Riigikontrolöri asendaja Jüri Kõrge vastus Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani arupärimisele Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi moodustamise kooskõlast põhiseadusega. Täiendavad küsimused ja vastused.

Jüri Kõrge | 14.10.2002 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

[Väljavõte Riigikogu 14. oktoobri 2002. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Peeter Kreitzberg

Riigikontrolöri asendaja, Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna peakontrolör Jüri Kõrge

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Arupärimine, millele ma vastama hakkan, käsitleb Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamist ja aktsiaseltsile riigivara üleandmist. Riigikontroll ei ole seda äriühingut seni veel auditeerinud. Seetõttu tuginen vastustes teabele, mida oleme kogunud seoses oma tegevuse plaanimisega ja spetsiaalselt sellele arupärimisele vastamiseks.

Sissejuhatuseks tahan veel märkida, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on praeguseks tegutsenud veidi üle aasta. See annab võimaluse mõnes osas analüüsida juba toimunud tehinguid. Samas on see periood lühike, hindamaks asetleidnud faktidele tuginedes nende eesmärkide saavutamist, mida Vabariigi Valitsus selle aktsiaseltsi loomisega saavutada tahtis.

Vastan järjekorras arupärijate 19. juunil esitatud 11 küsimusele.

Esimene küsimus. "Kas ja kuivõrd on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi moodustamine kooskõlas põhiseaduse sätete ja mõttega, sh sätetega riigivarast, riigi kõigi tulude ja kulude seadustamisest eelarves?"

Riigiasutuste kasutuses oleva kinnisvara haldamine on lihthalduse ülesanne, mida riik võib täita nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse kaudu.

Sellise ülesande üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule ei ole põhiseadusega vastuolus. Arupärijad on oma küsimuses viidanud ka riigieelarvet puudutavatele põhiseaduse sätetele. Sellega seoses tuleb vaadata põhiseaduse § 115, mille kohaselt Riigikogu ei määra eelarves kindlaks mitte ainult riigi kulusid, vaid otsustab ka riigi tulude üle.

Kui varem riigile kuulunud hooned antakse üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, siis laekub nende hoonete võimalikust müügist ja kasutusse andmisest saadav tulu samuti äriühingule, mitte riigile.

Põhiseaduses ega otseselt riigivara reguleerivates seadustes ei ole sätestatud selgeid piire, mil määral võib Vabariigi Valitsus riigivara võõrandada, rikkumata seejuures Riigikogu riigieelarve tulude määramisega seotud pädevust. Seoses riigieelarve vastuvõtmisega Riigikogu poolt juhib Riigikontroll tähelepanu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ning Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahel 2002. aasta alguses sõlmitud investeerimislepingutele, millega aktsiaselts kohustub aastatel 2002-2004 investeerima kuni 396,9 miljonit krooni.

Nimetatud lepingutega seoses võetakse riigile pikaajalisi rahalisi kohustusi, sest investeeringute tegemisele järgnevalt tõuseb objektide eest äriühingule makstav renditasu. Põhiseaduse § 65 punkti 10 kohaselt otsustab riigilaenude tegemise, riigile kohustuste võtmise Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Riigikontrolli hinnangul peaks selliste investeerimislepingute sõlmimiseks andma nõusoleku Riigikogu.

Teine küsimus. "Kas põhiseadusest, Vabariigi Valitsuse seadusest, riigivaraseadusest ja riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nende osalemise seadusest võib välja lugeda seadusliku võimaluse viia valitsuse korraldustega riigi bilansist välja ühele äriühingule kogu või lõviosa riigi (kinnis)varast, asendades selle nn hariliku väärtuse hinnangule vastava hulga aktsiatega? Või on viimati nimetatud seaduse mõte kitsam, võimaldamaks asutada riigiasutustele mittevajaliku või ebaotstarbeka vara või riigitulude baasil soovitava funktsiooniga eraõiguslikke juriidilisi isikuid?"

Põhiseadus ega muud seadused ei nõua, et riik peaks oma ülesannete täitmiseks omama kinnisvara. Seega on küsimus otstarbekuses ning tagatud peab olema riigiorganite järjepidev funktsioneerimine, sõltumata kinnisvara kuuluvusest.

Riigivaraseadust lugedes on ilmne, et selle seaduse kehtestamisel on taotluseks olnud eeskätt üksiktehingute reguleerimine. Riigivaraalane regulatsioon ei sisalda suures ulatuses kinnisvara üleandmisega seonduvalt mingeid erisätteid, sest seaduse väljatöötamise ajal ei olnud see teema ilmselt aktuaalne. Samas ei sisalda riigivaraseadus ega ka osalemise seadus suure hulga vara üleandmist keelavaid norme.

Küsimuse olulisust ja mastaape arvestades võiks kaaluda osalemise seaduse muutmist, et sätestada riigivara Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleandmise põhimõtted ning selle aktsiaseltsi juhtimise ja aruandluse erisused.

Kolmas küsimus. "Kas ja kui usutavalt-ammendavalt on Teie hinnangul Eesti Vabariigi riigivara riigivaraseaduse ja muude seaduste kohaselt riigivara registris (või mujal) arvel - bilansilises maksumuses ja nn hariliku väärtuse järgi?"

