Peakontrolör Tarmo Olgo, auditis öeldakse, et riik on äriühingutele andnud raha, omamata tegelikku strateegiat. Saate ehk tuua mõne näite?
Kaks kõige suuremat rahaandmist ja näidet: esiteks Eesti Energia, mille nõukogul ei olnud selle aasta algul heakskiidetud strateegiat. Kui me palusime seda näha, siis anti meile paari A4 peal kirjeldatud missioon, visioon ja üldine arengukirjeldus. Paraku äriühingu terviklikku arenguvaadet, kus on kirja pandud äriühingu finants- ja strateegilised eesmärgid, eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja ressursid, neil esitada ei olnud. Samas annab riik neile eelarvest raha. Riigieelarvet vaadates on lihtsalt majandusministeeriumi real ligi 200 miljonit äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks. Hiljem ilmnes, et 150 miljonit anti Eesti Energiale. Selline salatsemine on kummastav ja kurb.
Teine näide on Estonian Air, kus küll 2013. aasta strateegia kinnitati, kuid kõik varasemad rahaeraldused EA-le toimusid, ilma et ettevõttel oleks olnud nõukogu kinnitatud strateegiat. Strateegiat asendas mingi presentatsioon, mida küll nõukogule ja valitsusele tutvustati, kuid heaks ei kiidetud. Kokkuvõttes oli Tero Taskila äriplaan juhatuse plaan, mille kohta öeldi, et „võtame teadmiseks ja siin on teile 30 miljonit”.
Kui vaatlesime üheksat riigifirmat, siis pooltel ei olnud strateegiat ja mõned, näiteks Eesti Loto, ütlesidki: meil ei peagi strateegiat olema, kuna põhikirjas on eesmärk – hasartmängude pakkumine – ammendavalt kirjas. Erasektoris vaadataks sellist strateegilisest juhtimisest arusaamist ilmselt väga imestunult.
Miks riigikontroll selle auditi tegi?
Meie jaoks sai üks periood läbi. 2007. aastal vaatasime sama asja ja tahtsime näha, mis on viie aasta jooksul muutunud. Kahjuks peab tunnistama, et asjad ei ole paremaks läinud ja rohkem on mindud minnalaskmise teed.
Mis on minnalaskmise põhjustanud? Poliitiline tahe?
Pigem tahtmatus. Rahandusministeerium vastas meie auditile, et kehtivad seadused võimaldavad meie ettepanekuid täita. Ainukese soovitusena nõustutakse sellega, et äriühingul võiks olla strateegia ja eelarve kinnitatud. Meie küsimus on, et kui ühtegi seaduslikku kitsendust ei ole, miks siis nende täitmist ei nõuta? Rahandusminister vastutab valdkonna eest, tal on selleks ametnikud – miks lasta asjadel omasoodu minna? Kui see pole poliitiline tahtmatus, siis mis see on?
Juhtimiskvaliteeti mõjutavad jälle nõukogud ja seni kuni nad on politiseeritud, ei täida nõukogu oma rolli. Küsisime juhtide käest: kas nõukogu on teile partneriks? Nad vastasid enamasti, et ei ole.
Riigil on ka hunnik sihtasutusi, MTÜ-sid jms, kus on samuti nõukogud, ja nii ei jätkugi inimesi, kelle puhul võib kindel olla, et neil puuduvad erahuvid. Meenutame Sõõrumaad ja Kilki Eesti Energia nõukogus.
Erahuvi küsimus on paljude näidete puhul õhus ja jääb õhku seniks, kuni riik ei pane paika, mis põhimõtetel nõukogu liikmeid määratakse ja millised on riigi huvid. Ametnikel või poliitikutel pole tihti ka äriühingu juhtimise kogemust ja nad ei tea, mida nõukogu liikme positsioon tähendab.
Näiteks võiks tuua 28-aastase Kalle Pallingu, jällegi Eesti Energia nõukogus.
Kindlasti on see Kalle Pallingu jaoks väljakutse, kuid kas see tõi Eesti Energia nõukogusse täiendavat ekspertteadmist, elukogemust, mastaapse äri kogemust ja rahvusvahelist haaret, on kaheldavam.
Kas Erkki Raasukese väljapakutud riigifirmade valdusfirma idee lahendaks probleeme?
Nõukogude depolitiseerimiseks, professionaalidega asendamiseks, korporatsiooni tasandil rahavoogude paremaks juhtimiseks on see õige ja hea idee. Valdusfirma lahendaks praegused probleemid ja seda peaks edasi arendama.
See on vist üks kriitilisemaid auditeid, mis on viimasel ajal ilmunud?
Jah, kahtlemata on vastu vaatav pilt nukker. Rahandusministeeriumi ja äriühingute valitsejate tegematus on muret tekitav. Loodan, et kui majandusministeerium ja riigikontroll on jõudnud sarnastele järeldustele, siis võiks see otsustajatele olla ohutuli, et midagi muuta. Palju on kinni poliitilistes mängudes.
***
Raasuke tahab muutust
Eilne Ärileht kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töörühma koostatud aruteludokumendist, milles Erkki Raasuke tutvustas mõtet luua riigi osalusega äriühingutele valdusfirma ehk omandusüksus. Niimoodi saaks korrastada ettevõtete nõukogud ja juhatused, seada äridele selged eesmärgid ja teha ainult mõistlikke investeeringuid. Raasukese töörühm hindas valdusfirmat luues riigipoolseks lisatuluks 15–20% suuremat kulumieelset ärikasumit (EBITDA) ehk 100 miljonit eurot. Plaani on siiani toetanud mitmed ettevõtjad, riigikontroll ja näiteks riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.