Riigikontroll saab RMK asjadest ikka aru küll

Silver Jakobson, auditijuht

Teksti suurus:[-A][+A]

EST | RUS | ENG

Prindi

  • TGS Baltic on küsinud, kas riigikontroll on RMK auditis riigiabi olemust õigesti mõistnud.
  • Erinevalt advokaadibüroo formaalsete nõuete hindamisest on riigikontroll analüüsinud andmeid.
  • RMK kestvuslepingute hinnad erinevad oluliselt avaliku enampakkumise hindadest.

​«Kas riigikontroll on olnud RMK suhtes aus,» küsis TGS Balticu vandeadvokaat Triinu Järviste, kommenteerides hiljutisi Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingute teemalise auditi avaldamise järel tehtud avaldusi (11.07.2024, PM). Ja nagu Murphy seadustest teada – kui pealkirjas on küsimärk, siis vastab autor üldjuhul eitavalt.

Vandeadvokaat, kelle hoiakuid võib toetada töö Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) õigusnõustajana, avaldab «siirast kahtlust, kas riigikontroll on riigiabi olemusest ja tähendusest auditit koostades ikka täiesti korrektselt aru saanud».

Mida RMK õigusnõustaja Triinu Järviste mainimata jätab, on see, et alles mõne aasta eest leidis tema advokaadibüroo TGS Baltic ise, et RMK metsamaterjali müügi korraldus ei vasta täielikult Euroopa Liidu konkurentsiõigusele ega riigiabi reeglitele, ei ole nendega täielikult kooskõlas ning tegelema tuleks hakata riskide maandamisega. Ehk siis – kui vaadata tema büroo järeldust 2020. aastal ja riigikontrolli käsitlust nüüd, siis need polegi nii erinevad.

Riigikontroll tõi oma 4. juulil avaldatud auditis «Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel» välja, et viis, kuidas RMK ettevõtteid on toetanud, võib sisu poolest liigituda riigiabiks, mille andmisel oleks pidanud lähtuma riigiabi reeglitest. Riigiabi antakse avalikest vahenditest, millel on valikuline iseloom ja mis annab abi saajale eelise ning moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel (vt aruande p 92).

Selline käsitlus on kooskõlas Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi käsitlusega riigiabist. Euroopa Liidu konkurentsiõigus rõhutab läbivalt ka konkureeriva, läbipaistva, avatud, mittediskrimineeriva ja tingimusteta menetluse olulisust, mille kaudu on võimalik saavutada olukord, kus tehingud vastavad turutingimustele.

Riigikontroll on kursis advokaadibüroo TGS Baltic kolme õigusanalüüsiga (15.02.2024, 16.03.2022, 14.01.2020), mille koostamises ka RMK-le õigusnõustamist pakkunud Triinu Järviste osales ning milles advokaadibüroo hindas RMK kestvuslepingute sõlmimise süsteemi ja konfidentsiaalsete koostöökokkulepete ja nende alusel sõlmitud lepingute (vt auditiaruande p-d 90–121) kooskõla riigiabi reeglitega.

2020. aasta analüüsis jõudis advokaadibüroo TGS Baltic järeldusele, et RMK metsamaterjali müügi korraldus ei vastanud sel ajal täielikult Euroopa Liidu konkurentsiõigusele, riigiabi reeglitele – ei olnud nendega täielikult kooskõlas. Advokaadibüroo soovitas, et riskide vältimiseks tuleks RMK-l tagada, et metsamaterjali müügil kestvuslepingute hinnad ei erineks oluliselt metsamaterjali harilikust väärtusest sel perioodil. Samuti pidas advokaadibüroo oluliseks, et riigiabi reeglitega kooskõla tagamiseks ja harilikule väärtusele vastava tasu saamiseks on vajalik konkurentsile avatud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tingimusteta menetlus.

Kuigi hilisemates töödes on advokaadibüroo TGS Baltic millegipärast oma järeldust muutnud ja hinnanud riigiabi riske auditis toodud lepingute puhul väiksemaks, on advokaadibüroo keskendunud oma töödes pigem kehtiva õiguse formaalsete nõuete täitmise hindamisele.

Siiski on ka osa RMK kestvuslepingute sõlmimise formaalseid tingimusi sellised, mis avatud konkurentsi ei toeta – näiteks ei saa uued kliendid, kellel puudub varasem kestvusleping, võimalust osaleda tinglikult tagatud koguse vooru hinnapakkumistel ning kestvuslepingute sõlmimisel pakutavate hindade keskmist 15 protsendi võrra ületavad pakkumised arvestab RMK turumoonutuseks. Seda, et RMK neid tingimusi jätkuvalt rakendab, advokaadibüroo probleemiks ei ole pidanud.

Advokaadibüroo TGS Baltic hindas 2024. aasta analüüsis auditis käsitletud lepingute riigiabi riski väiksemaks selle tõttu, et need reeglid ei kohaldu siis, kui RMK tegutseb metsa majandades ka regulaatorina. Samas kui riigikontroll küsis, milliseid ülesandeid RMK puiduturu regulaatorina päriselus täidab, vastas advokaadibüroo, et üheski seaduses ei ole konkreetselt tõlgendatud RMKd regulaatorina ja et RMK käsitlemine regulaatorina ei ole siiski täielikult selge.

Erinevalt advokaadibüroo tehtud formaalsete nõuete täitmise hindamisest on riigikontroll analüüsinud andmeid. Riigikontroll on tuvastanud auditis, et RMK kestvuslepingute sõlmimise süsteemis rakendatakse konkurentsi piiravaid tingimusi, protsess ei ole olnud läbipaistev ning kestvuslepingute hinnad erinevad oluliselt avaliku enampakkumise hindadest.

See kokkuvõttes viitab võimalusele, et RMK ei ole kokkuleppehinnaga kestvuslepingute sõlmimisel taganud, et müüdava metsamaterjali eest saadakse metsaseadusega nõutav turuhind. Lisaks on RMK kestvuslepingupartnereid erinevalt kohelnud – osa (oma toodangut eksportivate) ettevõtetega sõlmitud lepingutes kajastuvad teistega võrreldes oluliselt soodsamad tingimused –, mis omakorda viitab samuti võimalusele, et RMK ei ole kestvuslepinguid sõlmides riigiabi reegleid järginud.

Seega tuleks nii RMK-l endal kui ka valdkonda juhtival kliimaministeeriumil täiendavalt ja andmepõhiselt vaadata, kas riigiabi reegleid on järgitud, ning tegeleda keelatud riigiabi riskide maandamisega.

Üldandmed

  • Väljaanne: Postimees
  • Ilmumise aeg: 12.07.2024
  • Asukoht väljaandes:
  • Väljaande number:
  • Muu lisainfo:
  • Postitatud: 12.07.2024 13:57:20
  • Viimane muudatus: 12.07.2024 13:59:56
  • Viimane ülevaatus: 12.07.2024 13:59:56