Ülevaadet riigivarast on võimalik saada mitmest allikast. Esiteks, Vabariigi Valitsuse esitatud riigieelarve täitmise aruande lisadena on toodud riigi koondbilanss, ülevaade nõuetest, ettemaksetest ja varade liikumisest. Teine allikas on riigivara register. Kolmandaks on Rahandusministeerium koostanud riigiasutuste aastaaruannete andmebaasi, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljel.

 Ükski eelnimetatutest ei anna ülevaadet riigi kinnis- ja vallasvara harilikust väärtusest, küll aga on võimalik saada ülevaade varade soetusmaksumuse ja jääkmaksumuse kohta. Seega ühtset usaldusväärset registrit kogu riigivarast riigivaraseaduse mõttes praegu ei ole. Riigivarade omand, soetusmaksumus ja jääkmaksumus on mitmesuguseid andmebaase kasutades leitavad. Samas tuleb lisada, et osa riigivara, näiteks loodusvarad, ei kajastu rahaliselt. Põhivarade harilikku turuväärtust registrid ja aruanded ei kajasta. Viimast ei ole ühegi õigusaktiga ka nõutud.

Neljas küsimus. "Kui palju on olemasolevate andmete kohaselt Eestil riigivara, sh kinnisasjadena, vallasasjadena ja rahaliste õiguste-kohustustena - bilansilises maksumuses ja nn hariliku väärtuse järgi? Kui palju on riigivara valitsejate ja volitatud isikute kaupa?"

Riigi koondbilansi maht oli seisuga 31. detsember 2001 39,3 miljardit krooni, sellest pikaajalised finantsinvesteeringud 12,1 miljardit ja muu põhivara 11,5 miljardit krooni, käibevara seega 15,7 miljardit krooni. Kohustusi oli riigil 2001. aasta lõpu seisuga 13,2 miljardit, sealhulgas pikaajalisi kohustusi 2,8 miljardit krooni. Riigivara registri kohaselt on suuremad riigivara valitsejad Majandusministeerium 13,8 miljardi krooni, Keskkonnaministeerium 10,1 miljardi krooni ning Teede- ja Sideministeerium 6,4 miljardi krooniga. Kokku on põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei valitsemisel 42 320 nimetust riigivara 42 miljardi krooni väärtuses. Finantsinvesteeringud on esitatud nende soetusmaksumuses, muu põhivara on bilansis näidatud jääkmaksumuses. Kui suur on selle harilik väärtus, ei ole me hinnanud ja ma ei saa seega arvamust avaldada. Harilik väärtus ja bilansiline väärtus võivad erineda mitmeid kordi. Toome ühe näite.

Kultuuriministeeriumi hoone müüdi 80 miljoni krooni eest. Selle hoone soetusmaksumus oli 6,6 miljonit, jääkväärtus 3,3 miljonit krooni.

Viies küsimus. "Kui palju ja millistes äriühingutes on riigil praegu aktsiaid ja osasid ning kuivõrd on nende nominaalväärtuse või äriühingu omakapitali järgi jälgitav-analüüsitav vastava riigivara olem, liikumine ja sisuline seisund (väärtus)?"

Riigil oli 2001. aasta seisuga investeeringuid 56 tegutsevas äriühingus. Riigiasutuste koondaruannete järgi on riigil äriühingute investeeringute väärtus 11,2 miljardit krooni. Summas sisalduvad ka pankrotistunud või likvideerimisel olevate äriühingute aktsiad.

Investeeringud on üldjuhul näidatud soetusmaksumuses ja ei näita nende harilikku väärtust. Kuna riigi osaluse tegelikku väärtust ei ole senini veel hinnatud, siis on raske öelda, kui suur on kajastatud soetusmaksumuse ja investeeringu tegeliku väärtuse vahe.

Kuues küsimus. "Kas ja kuivõrd põhjendatuks ning läbimõelduks peate Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi moodustamist, selle juriidilist staatust, põhikirja, pädevust, kontrollitavust, avalikustatust?"

Põhjendatus ja läbimõeldus on probleemiks paljude kaalukate otsuste puhul. Vabariigi Valitsuse otsusele "Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamine" lisatud seletuskiri on otsuse mastaape arvestades pealiskaudne, ei sisalda finantsarvutusi ega selgita piisavalt aktsiaseltsi vormi kasutamise eeliseid võimalike alternatiividega võrreldes.

Kontrollitavuse poolest ei erine Riigi Kinnisvara Aktsiaselts muudest riigi aktsiaseltsidest. Võrreldes riigiasutuste vormiga, on riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevus vähem reguleeritud ning kontrollikeskkond nõrgem.

Ka avalikkuse õigus teavet saada on piiratum. Arvestades selle äriühingu praegusi, eriti aga tulevasi mastaape, on Riigikontrolli hinnangul põhjendatud mõningate täiendavate kontrollimehhanismide kasutuselevõtt. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamisel oli majanduslike põhjenduste hulgas kahtlemata tõsiselt võetavaid põhjendusi.

Ühtse juhtimise alla koondatuse tõttu on koordineerimisprobleeme vähem ning teatud eeldused halduskulude kokkuhoiuks see kindlasti loob. Riigikontroll loeb erakordselt oluliseks, et käimasoleva majandusaasta lõpul annaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts põhjaliku ülevaate sellest, kuidas aktsiaseltsi loomisel seatud eesmärgid on praeguses etapis saavutatud.

