Riigikontrolör ja tema pädevus

17.05.2010 | 11:19

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Ta on võrreldav ministriga, kes juhib ministeeriumi. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga.

Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi omaenda huviorbiidis või parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda.

Eesti põhiseaduse järgi on riigikontrolöril maailmas harva esinev õigus osa võtta valitsuse istungitest ja esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoht. Praktikas ei ole riigikontrolöri osalemine valitsuse istungitel seadnud kahtluse alla Riigikontrolli sõltumatust. Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal

  • olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm;
  • kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse; kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses;
  • kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
  • osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine.

Mitmed piirangud kehtivad ka Riigikontrolli ametnike suhtes: nad ei tohi streikida ega osaleda muudes töötajate surveaktsioonides, mis häirivad Riigikontrolli tegevust.
 

  • Postitatud: 17.05.2010 11:19
  • Viimane muudatus: 17.05.2018 15:27
  • Viimane ülevaatus: 17.05.2018 15:27