[Väljavõte Riigikogu 21. oktoobri 2002. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Peeter Kreitzberg

Riigikontrolöri asendaja, Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna peakontrolör Jüri Kõrge

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Arupärimine, millele ma vastama hakkan, käsitleb peamiselt Kultuurkapitali, Liikluskindlustuse Fondi ja laiemalt avalik-õiguslike juriidiliste isikutega seonduvat.

Avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on kokku 38 (koos Kaitseliidu malevatega). 2001. aastal said avalik-õiguslikud juriidilised isikud riigieelarvest 5,7 miljardit krooni, mis moodustab 19% eelarvekulude üldsummast. Riigikontrollil on praegu töös Kultuurkapitali majandustegevuse audit.

Vastavalt seadusele ei või Riigikontroll avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid auditi tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist. Seetõttu ei saa ma osale arupärijate küsimustest hetkel sisuliselt vastata. Selle piiranguga arvestades on minu vastused arupärijate küsimustele järgmised.

"1. Miks riigi võimsaimad finantslukud ei pea? Kas vastavatel juhtidel puudub professionaalsus või kohusetunne?"

Iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi, sest kuritarvituste põhjused ja soodustingimused varieeruvad. Mis tahes juhi tegevust hinnates on kuritarvituste ilmnemisel peamine küsimus, kas juht on teinud ilmnenud kuritarvituste ärahoidmiseks või võimalikult varaseks avastamiseks kõik, mida võinuks mõistlikult eeldada. Sellest lähtuvalt tuleb otsustada, kas juht on toimunu eest vastutav. Ette võib tulla ka väga keerukalt avastatavaid pettusi, vähemalt lühiajaliselt. Kurjast on aga see, kui juhid on petmisvõimaluse läbi mõelnud ning meetmeid võtnud pole, nii et ka suhteliselt primitiivne pettus läbi läheb. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kontrollikeskkonna puhul on lisaks juhtorganite tegevusele oluline läbimõeldud aruandlus ja auditeerimine nii sise- kui ka välisauditi mõttes. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on loodud igaüks eraldi seadusega ning siseauditi funktsiooni täitmine on neis reguleeritud erinevalt.

Regulatsioon näeb näiteks ette kontrollkomisjoni (nii on see Kultuurkapitali puhul), sisekontrolöri (nii on see Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni puhul) või on see seadusega üldse reguleerimata (näiteks Liikluskindlustuse Fondi puhul).

Raamatupidamise seadusega on avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes sisse viidud majandusaasta aruande auditeerimise kohustus eraaudiitori poolt. Auditi ulatus on aga seadusest tulenevalt samasugune nagu äriühingute puhul ega pruugi sellisena olla piisav, sest lisaks raamatupidamisaruande õigsuse kontrollimisele on avalike vahendite kasutamise puhul oluline tehingute seaduslikkus ja juhtimise usaldusväärsus.

Riigikontrolli seaduse kohaselt on ka Riigikontrolli pädevuses avalik-õiguslike juriidiliste isikute auditeerimine. Et Riigikontroll ei jõua regulaarselt auditeerida kõiki Riigikontrolli seaduses loetletud kontrollitavaid, lähtub Riigikontroll avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul üldiselt auditi püramiidi põhimõttest, pöörates rohkem tähelepanu nendele auditeeritavatele, kelle suhtes ei kehti eraaudiitoripoolset auditeerimise kohustust. See ei tähenda aga, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud oleksid Riigikontrolli vaateväljast väljas. Viimastel aastatel on Riigikontroll avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest auditeerinud Eesti Haigekassat, Liikluskindlustuse Fondi, Tallinna Tehnikaülikooli, rahvusooperit Estonia. Praegu on tegemisel Kultuurkapitali majandustegevuse audit ning ettevalmistamisel on Kaitseliidu ja Põllumajandusülikooli auditid.

"2. Miks saavad maksumaksja rahaga toimuda sellised raamatupidamise aabitsatõdede eiramised, mille jooksvaks avastamiseks-takistamiseks piisaks kõige tavalisema bilansivõimelise külaraamatupidaja teadmistest?"

Arupärijad on küsimustele eelnevas tekstis viidanud kahe avalik-õigusliku juriidilise isikuga seotud juhtumitele. Auditi tulemustele tuginedes saan kommenteerida Liikluskindlustuse Fondiga seonduvat. Riigikontrolli tehtav Kultuurkapitali audit ei ole veel valmis ja seda ma seetõttu täpsemalt kommenteerida ei saa.

Avalikkusele kättesaadava info põhjal osutan siinkohal üksnes sellele, et Riigikontroll juhtis 1997. aastal Kultuurkapitali kontrollides tähelepanu mitmetele hiljem aktuaalseks osutunud riskidele. Ka eraaudiitorid on suvel ilmsiks tulnud skandaalile eelnevalt andnud soovitusi, millega tulnuks arvestada. Kahjuks jäid need vajaliku tähelepanuta. Liikluskindlustuse Fondi poolt Rävala Büroohoone AS-i aktsiate turuhinnast kallimalt ostmise puhul ei olnud küsimus eeskätt raamatupidamises või raamatupidaja teadmistes, vaid fondi peadirektori poolt teadlikult kahjuliku tehingu tegemises.