Seitsmes küsimus. "Kuidas hindate Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleantud riigivara hariliku väärtuse hinnanguid? Kui suur oleks teie hinnang nimetatud vara väärtusele? Kui palju on näiteks investeeritud ülalloetletud piiri- ja tollipunktidesse?"

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt võib mitterahalise sissemakse hindajaks olla äriühingu nõukogu või nõukogu valitud ekspert. Praktikas on kasutatud ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi endapoolset hindamist. Toon ühe näite, kus Riigikontrollil on tekkinud küsimus üleantava vara väärtusele antud hinnangu põhjendatuses.

Tallinnas Lõkke tänav 4 asuva kinnistu, mis valmis 2000. aastal soetusmaksumusega 33 miljonit krooni, väärtuseks hinnati 15 miljonit krooni. Kesklinnas asuva hoone väärtuse kahekordne erinevus on meie hinnangul tavatult suur. Tolli- ja piiripunkte hindas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts põhiliselt ise, sest ei olnud rahul kinnisvaraekspertide poolt objektidele määratud oluliselt kõrgemate väärtustega.

Mõned näited. Ikla piiripunkti soetusmaksumus oli 67 miljonit krooni, bilansiline maksumus 42,3 miljonit krooni, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts hindas selle väärtuseks 2,4 miljonit krooni. Koidula piirpunkti soetusmaksumus oli 61,7 miljonit krooni, bilansiline maksumus 52,2 miljonit krooni, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts hindas piiripunkti väärtuseks 2,7 miljonit krooni. Põhimõtteline küsimus piiri- ja tollipunktide puhul on, kas siin on üldse tegemist tsiviilkäibe objektidega, mida äriseadustik võimaldab kasutada mitterahalise sissemaksena.

Küsimus on, miks ei piirduta sellise vara puhul ainult haldusteenuse osutamisega. Ei oleks mingit vajadust anda neid mitterahalise sissemaksena äriühingu aktsiakapitali pikaaegse finantsinvesteeringuna.

Huvide konflikti vältimiseks tuleks välistada, et üleantavaid objekte hindavad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu, juhatuse liikmed või töötajad. Samuti aitaks hindamise erapooletust tagada see, kui üleantava vara hindamise tellijaks oleks vara üleandev riigiasutus, mitte vara saav Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

Kaheksas küsimus. "Kas ja millega on tagatud, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi majandamine osutub edukaks, või tabab seda näiteks kunagise RAS Ookeani saatus?"

Mingit edukuse garantiid selle sõna otseses tähenduses Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nagu ka mis tahes teise riigi äriühingu puhul ei ole. Küsimus on selle äriidee paikapidavuses ja oskuslikus elluviimises ning loomulikult eksisteerib ka ebaõnnestumise võimalus.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on tegutsenud veidi üle aasta. Esimesi hinnanguid stardiperioodi edukuse kohta peaks saama teha käimasoleva majandusaasta lõppedes, mil tuleks vaadata, kas senine tegevus annab alust eeldada, et seatud eesmärgid saavutatakse ning riigi kinnisvara majandamine muutub tõepoolest uues vormis efektiivsemaks.

Riski hajutamise seisukohast on mõistlik anda kinnisvara üle järk-järgult, kui on selge, et äriühing suudab talle pandud lootusi tõepoolest täita.

Üheksas küsimus. "Kas ja millega on tagatud, et rendihinnad valitsusasutustele püsivad allpool või keskmisel turuhindade tasemel?"

Riigiasutustel ei ole kohustust rentida ruume Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt ning nad võivad põhimõtteliselt ruume rentida ka teistelt kinnisvaraturu osalistelt. See ei tähenda siiski, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil ei oleks üldse võimalust renditulu keskmisest kõrgemale tõsta. Mida spetsiifilisem on renditav objekt, seda vähem leidub turul tegelikke alternatiive. Samuti toimivad sõltuvalt lepinguperioodist vahetust piirava tegurina riigiasutuste ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahel sõlmitavad investeerimislepingud.

Kümnes küsimus. "Kuivõrd kasumi tootmine pole (ega saagi olla) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhieesmärk, siis kas ja milline eelis on riigivara haldaja ja majandajana äriühingul kui ettevõtlusvormil, võrreldes näiteks Riigikantselei või Majandusministeeriumi allasutusena moodustada võidava riigi kinnisvaratalituse või -osakonna või muu valitsemisasutusega? Varade olem, maksumus, seisund ..."

Aseesimees

Ma palun vabandust, teie aeg on samuti ammendatud! Meil ei ole mingit võimalust seda pikendada, 15 minutit ja mitte sekunditki rohkem.

Aga ma loodan, et esitatavatele küsimustele vastates on võimalus selgitada veel neid küsimusi, mis on käsitlemata jäänud.

Riigikogu liikmetel on võimalus 20 minuti jooksul esitada küsimusi. Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh! Ma küsin, kas te vastaksite võib-olla siiski nii kümnenda kui ka eriti 11. küsimuse lõpuni, et me saaksime vähemasti nendele küsimustele vastused.

Jüri Kõrge

Aitäh! See oli hea küsimus. Nagu enne öeldud, ei sisaldanud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamise kohta tehtud Vabariigi Valitsuse otsuse seletuskiri aktsiaseltsile alternatiivsete tegutsemisvormide eeliste ja puuduste analüüsi.

