Riigikontroll on arvamusel, et riigieelarve täitmine peab olema lõpuni läbipaistev. See tähendab, et eelarvesse planeeritud summasid tuleb kasutada selleks otstarbeks, milleks nad on ette nähtud. Läbipaistvus avaliku sektori palgapoliitikas peaks aga tähendama ka seda, et eelarvet koostades peab olema julgust kirjutada sinna need summad, mida palgaks tegelikult kavatsetakse maksta.
Vigane aruandlus
Tõsi on, et riigikontrolli andmeil on eelmisel aastal töötasu makstud majanduskulude, toetuste ja omatulude arvelt. Riigieelarve artiklid «Töötasu» ja «Sotsiaalmaks» sisaldavad kogusummas 3,871 miljardit krooni töötasukulusid. Tegelikult aga maksid riigiasutused töötasu ja sotsiaalmaksu 4,735 miljardi krooni väärtuses.
See vahe ei tähenda ometi seda, et riigieelarve seadust oleks ligemale miljardi jagu rikutud. Ei, tegelikult tuleb lahknevus valdavas osas hoopis märksa proosalisemast põhjusest ehk eelarve ja eelarvearuandluse erinevusest.
See tähendab, et asutustele eraldatakse riigieelarvest tegevuskuludeks raha ühe reana. Asutused aga raporteerivad eelarvevahendite kulutamisest märksa detailsemalt, jagades tegevuskulud palga- ja majanduskuludeks. Kontrollimisel on selgunud, et osa majanduskuludena näidatud vahendeid on tegelikult palkadeks välja makstud. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte eelarveseaduse, vaid aruandluse põhimõtete rikkumisega.
Eelarve koostamine on aasta-aastalt liikunud selles suunas, et ministeeriumidel oleks vabamad käed eelarveraamistikus liikumisel. Sel on kindlasti omad voorused, kui pidada silmas muutustele ja vajadustele reageerimist, kuid samas muudab see eelarve täitmise raskemini jälgitavaks. See eeldab valitsusasutustelt väga põhjalikku aruandlust, mis kahjuks ei ole praegu veel sugugi ideaalne.
Vale kasutamine
Teistmoodi ja tõsisem rikkumine on see, kui eelarveseadusega on ette nähtud investeeringud või erinevad programmid (nt. «Partnerlus rahu nimel»), aga neid vahendeid kasutatakse millekski muuks. Siis võib kõnelda otseselt eelarveseaduse rikkumisest.
Ometi ei tuvastanud riigikontroll mullu sellist seadusrikkumist, mis oleks kellegi kohtupinki viinud. Kindlasti ei ole riik eelmisel aastal maksnud ametnikele ebaseaduslikult miljardi krooni ulatuses palka, nagu on riigikontrolli seisukohta ekslikult tõlgendatud. Meie hinnangul on peamine probleem aruandluses ning raha kasutamise läbipaistvuses, eksitakse pigem selle vastu. Eelarveseaduse rikkumisi esineb üksikjuhtudel ja ulatuses, mis jääb tunduvalt väiksemaks kui miljard.
Kuidas aga sellest aruandluse probleemist jagu saada? Ühelt poolt kindlasti aruandluse parandamise ning eelarve ja aruandluse parema seostamisega, millest eespool juttu on olnud. Teisalt aga ka julgusega.
See tähendab, et eelarve koostajatel peab olema julgust tunnistada avaliku sektori palgakulud sellisteks, nagu need praegu on. Eelmise aasta seisuga teeb see 4,7 miljardit. Just selle julguse puudumine eelarve koostamisel sunnib hiljem kasutama kõikvõimalikke keerukaid lisatasusüsteeme, sest avaliku sektori tööjõuturg ei ole erasektori suhtes mingis vaakumis.
Kaie Karniol on Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör