Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Austatud pr Toom

Esitasite mulle kirjaliku küsimuse Sotsiaalministeeriumi poolt 2012. aastal MTÜ-le Laste ja Perede Nõuandekeskus 25 000 euro suuruse sihtotstarbelise toetuse maksmise asjaolude kohta.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 kohaselt esitab Riigikogu liige kirjaliku küsimuse, kui ta soovib saada teavet mõne üksikküsimuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab küsimus olema lühike ning võimaldama sellele vastata 10 tööpäeva jooksul. Küsimusele vastamise töömaht ei peaks eeldama analüüsi või muud täiendavat tööd.

Märgin, et mulle esitatud küsimusele vastamine eeldab Riigikontrolli hinnangu andmist lepingule, mille on  sõlminud Sotsiaalministeerium ning MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus, ning selle alusel makstud raha kasutamise õiguspärasusele. Samuti tuleb küsimusele vastamiseks analüüsida eraldiste jagamise süsteemi ja selle läbipaistvust Sotsiaalministeeriumis. Vastuse koostamiseks tuleb välja selgitada kõik kõnealust projekti puudutavad asjaolud, analüüsida raamatupidamisandmeid ning kuulata ära osapoolte selgitused. Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamiseks ettenähtud 10 tööpäeva jooksul ei ole Riigikontrollil kahjuks võimalik kirjeldatud tegevusi läbi viia. Seetõttu ei saa ma ammendavalt vastata kõigile Teie esitatud küsimustele.

Vastan Teie esitatud ja Riigikontrolli pädevusse kuuluvatele küsimustele ulatuses, mida võimaldab minu käsutuses olev piiratud teave ja aeg, alljärgnevalt:

Sotsiaalministeerium ning MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus on 2012. aasta mais sõlminud lepingu 25 000 euro eraldamiseks. Sõlmitud eraldise kasutamise lepingu nr 12.2-3/5137 punkti 3 järgi on töö eesmärk lastekaitsetöötajatele mõeldud juhendmaterjali väljatöötamine, trükkimine ning lapse heaolu hindamisjuhise väljatöötamise ja selle tutvustamine. Lepingu punktidest 7 ja 8 nähtub, et Sotsiaalministeeriumi eesmärk on saada endale nende juhenditega seotud õigused. Sellele viitab punktis 8 toodud asjaolu, et töövõtjal tuleb lepingus ettenähtud tasu eest ja tähtajatult loovutada tellijale kõik juhenditega seotud intellektuaalse omandi õigused. Sotsiaalministeerium saab ka õiguse juhendeid oma äranägemise järgi kasutada ja muuta. Lepingu konteksti arvestades saab teha järelduse, et tellijana peetakse silmas Sotsiaalministeeriumi ning töövõtjana MTÜ-d Laste ja Perede Nõuandekeskust. Sellised lepingutingimused on kooskõlas ka Sotsiaalministeeriumi kantsleri 16.07.2012. aasta käskkirjaga nr 45 kinnitatud töövõtulepingute üldtingimustega. See viitab võimalusele, et Sotsiaalministeerium on juhendite väljatöötamiseks sõlminud lepingu, millel on töövõtu tunnused. Kui ministeerium sõlmib teenuse tellimiseks lepingu, tuleb selleks korraldada riigihange.
Riigihangete seaduse täitmise üle teeb järelevalvet Rahandusministeerium. Olen seisukohal, et Rahandusministeeriumil tuleks veel kord analüüsida lepingut, mille Sotsiaalministeerium ning MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus on 2012. aasta mais sõlminud, pidades eriti silmas lepingu punkte 7 ja 8, ning otsustada seejärel järelevalve tegemine.

Küsimusele, mis puudutab hindamisvahendit, mille töötas välja  MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus, ja probleemi, et tegemist võib olla varem välja töötatud analoogse hindamisvahendiga, pole Riigikontrollil võimalik vastata, kuna hinnangu andmine hindamisvahendi sisu kohta ei kuulu Riigikontrolli pädevusse.

Riigikontroll võrdles lepingut, mille Sotsiaalministeerium ning MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus on 2012. aasta mais sõlminud, ja ministeeriumile eraldise kasutamise kohta esitatud aruannet ning leidis kavandatud tegevustes ja tegelikult elluviidud tegevustes mitmeid erinevusi. Näiteks on lastekaitsetöötajatele suunatud käsiraamat koostatud lubatust oluliselt väiksemas mahus ning see on jäetud trükkimata. Koolitused on korraldatud väiksemas mahus ja kokkulepitust hiljem. Samuti ei vasta projekti kulud lepingus kokku lepitule. Riigikassa andmetel on kogu lepingujärgne raha mittetulundusühingule välja makstud (15.06.2012. a 5000 eurot ja 20.12.2012. a 20 000 eurot). Riigikontrollil ei ole ilma lisatööd tegemata võimalik ammendavalt vastata, kuivõrd on lepingutingimusi rikutud. Samuti eeldab hinnangu andmine keele- ja kujundustöödele kulunud raha kasutamise mõistlikkuse kohta nende tööde hindade põhjalikku analüüsi.
Riigikontrollil ei ole võimalik vastata küsimusele, mis puudutab sihtotstarbeliste eraldiste jagamise süsteemi läbipaistvust Sotsiaalministeeriumis, kuna süsteemile hinnangu andmiseks tuleb analüüsida ministeeriumi töökorraldust, kehtestatud kordasid ja sooritada muud ajamahukad toimingud, mida Riigikontrollil ei ole 10 tööpäeva jooksul võimalik teha.

Lugupidamisega

Alar Karis
Riigikontrolör

27.07.2013

• Postitatud: 24.07.2013 15:00
• Viimane muudatus: 20.02.2015 15:32
• Viimane ülevaatus: 20.02.2015 15:32