Õigusliku vormiga seoses märgib Riigikontroll, et osaühingu vorm tagaks ainuosanikule, riigile paremad võimalused osaühingu majandustegevuse kontrollimiseks. Äriseadustiku § 168 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, aktsiaseltsi puhul ei ole see teatavasti võimalik.

Sihtasutus on sobiv vorm eelkõige siis, kui majandusüksus ei tooda kasumit, sest osaühingul ja aktsiaseltsil võivad tekkida probleemid netovara nõude täitmisega. Riigikontrolli arvates ei ole piisavalt põhjendatud, miks peab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts saama põhiosas üleantava vara omanikuks, mitte piirduma vähemalt mingi osa vara puhul haldamis- ja hooldusteenuste osutamisega.

11. küsimus. "Kas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigivarade üleandmine ja aktsiaseltsi tegevus tuleks peatada?"

Arvan, et selleks ei ole hetkel kaalukaid põhjendusi.

Ja kui lubate, siis võtaksin eelöeldu ka kokku.

Esiteks, arvestades riigivara üleandmise mastaapsust, tuleks täiendada riigivaraalast seadustikku üleandmise põhimõtteid ning piiranguid sätestava regulatsiooniga.

Teiseks, kinnisvara üleandmine peaks toimuma järk-järgult, sõltuma sellest, kas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tegevus on olnud riigile kasulik.

Kolmandaks, spetsiifiliste hoonete puhul tuleks piirduda ainult hooldusteenuste tellimisega sellelt äriühingult.

Neljandaks, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleantavate objektide hindamise erapooletuse tagamiseks tuleks välistada hindamine Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtorganite või töötajate poolt. Selleks tuleks muuta selle äriühingu põhikirja.

Ja viiendaks, riigile tulevikus suuremaid rendimakseid kaasatoovad investeerimislepingud peaks sõlmitama Riigikogu heakskiidul.

Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Vastavalt heale tavale annaksin järgmise küsimuse õiguse arupärimise esitajatele. Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra Kõrge, nende lühikeste, kuid täpsete vastuste eest! Kuid ma küsiksin siiski veel üle kümnenda küsimuse, sest mulle tundus, et sellest võimalusest te läksite mööda või vähemasti libisesite üle.

Kas te peate otstarbekaks või vähem otstarbekaks moodustada seesama asutus riigi kinnisvaratalituse või -osakonna või muu valitsusasutusena, sest selles aktsiaseltsi põhikirjaski on otse öeldud, et kasumitootmine pole eesmärk?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma mainisin, ei ole seletuskirjas, mis esitati seoses Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi moodustamisega, toodud küllaldasi alternatiive, võimalusi ega finantsarvestusi erinevate tegevusvormide kohta.

Kõigepealt, mis puudutab riigiasutust, siis kahtlemata peab see asutus, mis hakkaks tegelema väga suure riigivara haldamisega, olema suhteliselt võimekas, konkurentsivõimeline, kaasa arvatud palkade osas, et ta konkureeriks teiste kinnisvaraturul osalejatega. Väidetavalt olevat üks argument, miks kohe algul välistati riigiasutuse loomine, olnud see, et tal ei ole võimalik saada laenu vara tagatisel.

Nii see riigivara puhul tõepoolest ka on. Kui aga vaadata ülejäänud tegevusvorme, kaasa arvatud eraõiguslikke, milleks on aktsiaselts, osaühing, sihtasutus, siis nendel ma lühidalt peatusin.

Mis puudutab aktsiaseltsi kui praegu valitud vormi, siis kahtlemata on aktsiaselts äriseadustikus toodud tegevusvormina mõeldud nendele äriühingutele, kus on palju omanikke, kus võib tekkida probleeme, et aktsiakapitali laiendatakse, kaasatakse uusi omanikke.

Teine asi, mis meie arvates võib tekitada ja tekitab probleeme, on aktsiaseltsi puhul üldkoosoleku, omaniku pädevus.

Üldkoosolekuks on kõnealuse äriühingu puhul rahandusminister, kelle pädevus on piiratum, ta ei saa vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad nõukogu, juhatuse pädevusse. Kolmandaks, üldkoosolekut esindab ainult minister, kellel järelikult on selle äriühingu üldkoosolekuna ka väga suur vastutus nõukogu liikmete nimetamisel ja tagasikutsumisel. Ja mis puudutab kasumit, kas seda teenitakse või mitte, siis äriseadustiku alusel luuakse äriühingud tõepoolest kasumi teenimiseks ja seepärast, kui eesmärk ei ole kasumi teenimine, võiks sihtasutuse vorm olla kindlasti soodsam.

See oleks minu käsitlus võimalikest tegevusvormidest. Aga tuleks alguse juurde. Oleks kindlasti oodanud, et kui kavandatakse nii põhjalik muutus, siis on ka valitsuse korralduse juures olev seletuskiri väga põhjalik ja selles tuuakse välja nende kõigi plussid ja miinused. Võib-olla lisada, et meie seisukoht on, et kogu vara ei tuleks kindlasti mitte anda selle äriühingu omandisse, eriti võiks spetsiifiliste hoonete puhul piirduda teenuse tellimisega.

Ka riskid on siis väiksemad. Ja lisaks see, et mitte anda vara korraga, vaid tõepoolest vaadata, kuidas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on oma ülesannetega hakkama saanud, ja siis otsustada, kuidas edasi.

