.
# Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Tal on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Eestis on riigikontrolöril õigus võtta sõnaõigusega osa ka valitsuse istungitest.
# Riigikontrollis töötab ligi 90 inimest, asutuse eelarve on tänavu 4,9 miljonit eurot (0,6 protsenti Eesti riigieelarvest).
--------
Eesti riigikontrolörid
Aleksander Oinas (1919 ja 1921–1926)
Hariduse sai Peterburi polütehnikumi majandusosakonnas, oli siseminister, sotsiaaldemokraat ja marksist, hiljem rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Hukkus Ussollagi sunnitöölaagris 1942. aastal.
Kaarel Eenpalu (kuni 1935 Karl August Einbund; 1919–1920)
Õppis Treffneri gümnaasiumis, Tartu ülikoolis ja Moskva ülikoolis. Õigusteaduste kandidaat, Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Põllumeeste Kogude liige, karskusliikumise aktivist, Postimehe toimetuse liige, hilisem siseminister, Eesti politsei rajaja ja riigivanem. Hukkus Vjatka vangilaagris 1942. aastal.
Johannes Zimmermann (1926–1929)
Sai hariduse Treffneri gümnaasiumis ja Tartu veterinaarinstituudis. Loomakasvatusteadlane, hilisem majandus- ja põllutööminister. Hukatud Sverdlosvki vangilaagris 1942. aastal.
Karl Soonpää (kuni 1939 Karl Johannes Soonberg; 1929–1940)
Õppis Tartu ülikoolis usuteadust ja põllumajandust. Enne riigikontrolli siirdumist oli töö- ja hoolekandeminister, põllutööminister. Hukkus 1944. aastal Elva lähedal metsas nõukogude diversante püüdes.
Hindrek Meri (1990–1998)
Sündis Berliinis, oli küüditatud. Õppis Tartu ülikoolis majandusgeograafiks, seejärel töötas ENSV riiklikus plaanikomitees, pärast riigikontrolöri tööd oli Eesti Panga nõukogu liige. Suri 2009. aastal. President Lennart Meri vend.
Juhan Parts (1998–2003)
Lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerumisega eraõigusele), töötanud justiitsministeeriumi asekantslerina, pärast riigikontrolöri tööd peaministri ning majandus- ja kommunikatsiooniministrina. Res Publica asutaja, Isamaa ja Res Publica Liidu liige.
Mihkel Oviir (2003–2013)
Lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Selle järel asus tööle justiitsministeeriumi, alates 1992. aastast selle esimene kantsler, siis kaks ametiaega riigikontrolör. Apoliitiline, on öelnud, et oleks nõus astuma „selge mõistuse parteisse”, kui niisugune Eestis eksisteeriks. Nüüd juba nädal aega lihtsalt pensionär Nõmmelt.
Alar Karis (alates 2013)
Lõpetanud Eesti põllumajandusakadeemia veterinaarteaduskonna, teadlasena tegutsenud molekulaargeneetika ja arengubioloogia vallas, kuulub enim tsiteeritud Eesti teadlaste hulka. Töötanud Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli rektorina.