Sven Soiver: "Ettevõtluse toetamine - riigi üks käsi ei tea, mida teine teeb"

Sven Soiver

Teksti suurus:[-A][+A]

EST | RUS | ENG

Prindi

Lisaks sellele, et riik püüab kujundada soodsat ettevõtluskeskkonda, suunab ta ettevõtja käsutusse aasta-aastalt järjest enam raha toetuste, laenude, tagatiste ja ekspordigarantiide näol.

Kuigi raha ümberjagamine on paljudes valdkondades üks riigi põhitegevusi, nõuab ettevõtluse toetamine tähelepanu valdkonna erilisuse tõttu. Riiklik toetus võib kergesti moonutada konkurentsi ja seetõttu on ettevõtluse toetamine õigustatud vaid siis, kui turg ehk erainitsiatiiv ei suuda probleeme lahendada ja toetamise positiivne mõju kaalub üles selle kahjuliku mõju. Niisiis ei saa toetuse ainsaks eesmärgiks olla nende kulutuste vähendamine, mida ettevõtja peaks tavatingimustes ise kandma; rahajagamine peaks looma muud lisaväärtust.

Riigikontroll analüüsis ettevõtluse toetamise põhimõtteid – miks, millele ja kui palju raha suunatakse, kuidas seda tehakse ning millisele analüüsile need põhimõtted tuginevad.

Ettevõtluse toetamine ebaselge

Koht, kus määratleda need selged põhjendused, miks peab riik ettevõtlusse sekkuma, defineerida sekkumise mõõdetav eesmärk, viis ja määr, on riigi tegevuspoliitika dokumendid, st arengukavad. Ettevõtluse toetamisega seotud arengukavasid on palju (nt “Ettevõtlik Eesti”, “Eesti ekspordipoliitika põhialused”, “Riiklik turismi arengukava”, “Maaelu arengukava”, “Eesti regionaalarengu strateegia”, “Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskava” ja “Ida-Virumaa tööhõiveprogramm”) ning nendega lahendatavad probleemid, sihtgrupid, eesmärgid ja meetmed kattuvad ositi või on seosed jäetud lahtiseks. Seega ei ole selge, mis eesmärgil ettevõtlusse raha suunatakse. Kõige puudulikumad on riigi strateegilised plaanid tegevuste osas, mis seovad ettevõtluse arendamist tööhõive suurendamise ning maaelu ja regioonide arendamisega

Ebaselguse põhjus

Põhjuseks on ähmased rajajooned ministeeriumide ülesannete vahel. Ettevõtluse toetamisega seotud ministeeriumide valitsemisalade määratlused Vabariigi Valitsuse seaduses ja ministeeriumide põhimäärustes võimaldavad kattuvusi nii tegevustes kui rahastamisel.

Näiteks regionaalasjade eest vastutava Siseministeeriumi valitsemisala kattub ettevõtluse arengut koordineeriva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalaga osas, kus viimane vastutab ettevõtluse regionaalse arengu tagamise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevus kattub ka Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tegevusega – uute töökohtade loomise vallas. Samuti on keeruline tõmmata piiri Siseministeeriumi juhitava regionaalse arengu ja Põllumajandusministeeriumi juhitava maaelu arengu vahele.

Ehkki ministeeriumid peavad kattuvusi probleemseks ning koostööd väga vajalikuks, ei ole nende ideed ja eesmärgid ettevõtja toetamisel ühte koondunud. Kui ongi koostatud ministeeriumiüleseid tegevuspoliitikaid, on see olnud ikkagi ühe ministeeriumi ülesanne ning kandnud endas koostaja nägemust. Eesmärke seades ja tegevusi kavandades on iga ministeerium lähtunud oma ideoloogiast, seostamata seda teiste omadega. Sestap pole ka ühtset arusaama, mil viisil aidata ettevõtja probleeme lahendada ja ettevõtluskeskkonda parandada. Valitsemisalade kattumisest tingitud probleeme pole suutnud maandada ka senised koordinatsioonimehhanismid – portfellita regionaalminister, ministrite komisjonid, õigusaktide ja arengukavade kooskõlastusring, Rahandusministeerium ega Vabariigi Valitsuse istung. Ministeeriumide kooskõlastamatut planeerimist ja koordineerimatut tegevust soodustab oluliselt ka asjaolu, et riigi eelarvestamine toimub ainult asutusepõhiselt ja üheaastase perspektiiviga.

Ministeeriumide koordineerimata tegevus on muu hulgas negatiivselt mõjutanud ettevõtlustoetusi jagavate rakendusüksuste loomist. Kanaleid on palju ja erivormilisi – 2 ametit, 3 sihtasutust ning eraõiguslikud juriidilised isikud, kes töötavad lepingu alusel. Kõik tegelevad ühe funktsiooni, st toetuste jagamisega, kuid vormi erinevus põhjustab nende erinevat otsustuspädevust ja vastutust.