Aseesimees

Suur tänu! Järgmise küsimuse ma annaksin arupärimise kaasautorile Janno Reiljanile.

Janno Reiljan

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja!

Nagu ma teie jutust aru sain, on riik andnud oma vara ühe pisikese grupi inimeste kätte. Meie siin Riigikogus ja teie seal Riigikontrollis, me võime ainult Jumala poole pöörduda, et ta kaitseks seda vara, sest ükski seadus seda vara enam ei kaitse, ta on nende inimeste meelevallas.

Millest on tulnud see, et vara väärtust hinnatakse soetusmaksumusest kümneid kordi madalamaks? Mis huvist on sellised hinnangud ajendatud või miks sellist asja tehakse?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Hakkaks ka võib-olla sellest peale, millised on kontrollimehhanismid, mis peaksid tagama, et äriühing käituks varaga nii nagu kohane. Nagu jutt oli, on selle äriühingu üldkoosolekuks rahandusminister, kes nimetab äriühingu nõukogu liikmed ja peaks need tagasi kutsuma, kui nad oma tööga hakkama ei saa või see ei ole riigi huvidega kooskõlas. Nõukogu omakorda kontrollib juhatust.

Aktsiaseltsi tegevust peab auditeerima audiitor. Oleme teinud ka oma ettepanekud ja peame õigeks, et selliste riigile kuuluvate äriühingute auditi ulatus oleks laiem, audiitor vaataks nende tegevust laiemalt. Lisaks on ka Riigikontrolli pädevuses kontroll riigi äriühingu üle, kui riigil on äriühingus enamusosalus.

Miks erinevused vara hindamisel on nii suured? Mis puutub tolli- piirirajatistesse, siis ega nende hind, kui hakata neid praegu müüma, eriti suur ei oleks, sest nende turuhind oleks suhteliselt madal. Harilik väärtus on kahtlemata väärtus, kui kinnisvara müüakse või tuuakse vara maksumus välja selles paikkonnas, piirkonnas analoogsete tehingute müügil toodud hindade põhjal.

Mis aga puudutab näidet, mille ma tõin Lõkke tänav 4 hoone kohta, siis selle hoone hariliku väärtuse tõi välja kinnisvarabüroo, Pindi Kinnisvara Aktsiaselts, võin ka nime öelda, ja üks argument seejuures oli, et hoone asub kvartali sees, võimalusi sinna reklaami paigutada on vähem.

Nimetatud kinnisvara hindamise aktis on kasutatud selliseid põhjendusi. Nagu ma mainisin, me näeme selles probleemi. Sellepärast tuleks meie arvates selle äriühingu põhikirja muuta ja mitte anda ka võimalust, et äriühing ise määrab temale üleantava vara harilikku väärtust, vaid et alati oleks ka kinnisvarabüroo ja tellijaks siiski üleandev riigiasutus.

Me leiame, et need abinõud maandaksid riske ja harilik väärtus oleks õigemini määratud.

Aseesimees

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Janno Reiljan

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Teine küsimus puudutab riigile võetavaid kohustusi. Teie riigikontrolörina arvate, et ei ole õige, kui äriühing seda teeb.

Meie siin arvame ka, et see ei ole õige, kuid paraku ei juhtu mitte midagi. See äriühing võib võtta varale peale laenud.

Laenuraha kaob juhuslikult ära, hajub kuhugi paradiisi ja pärast seda olemegi riigivarast lahti. Kas selline stsenaarium on praegu võimalik ja Riigikogu, kes peaks kinnitama kõik varalised kohustused, mis riigile võetakse, ei saa selle juures isegi mitte köhida?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on tõepoolest eraõiguslik isik, mis töötab äriseadustiku kohaselt, ja tal on õigus võtta ka kohustusi, kaasa arvatud pantida oma vara. Pärast seda, kui riik on vara üle andnud, jäävad riigile järele aktsiad, vara on tõesti äriühingu oma.

See, millel mina peatusin, olid valitsusasutuste poolt selle äriühinguga sõlmitud nn investeerimislepingud. Kolm ministeeriumi sõlmisid selle aasta algul sellised investeerimislepingud, mille kohaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts investeerib varasse, ja teiselt poolt ministeeriumid, olles sellelt äriühingult vara rentijad, peavad maksma järgmistel aastatel suuremat renditasu.

Need investeerimislepingud on sõlmitud aastateks 2002-2004. Eelkõige nendega võtavad ministeeriumid, nende hallatavad riigiasutused lisakohustusi, koormisi, et nad peavad järgnevatel aastatel maksma rohkem renditasu. Kindlasti oleks selleks vaja parlamendi otsust, kas ta aktsepteerib seda, sest need on siduvad järgmiste aastate eelarvete koostamisel, eelarve vastuvõtmisel parlamendis.

Aseesimees

Tänan! Tiit Toomsalu, palun!

Tiit Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Austatud härra ettekandja! Ilmselt on teil väga ja väga pädev ning väga ja väga põhjalik informatsioon, isegi objektiline informatsioon selle vara koosseisu kohta, mis saab kuuluma ja kuulub tollele kurikuulsale kinnisvaraettevõttele.

Minu küsimus puudutab ka väga konkreetset ja väga spetsiifilist objekti, nimelt Kentmanni tänav 13 hoonet, kus asub Tallinna Linnakohtu tsiviilosakond. Tänaseks juba endine riigikontrolör Juhan Parts, kui ta oli veel Justiitsministeeriumi asekantsler, juhtis teatavasti sõjakäiku Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei vastu, võttes ära tema viimase vara, mis seal oli. Seda põhjendusel, et Tallinna Linnakohtul, kes kohut mõistis, on vaja kindlustada oma materiaalset baasi.

Nüüd, nagu ma olen aru saanud, on see objekt antud eraõigusliku Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kätte, kes võib seda pantida, maha müüa ja sellega edasi-tagasi kolmandat moodi talitada.

Tööpartei ei ole kunagi tunnustanud selle rünnaku õiguslikke tagajärgi, kohtuprotsess lõppes alles kaks aastat tagasi ja ettevalmistamisel on protsess Euroopa Kohtus. Öelge, palun, austatud härra ettekandja, kas te loete kinnisvara aktsiaseltsi, kellele see vara üle antakse, heausklikuks omanikuks?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei suuda ma kõikide objektide kohta praegu vastata, seda enam, nagu sissejuhatuseks sai öeldud, et me ei ole seni Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi auditeerinud.

Ootame ära tema 2002. aasta majandusaasta aruande ja seejärel kavandame oma järgmise aasta tegevust. See riigivara, mis antakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile Vabariigi Valitsuse korraldusega vastavalt nn osalemise seadusele, muutub äriühingu omandiks.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhikiri näeb ette, et kõiki igapäevastest majandustehingutest väljuvaid tehinguid saab juhatus teha nõukogu nõusolekul. Nii et kõikvõimalikud hoonete müügid, kui tegu on selle äriühingu varaga, saavad toimuda nõukogu loal, seda ei saa otsustada juhatus.

Nii nagu jutt oli, üldkoosolekuks on rahandusminister, kes peaks siis tagama, et nõukogus oleksid väärikad inimesed.

Aseesimees

Tänan! Arvo Sirendi, palun!

Arvo Sirendi

Suur tänu! Riigivara andmine eraõiguslikule isikule käsutamiseks ja kasutamiseks, laenamiseks, pantimiseks, rentimiseks on maailma ajaloos üsna karme tagajärgi esile kutsunud.

Ka meil tuleb välja, et näiteks sõja korral annab seesama aktsiaselts lennuväljad ja sadamad vaenlase käsutusse, sest nendega kindlustab ta endale suurema kasumi. Või nagu tegi Hitler, kui ta laenas Prantsuse pangast raha selleks, et osta ära Prantsuse sõjavarustus ja siis hiljem vallutada sellesamaga Prantsusmaa, milleks tal kulus ainult mõni kuu.

Nii et kas teile ei tundu, et kogu see mäng, kui me arvestame ka veel Eesti pikaajalisi kogemusi selles valdkonnas, seda, mida siin riigis on tehtud, ei ole mitte ainult põhiseadusvastane, selle esimese paragrahvi vastane, vaid sellise süsteemi loomine on üleüldse väga ohtlik Eesti riigi kestvusele?

Jüri Kõrge

Aitäh! Jagan teie muret, et riigivaraga ja selle üleandmisega väga suures ulatuses eraõigusliku isiku omandisse tuleks olla väga ettevaatlik.

Sellepärast oli ka tekstis üks ettepanek, et meie arvates tuleks nn osalemise seadust täiendada ning näha ette erisused ja piirangud, mis juhtudel, mis mahus ja kuidas üle antakse.

Tänases õigusruumis määrab põhiseadus ära, et riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub seaduste alusel.

Kaks põhilist seadust, mis reguleerivad tehinguid riigivaraga, on riigivaraseadus ja nn osalemise seadus. Kumbki nendest ei reguleeri erisusi nendeks juhtudeks, kui riigivara kavatsetakse suures osas anda üle aktsiaseltsile tema aktsiakapitali.

Ka meie näeme probleemi ja arvame, et tuleks täiendada õigusakte, mis peaks looma garantiid, et varad antakse üle põhjendatult.

Aseesimees

Tänan! Andres Varik, palun!

Andres Varik

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie vastuseid suure huviga ja siit tuleb ka minu küsimus või õigemini kõigepealt konstruktsioon küsimuse jaoks. Ma kuulsin, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile on üle antud Ikla piiri- ja tollipunkt.

Ma ei mäleta, kas bilansiline maksumus oli midagi 60 miljoni krooni ümber või äkki oli see 35 miljonit, aga see polegi tähtis, sellest ei tule küsimust. Aga igal juhul see, millega ta üle anti, oli kahe miljoni krooni ümber. Varsti, nagu me teame, võib-olla aastal 2004 saavad Eesti, Läti ja Leedu Euroopa Liidu liikmeks ning siis kaotab see tolli- ja piiripunkt riigi jaoks oma tähenduse.

Siit tulebki küsimus: kes seda vara siis nüüd müüma hakkab?

Riigil ilmselt seda kompleksi enam tarvis ei ole, seda võib siis kasutada kas toitlustus- või turismivaldkonnas või teha seal mida iganes.

Kui see läheb müügiks, kas siis hinnaks jääb kaks miljonit või bilansiline maksumus ja kes selle raha endale saab, kas saab riik või saab see aktsiaselts? Mida siit võib järeldada, kas selle allahindamisega on juba ette planeeritud selle aktsiaseltsi suurte kasumite teenimise võimalused?

Jüri Kõrge

Mis puudutab piiri- ja tollirajatisi, siis nii nagu oma ettekandes ütlesin, on meie arvamus, et neid ei tuleks anda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitte rahalise sissemaksena aktsiakapitali, vaid oleks tulnud piirduda haldusteenuse tellimisega vajaduse korral.

Mis puudutab tolli- ja piirirajatiste hariliku väärtuse hindamist, siis algselt hindas neid kinnisvarabüroo.

Kuna aga Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ei olnud hindamisega rahul, siis on neid tõepoolest hinnanud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ise. Praegu kehtiva korra järgi saab üleantava vara harilikku väärtust välja tuua ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaks juhatuse liiget ja haldusdirektor, kes on võetud nimekirja. Hind on meie arvates madal.

Küsimus oli, et kui need müüakse, kui neid ei ole enam vaja sihtotstarbeliselt kasutada ...

Aseesimees

Palun hästi lühikest vastust, aeg on läbi!

Jüri Kõrge

... kuhu siis läheb raha. Nõusoleku müügiks saab anda äriühingu nõukogu, nagu ma ütlesin, sest igasugune põhivara müük väljub igapäevasest majandustegevusest ja raha läheb sellele äriühingule. Aitäh teile küsimuse eest!

Aseesimees

Tänan! Sellega on küsimusteks ettenähtud aeg ammendatud ja isegi ületatud. Kas arupärijate esindaja soovib kuni viieminutist kõnet? Jaanus Männik, palun, kõne puldist!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt lubage tänada, härra Kõrge, nende lühikeste ja päris informatiivsete vastuste eest! Mina lugesin neist vastustest välja, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi moodustamine pole läbi mõeldud, pole põhjendatud ja tal on hulganisti tema pädevust ületavaid funktsioone.

Seal on tehtud hulganisti riigile riigivara suhtes kahjulikke tehinguid, st vara on üle antud kümneid kordi alandatud hinnaga. Tegelikult ei tee riigikontrolör muidugi siin järeldusi, kuid minu arvates on järeldus see, millise järelduse on teinud õiguskantsleri umbes samalaadilistele küsimustele antud vastused ära kuulanud praegused ministrid Siiri Oviir, Sven Mikser, Liina Tõnisson ja ka Edgar Savisaar: nad on andnud kogu sellele moodustamisele 100%-liselt hävitava hinnangu.

See juhtus siis, kui võimul oli veel kolmikliidu valitsus ja Keskerakond oli koos meiega opositsioonis. Kui vaadata seda stenogrammi, mis muu hulgas on lisatud ka meie arupärimisele, siis siin on kõik need sõnavõtud lugeda ja ei jää muud üle, kui nõustuda 100%, ma rõhutan, 100% Siiri Oviiri, Sven Mikseri, Liina Tõnissoni ja Edgar Savisaare antud hinnangutega. Need on antud opositsioonis olles.

Miks praegu, kui valitsus on muutunud, on täie auruga seda kurssi jätkatud, on arupärijatele absoluutselt arusaamatu. Miks me nii teeme? Kui riigikontrolör vastas, et põhiseadus ei nõua riigil kinnisvara olemasolu, siis ma söandan väita, et see vastus oli formaalne.

Aga ma ei heidaks riigikontrolörile ette formaalsust selles küsimuses, sest põhiseaduse alusel on riigikontrolör kutsutud ja seatud hindama tõesti majanduslikke argumente, just nimelt neid ja majanduslikku otstarbekust. Kuid et õiguskantsler seda küsimust nii käsitleb, see on minu arvates täiesti arusaamatu.

Minu arvates on see põhiseaduses ammendavalt reguleeritud ja just nimelt põhiseaduse mõte on see, et riigil peab püsimiseks ja püsimise alusena olema territoorium ja loodusvarad ning järelikult ka kinnisvarad. Nii et küsimus on selles, kas me saaksime loobuda varadest mingisuguse kinnisvara aktsiaseltsi kasuks ja jätta riigile ainult aktsiad, mille väärtus kõigub enamasti nulli ja mingi müstilise suuruse vahel ega kirjelda reaalset või nn harilikku väärtust. Enamasti aktsiad seda ei tee.

Järelikult on riigil mõistlik hoida praegu hinnanguliselt mõnekümne miljardi krooni väärtuses kinnisvara just nimelt riigi omandis. Me võiksime arutada selle üle, kas moodustada selle paremaks majandamiseks Riigikantselei juurde vastav talitus. Aga mitte mingil juhul ei tohiks me minna seda teed, nagu me praegu oleme läinud. Minu arvates tuli riigikontrolöri vastusest välja just seesama tõdemus, kuigi sellist lõppjäreldust otse ei tehtud. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Jaanus Männik! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad kõnelda puldist või Riigikogu liikmed kohalt? Arvo Sirendi, kõne puldist, palun!

Arvo Sirendi

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud saali jäänud Riigikogu liikmed! Ma arvan, et meil peab olema tõsine mure riigivara pärast.

Me mäletame, et hiljaaegu tahtis NRG Energy selle laenu katteks, mida tema võtab ja kasutab, pakkuda kas Eesti metsa või Eesti põlevkivivarusid. Teame ka, et ega lepingulised piirangud suurt midagi ei maksa, ka mitte põhikirjas olevad laused.

Mäletame seda, kuidas näiteks Tallinna linn müüs Strandbergile ja Kivimäele pealinna ruumi. Hiljem tuli välja, et kogu parkimisraha, mida nad selle ruumi kasutamise eest kogusid, jätsid nad endale, sest lepingus olevat teksti oli võimalus niiviisi vaidlustada, et nad ei peagi raha kellelegi andma, vaid panevad selle oma tasku.

Samamoodi mäletame, kui Eestis olnud Vene raha läks üle Vene piiri, kuigi kõik seadused olid selle keelamiseks olemas. See on kuritegelik akt ja see on ka rahvusvahelises ulatuses kuritegu. Tehti sisuliselt võõra riigi raha ja lasti see võõra riigi allmaailmas, kuritegeliku maailma kaudu käibele. Nii sai Eestist lühikese ajaga väike piraatriik, kes ei austa ühtegi maailmas levinud põhimõtet. Seadused on olnud kõik kirjas.

Kui kellelegi on antud niisugune voli riigivara üle, siis me võime olla kindlad, et ta seda kuritarvitab. Ega need soetusväärtuse ja hariliku müügiväärtuse 20-kordsed erinevused polegi juhuslikult niisugused. Ka kinnisvarabürood tunnevad ju huvi selle vastu, et nad saaksid seda kõrge raha eest hinnata.

Vaevalt, et nad seda piiripunkti seal Iklas või Koidulas või kus tahes mujal hindaksid odavamalt kui paari miljoni eest. Nad hindavad selle väärtuseks kaks miljonit ja tahavad selle hindamise eest saada kaks miljonit.

Me oleme näinud, kui kalliks need hindamised lähevad, kui ainuüksi Angotti väärtuse hindamine läks maksma 80 miljonit krooni, kusjuures see hinnati muidugi valesti. Ma tahan öelda seda, et riik peab oma asjadega ise tegelema.

Kui riik ei saa oma varaga ise tegeldud ja annab selle eraõigusliku isiku käsutusse ja kasutusse koos laenamise ja pantimise õigusega, siis on see riik iseenese likvideerimise teele asunud. Seega, kui tahame austada põhiseaduse esimest punkti, et me kindlas usus ja vankumatus tahtes tahame luua riiki, kellel muu hulgas ka oma varadest mingisugune ülevaade on, siis peame lõpetama niisuguse tegevuse ja asuma selle riigi vara kaitsele, et seda ei müüdaks maha, nii nagu prantslased müüsid oma sõjavarud fašistlikule Saksamaale maha.

Lepingutes oli küll kõik kirjas, kuid Hitler ütles väga selgelt, et kõik lepingud, mis on kirjutatud tindiga, saab tühiseks muudetud püha Saksa verega. Mingisugune leping ei hakka sel juhul, kui vara antakse kellegi kasutusse, kehtima. Sellepärast tuleb see vara riigile tagasi võtta ja see asutus sellisel kujul likvideerida, mitte püüda seda uuel kujul taastada. Tänan!

Aseesimees

Suur tänu, Arvo Sirendi! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole, seega on läbirääkimised lõpetatud. Kas härra Kõrge soovib lõppsõna? Ei soovi. Arupärijate esindaja, kas soovite lõppsõna? Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Austatud härra Kõrge!

Ma tulin siia ainuüksi sellepärast, et eelmisel korral ma kartsin, et mu aeg saab läbi ja ma ei saa oma lauset lõpetada. Seetõttu lubatagu mul tänada härra Kõrget, sest need vastused olid minu arvates täpsed ja avasid selle asja ohtliku sisu, millele me praegu läinud oleme.

Ma tahaksin öelda, et me peame kiiremas korras, kui meil muidu ei jätku aru sellel teel edasiliikumist peatada, väga kiiresti muutma mõlemat, nii riigivaraseadust kui ka riigi poolt asutatavate eraõiguslike juriidiliste isikute ja nendes osalemise seadust selliselt, et vähemasti need üleantavad mahud oleksid piiratud.

Aga kahjuks ma ei julge teha illusioone selles osas, kas valitsusliit meid sel teel toetab, arvestades seda, et praeguseks on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle antud kõik Rahandusministeeriumi, kõik Justiitsministeeriumi ja kõik Kaitseministeeriumi varad ja selle vara harilik väärtus on hinnatud ainult poolele miljardile kroonile.  Seetõttu ma arvan, et on mindud juba ohtlikult kaugele. Sellelt teelt tagasipöördumiseks tuleks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts likvideerida või siis need varad tagasi võtta. Kuid ma arvan, et lihtsam tee oleks siiski ta likvideerida ja kas või siis otsast alata nendel printsiipidel, millest täna rääkis siin riigikontrolör.  Kui me tahame mõistlikku haldamist ja üldse seda teed käia, siis peaksime lähtuma just nimelt nendest põhimõtetest, millest rääkis täna siin härra Kõrge, aga mitte minema sellele eraõiguslikule aktsiaseltsile riigi kinnisvara totaalse üleandmise teed.  Ma tahan loota, et Riigikogu võtab siin siiski asjad kätte, me mõtleme need läbi ja leiame optimaalsed lahendused. Aitäh!

Aseesimees Tänan väga, Jaanus Männik! Sellega on esimene arupärimine käsitletud.

  • Postitatud: 14.10.2002 00:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 14:53
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:53

Veel uudiseid