Kõige raskem ongi võidelda pettuste ja kahjulike tehingutega, millesse on otseselt segatud juhtkond. Riigikontroll viis eelmisel aastal Liikluskindlustuse Fondi poolt Rävala Büroohoone AS-i aktsiate ostmise seaduslikkuse hindamiseks läbi auditi. Nüüdseks on kohus Liikluskindlustuse Fondi endise peadirektori suhtes langetanud süüdimõistva otsuse ning talt tekitatud kahju välja mõistnud. Küsimuse all on ka Liikluskindlustuse Fondi nõukogu liikmete vastutus.

Käesoleva aasta 12. juulil esitas Liikluskindlustuse Fondi praegune nõukogu kaitsepolitseile avalduse taotlusega uurida fondi kunagisi tehinguid ning anda hinnang toonase nõukogu tegematajätmistele ja tegevusele. Selle asja menetlemisest on meil teada, et kaitsepolitsei algatas kriminaalasja ning 24. septembril pikendas prokurör kaitsepolitsei taotlusel uurimist kahe kuu võrra.

"3. Milliseid seadusi (näiteks raamatupidamise seadus, audiitortegevuse seadus jt) ning milliste sätete osas on rikkunud Kultuurkapitali nõukogu kantsler Aare Järvani osalusel, jättes tegevjuhile ainuisikulise, õigeaegse ja nõuetekohase dokumenteerimiskohustuseta, kontrollimatu ning aruandekohustuseta voli sooritada finantstehinguid ning kolme aasta jooksul varastada kaheksa miljonit krooni maksumaksja raha?"

Raamatupidamise seadus ega audiitortegevuse seadus ei reguleeri nõukogu vastutusega seonduvat. Mis puudutab nõukogu võimalikku vastutust Kultuurkapitali juhtumil, siis, nagu nimetasin, Riigikontrollil on Kultuurkapitali audit töös, enne selle lõppu ei saa ma auditi käigus tuvastatut ega järeldusi kommenteerida.

Nõukogu vastutusega seotud põhimõttelisi probleeme käsitlen vastuses viimasele küsimusele.

"4. Kas meil on alust loota ning millised on garantiid, et samuti kantsler Aare Järvani valitsemise all oleva 35 miljardi kroonise aastakäibega riigikassa kaudu midagi sarnast ei toimetata?"

Riigieelarve seadusest tulenevalt kehtestab riigieelarve kassalise teenindamise eeskirja rahandusminister. Stabiliseerimisreservi haldamise eest vastutab samuti rahandusminister. Arvamuse stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangute kohta annab stabiliseerimisreservi nõukogu. Lisaks tegeleb eelarvevahendite investeerimistehingute haldamisega ja nendega seotud riskide hindamisega Vabariigi Valitsuse korraldusel rahandusministri loodud riskijuhtimise komisjon. Komisjoni kuuluvad lisaks rahandusministrile ja ministeeriumi ametnikele ka esindajad Eesti Pangast. Riigikontroll on kolmel järjestikusel aastal teinud auditiprotseduurid hinnangu andmiseks riigikassa bilansile ehk riigieelarve vahendite olemi ja paigutuse aruandele, nii nagu see on riigieelarve täitmise aruande üheks osaks.

Auditi tulemusena võib Riigikontroll piisava kindlustundega väita, et kõik, mis aruandes on kajastatud, on olemas ja kajastatud olulises osas õigesti ning usaldusväärselt. Samas oleme korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et aruandega koos ei ole esitatud tulemiaruannet, mis näitaks riigikassa halduses olevate vahenditega toimunud muutusi ja muutuste iseloomu. Võttes arvesse ka teisi olulisi tähelepanekuid, ei tea me, kas esitatud aruanne kajastab kõiki riigikassa halduses olevaid eelarvevahendeid.

Seetõttu alustas Riigikontroll hiljuti auditit, mille käigus soovitakse saada ülevaade kõigist riigikassa valduses olevatest pangakontodest ning mille tulemusena soovitakse anda hinnang riigikassa tegevusele eelarveliste vahendite haldamisel. Seega ei ole meil põhjust arvata, et riigikassas oleks midagi sarnast toimunud, kuid sisemiste kontrollmehhanismide olemasolu ja tõhusust peaks tõestama riigikassas praegu käimasolev audit.

"5. Kas kuritegelikku lohakust ilmutanud ning raamatupidamise seaduse põhitõdede ignoreerimist võimaldanud kantsler Järvani suhtes on kavas algatada kohtulik uurimine?"

Mis puudutab Liikluskindlustuse Fondi nõukogu liikmete võimalikku vastutust, siis, nagu eelnevalt nimetasin, on see asi politsei uurida ning täpsemaid selgitusi saab selle kohta anda politsei. Kultuurkapitali nõukogu liikmete ülesannete täitmise ja võimaliku vastutusega seonduvat saan kommenteerida pärast Riigikontrolli auditi lõppu.

"6. Mida soovitate rahandusministril ette võtta ministeeriumi kaadri tugevdamiseks?"

Rahandusministeeriumi personalijuhtimine on otseselt rahandusministri ülesanne ning soovitusi sellega seoses annab Riigikontroll vajaduse korral konkreetsete auditite tulemusena. Selle arupärimise kontekstis tahan rõhutada, et rõhku ei tule panna mitte üksnes personalivalikule, vaid ka selliste kontrollsüsteemide arendamisele, mis aitaksid maandada riske isikutest sõltumata.

Kui küsimus on esitatud seoses avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises esinenud puudujääkidega, siis juba Riigikontrolli 14. aprilli 2000. aasta otsuses oli tõdetud, et Rahandusministeeriumi ametnikust fondi nõukogu esimehe Alar Urmi osavõtul või taotlusel on fond teinud tehinguid ja kandnud kulusid, mis ei ole kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtetega. Seetõttu tegi Riigikontroll rahandusminister Siim Kallasele ettepaneku kutsuda Alar Urm fondi nõukogust enne tähtaega tagasi. Rahandusminister ei nõustunud sellega, vaid nimetas Alar Urmi 2001. aasta mais Liikluskindlustuse Fondi nõukogu uude koosseisu. 2001. aasta septembri lõpul kutsus rahandusminister Urmi lõpuks nõukogust tagasi.

"7. Kuidas on olukord teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele tehtavate maksumaksja raha eraldiste sihtotstarbelise kasutamisega ning selle kontrollitavusega?"

Raha sihtotstarbelise kasutamise puhul on esimene küsimus selles, kas sihtotstarve on üldse piisava täpsusega määratud. Pilt selles osas on praegu väga erinev.

Olukorras, kus sihtotstarvet piisava täpsusega määratud ei ole ega ole selge, milleks raha tohib või ei tohi kasutada, saab kontrollimine valdavalt piirduda üksnes erinevate kulutuste kohta näidete toomisega. Kuritarvitustest rääkida sisuliselt ei saa. Avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele tehtavate eraldiste sihtotstarbelise kasutamise tagamise ja kontrollitavuse osas on positiivne areng raha saajatega lepingu sõlmimine, nagu näevad ette 2002. aasta riigieelarve seadus ning selle alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kord. Tahan märkida, et nimetatud lepingute sõlmimise kohustus puudutab ainult kuluartiklit 59, samas on mõnedele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele tehtud eraldisi muude artiklitega, Kaitseliidu puhul näiteks artikkel 52, Kultuurkapitali puhul näiteks artikkel 53.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kontrollitavuse parandamiseks näeb Riigikontroll esmajärjekorras järgmisi võimalusi.

1. Riigilt olulisel määral toetust saavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud võiks üle viia riigikassa teenindamisele. Seeläbi oleks võimalik riigi eraldatud raha kasutamisest operatiivsemalt ja paremat ülevaadet saada. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse suurendamine ei kujuta samas endast mingit ohtu avalik-õiguslike juriidiliste isikute sõltumatusele.

2. Eraaudiitorite tehtavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandusaasta aruannete auditi seadusest tulenev ulatus on põhimõtteliselt samasugune nagu äriühingute puhul. Kuna avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on lisaks aruande õigsusele sageli avalikkuse jaoks oluline tegevuse seaduslikkus ja erinevate riskide maandatus, võiks seadusandja Riigikontrolli hinnangul kaaluda nende auditeerimise ulatuse laiendamist.

3. Suurendamaks avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtorganite vastutust, võiks seadusandja üle vaadata avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta käivad seadused ning sätestada nendes detailsemalt nõukogu liikmete järelevalvetegevuse sisu ja minimaalsed kontrolliprotseduurid, mida nõukogu järelevalveorganina tegema peab. Praegu laieneb nõukogu liikmetele tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud üldine vastutus, mille kohaselt kannavad vastutust juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule.

Selle vastutuse praktilist rakendamist lihtsustaks ning muudaks vastutuse tunnetatavamaks see, kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul oleks täpsemalt lahti kirjutatud nõukogu liikme kohustuste sisu, mille mittetäitmise korral vastutus rakendub.

4. Omaette probleem on avalik-õiguslike juriidiliste isikute laenukoormuse suurendamine. 2001. aastal suurenes nende laenukoormus 1,6 korda, ulatudes aasta lõpuks 314,5 miljoni kroonini. Enamik avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on võetud laenude tagatisena seadnud hüpoteegid kinnistutele, millel asuvad nende ...

Aseesimees

Austatud esineja, teie aeg on läbi. Suur tänu!

Jüri Kõrge

Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Arupärijatel on teile küsimusi. Janno Reiljan, palun!

Janno Reiljan

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja!

Kolme aasta jooksul ei pannud rahandus- ja pangandusspetsialist Järvan tähele, et fondi juhile on jäetud ainuisikuline võimalus käsutada kontosid ja summasid sisuliselt ilma aruandekohustuseta.

Mingeid aruandeid ei ole ta esitanud, kontrolli ei ole toimunud.

Audiitorile ei torganud kolme aasta jooksul silma sama asi, et ühele isikule on antud see õigus, üheainsa allkirjaga, ei ole isegi topeltallkirja nõuet, et raamatupidaja oleks teise allkirja pidanud juurde panema, audiitor ei pannud tähele, milliseid riske see sisaldab.

 Riigikontroll ei ole lihtsalt kolme aasta jooksul Kultuurkapitali jõudnud.

Me võiksime seda rida jätkata. Nüüd teete te ettepaneku, et anname selle kõik riigikassa haldusse, mille kohta te alguses ütlesite, et ka selle vahendite olemasolu ei ole teile teada, te peate seda eraldi järele pärima, te ei näe nende vahendite liikumist.

Mille alusel me võime loota, et sellises situatsioonis üldse midagi paraneda saaks?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest!

Tõepoolest, vastavalt kehtivale Eesti Kultuurkapitali seadusele on Kultuurkapitali nõukogu esimeheks kultuuriminister, sinna kuulub ka Rahandusministeeriumi esindaja ja ülejäänud kaheksa nõukogu liiget on sihtkapitalide esindajad.

Aare Järvan on Rahandusministeeriumi esindajana Kultuurkapitali nõukogusse määratud valitsuse 7. detsembri 1999. aasta korraldusega. Nõukogu liige saab olla kuni kaks perioodi järjest, seega kestab Aare Järvani volituste periood kuni 2003. aasta lõpuni.

Nagu ma ütlesin, ma ei tahaks ega ka saa praegu kommenteerida Kultuurkapitali auditit, kaasa arvatud meie seisukohta nõukogu liikmete vastutuse kohta, sest meil on audit pooleli ja Riigikontrolli seadus seda teha ei luba.

Nüüd tahate kindlasti küsida, miks Riigikontroll ei ole nii kaua Kultuurkapitali kontrollinud. Nagu ütlesin, meie viimane Kultuurkapitali majandustegevuse kontrollimine oli 1997. aastal. See lõppes 1997. aasta lõpus. Väga paljud riskid, mis hiljem realiseerusid, on meie auditi materjalis ka kirjas. Eelkõige toodi välja, et tollal tehti väga suures mahus sularahatehinguid ja väga suur võim oli tegevjuhi käes.

Kõik need ettepanekud said ka tõepoolest tehtud ja tolleaegne Kultuurkapitali nõukogu suhtus neisse positiivselt. Miks ei ole me vahepeal Kultuurkapitali auditeerinud? Seda on teinud audiitorfirma, auditeerides tema majandusaasta aruandeid. Meie, ma usun, oleksime ka ilma selle ääretult kahetsusväärse juhtumita jõudnud järgmisel aastal Kultuurkapitali plaanilise auditini, nüüd toimub see tõepoolest erakorralisena ja me loodame auditi lõpetada novembri lõpuks.

Võib-olla läheb mõnevõrra aega tulemuste läbiarutamiseks, kuid auditiprotseduurid lõpetame me igal juhul novembri lõpuks. Auditi käigus vaatame läbi kõik põhikapitaliga toimunud tehingud, valimi ulatuses kõik stipendiumide eraldamised ja mingi osa kantseleikuludest ja majanduslepingutest, seda nii Kultuurkapitalis endas kui ka tema maakondlikes ekspertgruppides.

Lisaks anname hinnangu tehingute seaduslikkusele ja juhtimisele. See on meie osa Kultuurkapitali auditeerimises. Võib öelda, et kindlasti on kahetsusväärne, et me ei jõudnud Kultuurkapitali auditeerimiseni varem.

Mis puudutab aga ettepanekut, et nende avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahendid, kes saavad ja kasutavad väga suures ulatuses riigieelarve vahendeid, võiksid asuda riigikassas, siis ma arvan, et see on siiski hea ettepanek, arvestades riigikassa seisu.

Ma rääkisin, et kolm viimast aastat oleme me riigikassas teinud auditiprotseduure ja praegu oleme läbi viimas ka põhjalikumat auditit.

Riskid on seal meie arvates küllalt hästi maandatud riskijuhtimise komitee kaudu, mis tegeleb vahendite paigutamise ja haldamisega. Sellest tulenevalt oli ka see ettepanek ühe võimalikuna esitatud.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra Kõrge!

Kas ma sain teist õigesti aru, et ettepanek anda riigikassale haldamine üle viitab justkui sellele, et Riigikontroll on seisukohal, et kuivõrd avalik-õiguslike isikute vastutav personal pole usaldusväärne ega vastutusvõimeline, siis anname selle raha suunamise ja lugemise üle riigikassale?

Kas võib teie suhtumist selliselt kirjeldada?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Ma ei püstitaks küsimust selliselt, kas avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtkonnad, nende nõukogud on usaldusväärsed või mitte. Kindlasti peame eeldama, et nad on usaldusväärsed, et nad on rakendanud kontrollimeetmeid. Kindlasti tahaks, et nad rakendaksid edukalt siseauditisüsteemi, mis välistaks sellised kahetsusväärsed näited nagu Kultuurkapitali puhul. Kui aga suurte avalike vahendite haldamine anda riigikassale, siis ei näe ma siin probleemi, et me ei usaldaks avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtkonda, nende juhtorganit nõukogu näol. Küll aga oleks riigikassa kaudu nende vahendite kasutamine oluliselt avalikum.

Aseesimees

Tänan! Jaan Pöör, palun!

Jaan Pöör

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Kõrge!

Kui seadusandja vastava seadusega loob avalik-õiguslikke isikuid, siis ta kindlasti määrab ära, kes selle nõukogusse peaksid kuuluma, millise ministeeriumi või institutsiooni esindajad. Kultuurkapitali nõukogus oli Rahandusministeeriumi esindaja kantsler härra Järvan.

Mitmel korral, kui Riigikogu on Järvani kuhugi nõukogusse pannud, olen ma küsinud, miks kantslereid sinna üldse pannakse. Kantsleri ülesanne on juhtida oma ministeeriumi tööd, aga mitte kusagil nõukogudes istuda.

Järelikult on seadusandja liiga heauskselt need nõukogude moodustamise sätted siia sisse kirjutanud. Kuid minu küsimus puudutab seda, et kui riigikassa peaks hakkama seda haldama, siis ega see tegelikult seda, mis juhtus Kultuurkapitali nõukogus, olematuks ei muuda. Seal on kaks osa, esiteks on riigieelarvest tulevad vahendid, mida jaotatakse sihtasutusena, teiseks on investeerimise pool.

Nagu ma aru sain, oli Kultuurkapitalis just see investeerimise pool täielikult läbi kirjutamata või, õigemini, selles osas oli antud äärmiselt suur võim tegevjuhile. Kas te näeksite, et selline sihtkapital nagu Kultuurkapital võiks olla ikkagi sihtasutus, mitte avalik-õiguslik isik, kes vastavalt sellele, kuidas talle vahendeid laekub, need laiali jagab, mitte ei tegele ise investeerimise ega kinnisvaratehingutega?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt teen ma väikse paranduse. Kultuurkapitali tegevust reguleerib Eesti Kultuurkapitali seadus ja seaduse kohaselt, ma kordan veel üle, on nõukogu esimeheks kultuuriminister, nõukogusse kuulub Rahandusministeeriumi esindaja ja lisaks kaheksa Kultuurkapitali sihtkapitali nimetatud esindajat.

Seega seadus ei ütle, et Rahandusministeeriumi peaks nõukogus tingimata esindama kantsler. Edasi, kui Kultuurkapitalist rääkida, siis tema õiguslik regulatsioon oli minu arvates tõepoolest elust maha jäänud. Praegu võime seda hinnata.

Rahal, mis seal liigub, on nagu kaks poolt. Üks pool on põhiliselt riigieelarvest saadud raha ja vähemalt teoreetiliselt ka põhikapitali haldamisest täiendavalt teenitud raha jagamine nn stipendiumideks ja teine pool on põhikapitali, mille suuruseks on 20 miljonit krooni, paigutamine. Põhilised probleemid on olnud põhikapitali paigutamisega. Kindlasti hakkate te seadusandjana arutama Eesti Kultuurkapitali seadusesse tehtavaid muudatusi.

Praegu on parlamendi menetluses Mõõdukate fraktsiooni esitatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muudatused, mis reguleerivad eelkõige põhikapitaliga tehtavaid tehinguid, piiranguid ning lisaks juhtimise ja vastutusega seonduvat.

Lisaks töötab Kultuuriministeerium välja seadusmuudatusi, mis esitatakse täiendavalt parlamendile valitsuse kaudu. Need muudatused niikuinii tulevad ja siin parlamendi saalis tekib ka kindlasti debatt põhikapitali, selle suuruse, põhikapitalist lubatud investeeringute struktuuri ja piirangute üle.

Aseesimees

Tänan! Janno Reiljan, teine küsimus, palun!

Janno Reiljan

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te ei saa kahjuks Kultuurkapitalist rääkida, sest te kontrollite seda. Mida te kontrollite, sellest te ei räägi.

Räägime siis hoopiski Riigikontrollist. 1997. aastal, ma saan aru, viidi läbi korraline audit ja avastati suured riskid. Need avastati ja jäeti sinnapaika ning otsustati uuesti korraliselt kontrollida viie aasta pärast, et vaadata, kas riskid, kuidas öelda, on ka hästi töötanud.

Juba neljandal aastal saite te teada, et need riskid olid tõepoolest olemas ja neid on hästi kasutatud. Kuidas te ise tõlgendate või hindate Riigikontrolli tööd sellest aspektist? Kas te peate loomulikuks, et suurte riskide korral jätate te selle asja sinnapaika?

Te ei nõua, et need riskid kõrvaldataks, te ei vii uut auditit läbi, kui need riskid on kõrvaldamata. Te lihtsalt teete viie aasta pärast uue kontrolli ja saate teada, et kaheksa miljonit on kadunud. Seekord tuli see juhuslikult lihtsalt varem välja. P

eate te seda tõesti loomulikuks ja peate te Riigikontrolli tööd mõttekaks, sihipäraseks, seadusele vastavaks? Võib leida veel mõningaid positiivseid sõnu, millele Riigikontrolli töö võiks vastata, kuid minu tundmust mööda ei vasta.

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Sellele küsimusele on mul siin teie ees seistes tõepoolest üsna raske vastata. Miks ikkagi on nii palju aega mööda läinud ja miks alles nüüd, võib-olla ka järgmisel aastal oleksime jõudnud uuesti Kultuurkapitali majandustegevuse auditini? Tulenevalt sellest konkreetsest juhtumist jõudsime selleni sellel aastal.

Nagu ütlesin, viimane audit oli 1997. aastal. Terve hulga meie ettepanekute kohta, mille me vormistasime peakontrolöri otsusena, saime vastuse nii Kultuurkapitali nõukogu esimehelt kui ka tegevjuhilt, et need on asjakohased ning neid rakendatakse.

Oleme saanud eraaudiitorite tehtud Kultuurkapitali majandusaasta aruande auditid. Tekib küsimus, kas meie riskihinnang on olnud õige, miks me ei planeerinud, ei teinud auditit varem. Kahjuks pean tõesti tunnistama, et kindlasti oleks tulnud seda varem teha.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra Kõrge!

Kuna te viitate käimasolevale auditeerimisele, ei saanud ma kahjuks vastust just neile põhilistele küsimustele, millele tahtnuksin saada. Kuigi ma päris hästi ei saa aru, miks siis, kui auditeerimine on poole peal, ei võiks vastata küsimusele, kas siiski on ilmselgeid raamatupidamise rusikareegleid ja aabitsatõdesid järgitud või mitte.

Minu sügava veendumuse kohaselt hakkab asi sealt ja eeskätt sealt ja peamiselt sealt. Aga ma küsin järgmist. Mida te arvate, kas raamatupidamise seadus, Eesti Kultuurkapitali seadus ja muud seadused ülepea võimaldavad niisugust olukorda, et me kolme aasta jooksul ei näe, et kaheksa miljonit krooni on ära varastatud?

Kas põhimõtteliselt ja teoreetiliselt võimaldavad need kaks seadust ja ka audiitortegevuse seadus ja takkapihta muidugi Riigikontrolli seadus sellist olukorda, et saaks varastada, nii et keegi ei näe?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult vist oli selles ühes küsimuses kaks küsimust.

Esiteks, miks Riigikontroll ei saa ega või kommenteerida auditi tulemusi, kui audit ei ole lõppenud? Nii oli see kirjas Riigikontrolli seaduses, mis kehtis kuni selle aasta alguseni, nii on see kirjas ka selle aasta algul vastuvõetud uues Riigikontrolli seaduses, et Riigikontroll ei kommenteeri ega avalda tulemusi enne, kui audit on avalikustatud ja lõppenud.

See on põhjus ja see tuleneb Riigikontrolli seadusest. Mis puudutab seadusi, seaduste kvaliteeti, seda, kuidas sai ikkagi juhtuda, et tegevjuhil oli selline piiramatu võimalus, siis me teame (see ei ole ju kellelegi saladus, teame seda ajalehe põhjalgi), et oli arveid, mida raamatupidaja ei saanud.

 Miks nõukogu seda ei näinud, miks ei näinud seda ka audiitorfirma, kes Kultuurkapitali majandusaasta aruannet igal aastal peab auditeerima? Selline nõue, et kõikide avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandusaasta aruanded kuuluvad kohustuslikus korras auditeerimisele, tuleneb raamatupidamise seadusest.

Mõnes mõttes jõuamegi selleni, mis oli ka lõpus esitatud ühe ettepanekuna. Iga aasta vaatab keegi avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruande läbi, aga ometi juhtub nii, et osa raha on puudu.

Meie arvates ei ole selline avalik-õigusliku juriidilise isiku või riigi asutatud sihtasutuse või ka riigi äriühingute auditeerimise ulatus piisav. Üks ettepanek oleks kindlasti see, et ka eraaudiitor peaks kindlasti vaatama lisaks puht raamatupidamisele ka juhtimiskontrolli süsteeme ja siseauditi toimimist.

Lisaks laieneb avalik-õiguslikele isikutele ka terve hulk seadusi. Äriühingute puhul see nii ei ole. Ka seda, kas neid seadusi on järgitud, peaks audiitorfirma meie arvates, kui ta auditeerib avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruannet, kindlasti vaatama.

Aseesimees

Tänan! Uno Mereste, palun!

Uno Mereste

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kultuurkapitaliga juhtus nii, et väga usaldusväärne ja soliidne inimene, kellel oli piiramatu võimalus oma allkirjaga käsutada neid summasid ja võtta välja sularaha, osutus vargaks.

Meil on teisigi analoogilisi sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Ma arvan, et Riigikontroll on kontrollinud ka kõiki teisi, kui mitte raha säilimise seisukohalt, siis vähemasti selle korra järgi.

Mul on niisugune küsimus. Kui palju on praegu Eestis niisuguseid avalik-õiguslikke isikuid, mille tegevjuhtidel on võimalik varastada täpselt samasuguses stiilis, nagu seda tegi Kultuurkapitali tegevjuht?

Kas on tehtud mingisuguseid korralduslikke ettevalmistusi, et niisuguseid võimalusi ei oleks? Kas teie Riigikontrolli esindajana võite ütelda, et praegu ei ole Eestis ühtegi avalik-õiguslikku isikut, mille tegevjuhil on täpselt samasugune varastamise võimalus?

Jüri Kõrge

Aitäh küsimuse eest!
Piisavalt raske küsimus vastamiseks ...

Aseesimees

Palun suhteliselt lühikest vastust, sest aega on väga vähe!

Jüri Kõrge

Kindlasti, seistes siin teie ees, ei julgeks ma öelda, et Eestis mitte kuskil sellist asja ei saa toimuda. Ma võtaksin endale tohutu vastutuse, kui ma seda ütleksin.

Tulenevalt Kultuurkapitali juhtumist oleme ka Riigikontrollis hinnanud ümber oma riskihinnanguid. Kui me räägime avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ja ka riigi asutatud sihtasutustest, mis kasutavad ja haldavad väga suuri riigi vahendeid, siis peaks ütlema, et nende auditeerimisele pöörame ka edaspidi suuremat tähelepanu, et nad rohkem kuuluksid meie auditeeritavate hulka.

Enne ma oma ettekandes lühidalt ka nimetasin, milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, lisaks Kultuurkapitalile, me hakkame auditeerima, õigemini oleme seda juba alustanud. Sama võime öelda riigi asutatud mitme sihtasutuse kohta.

Aseesimees

Tänan! Palun vabandust, Uno Mereste! Küsimusteks ettenähtud aeg on ammendatud. Suur tänu, riigikontrolöri asendaja Jüri Kõrge, põhjalike vastuste eest! Kas arupärijad soovivad esineda kõnega puldist? Janno Reiljan, palun!

Janno Reiljan

Härra eesistuja! Härra riigikontrolör!

Ega ma ei oleks tahtnudki rääkima tulla, aga see esinemine oli äärmiselt huvitav. Nimelt saime teada, et audiitorid küll auditeerivad, aga ega nad millegi eest ei vastuta. Kui pärast ilmnebki, et miski on mäda, siis tuleb välja, et nemad ei peagi seda otsima, nemad peavad otsima, kas kõik on korras.

Aga seda, mis korras ei ole, seda nad avastama ei pea. Ja nii nad ei avastagi seda. Riigikontroll samamoodi: ta vaatab läbi, paneb võib-olla midagi kirja, aga mingit vastutust selle eest, et see asi korras on (tõepoolest kirjutatakse, et on korras), ei ole.

Olgu, võiks öelda, et ega nendel kontrollmehhanismidel suurt mõtet ei ole. Mulle on juba ammu tundunud, et audiitorkontroll on meil üks parasiit ettevõtete ja asutuste ihul, mis imeb end küll väga hästi sisse, aga midagi kasulikku ta seni veel loonud ei ole.

Aga vaatame seda asja veidi teise poole pealt, nimelt, isikuvastutuse poole pealt. Tegelikult võin ma teile kinnitada, et Avo Viiolit ei ähvarda mitte miski. Väga lihtsal põhjusel: meil on juba analoogne pretsedent olemas.

Ühe meeltesegaduses antud allkirja tõttu kadus kunagi kümme miljonit dollarit. Ja mis tuli välja? Kümme miljonit dollarit saadeti tõesti kuhugi ja tõepoolest läks see kaduma. Aga saatjat ei saanud milleski süüdistada, sest vargad võtsid selle ära, tema ise ei võtnud mitte midagi. Pange tähele, kus on siin analoogia härra Viioli juhtumiga.

Nimelt, härra Viiolit nimetati siin vargaks. Loodame, et Riigikogu saalis on sõnavabadus ja et härra Merestet ei saa vastutusele võtta. Härra Viiol ei ole mitte midagi varastanud. Kui kõik vastab tõele, mis ta rääkis, siis ta ju mängis ning raha kadumises on süüdi ainult ebaõnn. Nimelt, mängides võis ta ka võita ja Kultuurkapitali raha oluliselt suurendada, kuid tal õnnetukesel läks halvasti: saatus mängis talle vingerpussi ja ta kaotas.

Kuna saatust ei ole osanud veel keegi kinni võtta ega pokri pista, siis järelikult on ju härra Viiol absoluutselt igasugusest vastutusest vaba, sest ta võttis küll raha arvetelt ja mängis sellega, kuid automaat, saatan, oli tema vastu.

Me saame ainult selle mänguautomaadi (ma ei teagi, mis temaga teha) kinni panna. Nii et meil, ausalt öelda, ühelt poolt ei tööta kontroll, et ei saaks raha võtta kas kuhugi paradiisi saatmiseks või mängimiseks, teiselt poolt, kui sa kord juba oled ta paradiisi saatnud või oled mänginud, siis ei saa sinuga midagi juhtuda, sest sina ise ju milleski süüdi ei ole ja saatuse vastu ei saa keegi.

Paistab, et ei saa ei mina, meie kõik Riigikogus ega ka teie, härra riigikontrolöri asetäitja. Aitäh!

Aseesimees

Suur tänu, Janno Reiljan! Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt, palun!

Jaanus Männik

Härra juhataja! Austatud kolleegid!

Teema on muidugi märksa laiem kui see konkreetne küsimus. Seda püüdis lühidalt käsitleda ka kolleeg Janno Reiljan.

Mina olen veendunud, et ega meie seadustel õieti häda polegi. Häda on selles, et seadused ei toimi, et nende rikkumise eest ei ole mingisugust vastutust ja vohab kuritegelik lohakus ning karistamatus. Küsimus on selles, kas meil on tahtmist sellest üle saada või ei. Raamatupidamise seaduses on ju n-ö aabits kirja pandud. Kui seda vähegi järgida, siis ei saa toimuda mitte midagi niisugust, nagu paljudel juhtudel on toimunud. Kuid me ei leia või õieti ei taha leida ei poliitilist vastutust ega ka ametniku vastutust, me heietame ja viidame nende asjadega aega.

Jumal tänatud, minister taipas, et mingisugune süü temal lasub. Kuid spetsialist ja Rahandusministeeriumi kantsler ei arva oma vastutusest mitte midagi ja otsib koos teistega mingisugust müstilist põhjust sellele, kuidas ja kuhu see kaheksa miljonit on kadunud. Niikaua, kui me sellele olukorrale järsku lõppu ei tee ega hakka tõsiselt jälgima seda, mis on kirjas kas või raamatupidamise seaduses, ei ole meil mingisugust šanssi panna pidurit nendele kuritegelikele tehingutele. Aitäh!

Aseesimees

Tänan väga! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas härra Kõrge soovib lõppsõna? Ei soovi. Arupärijad, kas te soovite lõppsõna? Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Härra juhataja, austatud kolleegid ja austatud härra riigikontrolöri kohusetäitja!

Mul on tõsiselt kahju, et praegu, kus ka siin saalis võinuks tekkida teatav diskussioon, seda kohe üldse ei teki ja ka huvilisi ei ole siin üldse. Õieti ainuüksi sellepärast tulingi ma veel kord siia pulti, et öelda: võta näpust, mitte midagi niisugust siin ei toimu. Mul on kahju ja mulle on arusaamatu, miks need asjad meil nii on. Ma tahan veel kord kinnitada, et ei raamatupidamise seadusel, ei Eesti Kultuurkapitali seadusel, ei audiitortegevuse seadusel ega ka teistel seadustel ei ole suurt häda midagi.

Niisuguse asja, nagu on toimunud Kultuurkapitalis, hoiavad need seadused kõik suurepäraselt, täielikult ja lõplikult ära, kui on tagatud nende seaduste täitmine ja ka karistamine juhtudel, kui seaduse täitmisest on kõrvalekaldeid. Raamatupidamise seaduses on kirjas elementaarsed reeglid alates heast raamatupidamistavast, kahekordsest kirjendamisest, kahe allkirja kohustuslikkusest, seal on veel mitmeid asju, näiteks kohene dokumenteerimine ning kogu dokumentatsiooni n-ö korrespondeerimine ja konsolideerimine. Kõik see on täiesti ammendavalt olemas.

Kui mis tahes organ aastas korra võtab raamatupidamisdokumendid lahti ja asjatundliku pilguga vaatab (rõhutan siinkohal, et Rahandusministeeriumi kantsler, kui ta ise ei jõudnud seda teha, oleks võinud saata mis tahes Rahandusministeeriumi ametniku ja lasta sellel pilguga dokumentidest üle käia), siis on pilt selge, kui seal midagi kadunud on.

Aga ometigi pole seda tehtud, keegi ei liiguta selle peale kõrvagi ja me uurime kuude viisi ikkagi seda, mis on juhtunud ja kas on juhtunud ja kas on ka süüdlasi, ning millegipärast jõuame lõpuks järeldusele, et ega tegelikult neid õigeid süüdlasi ikkagi ei ole, et vastutus on justkui veel kuidagimoodi piiritlemata jne.

See olukord on kindlasti üks neist asjadest, mille tagajärjel me peame rääkima sellest, et rahvas ei arva meist siin saalis eriti suurt midagi, nad peavad meid asjatundmatuteks ja ahnepäitsudeks ning sada häda veel, mis meile õigustatult süüks pannakse. Küsimus on selles, et niikaua kui me ei hakka väärtustama elementaarset pädevust, kohusetunnet ja ...

Aseesimees

Austatud esineja, teie aeg on läbi.

Jaanus Männik

... ausust, ning sellest lähtudes tagasi või edasi astuma, on kogu meie ülejäänud tegevus küsitava väärtusega. Aitäh!

Aseesimees

Tänan väga! Arupärimine on menetletud.

• Postitatud: 21.10.2002 00:00
• Viimane muudatus: 14.11.2014 14:51
• Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:51