Näiteks PRIA-le kui ametile annab sisendeid Riigikogu, kes on seadusega määratlenud ameti rakendatavad meetmed, ning minister, kes kinnitab aasta tegevused ja eelarve. Suurim sihtasutustest, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, saab aga juhiseid ministrilt sihtotstarbeliste eraldiste kasutamise lepinguga, samuti sihtasutuse nõukogu ja valitsuse istungitelt, kusjuures juhised ei pruugi kattuda. Samamoodi ei ole selge, kuidas jaguneb sihtasutuste juhtimise vastutus nõukogu ja ministrite vahel. Erinevused on ka rakendusüksuste kontrolli- ja aruandlussüsteemides.

Rakendusüksusi – nagu arengukavasidki – on loodud ja nende tulemusi analüüsitud ministeeriumipõhiselt ja hetkevajadustest lähtudes. Ministeeriumid pole näidanud küllaldast huvi topelttegevuse analüüsimise, integratsioonivõimaluste otsimise ja kokkulepete saavutamise vastu, vaid iga minister on arendanud oma valitsemisalasse jäävat lõiku, nägemata riigi tegevust tervikuna. Tegevuste ja asutuste dubleerimine tähendab aga paratamatult ressursside ebatõhusat kasutamist, näiteks sarnase meetme rakendamiseks vajalikku oskusteavet tuleb hoida ja arendada mitmes asutuses.

Mis oleks lahendus?

Riigikontroll peab vajalikuks, et majandus- ja kommunikatsiooni-, sise-, sotsiaal- ja põllumajandusminister:
1) lepiksid kokku riigi ühtsetes eesmärkides, mida soovitakse saavutada riigieelarve ja välisabi vahendite suunamisega ettevõtjatele, ning korrigeeriksid sellest tulenevalt eelarvestrateegias määratletud tulemusvaldkondi ja ettevõtlustoetusi ette nägevaid arengukavu;
2) täpsustaksid oma ministeeriumide valitsemisalad Vabariigi Valitsuse seaduses ja ministeeriumide põhimäärustes, sh vajadusel määratleksid ka selgete õiguste ja kohustustega valdkonna eestvedaja/vastutaja, kes välistab hetkevajadusest ja ametkondade ambitsioonist tuleneva soovi arendada valdkonda ühele osapoolele sobivas suunas ja võidelda üksiku ministeeriumi rahastamise eest;
3) lepiksid kokku ühises valdkonnaeelarves, sest riigi eesmärk on tagada tegevuspoliitikate ellurakendumine ehk riigile raha maksvate inimeste heaolu suurenemine, mitte aga asutuste ülesehitamine. Seega ei tohiks asutusepõhine planeerimine prevaleerida tegevuspõhise üle. Ressursid tuleks eelkõige “tõlkida” valdkonnapõhisest asutusepõhiseks, mitte vastupidi.

Samuti peab Riigikontroll vajalikuks, et Rahandusministeerium analüüsiks sarnaste rakendusüksuste optimaalset arvu ja erinevate juriidiliste vormide otstarbekust.

Tulevik

Valitsus arutas juulikuus Riigikontrolli esitatud probleeme ja ettepanekuid ning tõdes teema aktuaalsust. Selle juurde otsustati tagasi pöörduda oktoobrikuus, pärast seda, kui ministrid on olukorda analüüsinud ja esitanud oma ettepanekud. Samuti otsustas Valitsus veel selle aasta jooksul arutada kõikide ettevõtluse toetamisega seotud arengukavade rakendamist ja ministeeriumide koostatud seniseid mõjusid käsitlevaid vahearuandeid.

Riigikontroll kavatseb jälgida teema arutelu valitsuses ning vajadusel tõstatada probleemistiku Riigikogu majanduskomisjonis. Sama teemat käsitleb ka Riigikontrolli järgmine audit selles valdkonnas – ettevõtlusse suunatud toetuste tulemuslikkus töökohtade loomisel regioonides.

Tulemusaudit

Tulemusaudititega hindab Riigikontroll avaliku sektori tegevust igapäevaelu probleemide lahendamisel, analüüsib süvitsi probleemide põhjusi ning pakub ideid nende ületamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele. Tulemusauditit võib ka defineerida kui protsessi, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega – st säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Tulemusaudit ongi selleks, et ühiskonda oluliselt mõjutavad haldustegevused ei jääks erapooletu tagasisideta.

Praegu teeb Riigikontroll tulemusauditeid viies valdkonnas: ettevõtluskeskkond, keskkonnakaitse, toimetulek, tervishoid ja õiguskaitse.


Sven Soiver on riigikontrolli pressiesindaja.

Üldandmed

  • Väljaanne:
  • Ilmumise aeg: 22.10.2003
  • Asukoht väljaandes: lk 38-39
  • Väljaande number: 10
  • Muu lisainfo:
  • Postitatud: 25.02.2009 10:00:59
  • Viimane muudatus: 25.02.2009 10:00:59
  • Viimane ülevaatus: 25.02.2009 10:00:59