Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon – tema olemasolu ja põhiolemus on sätestatud Eesti põhiseaduses, mis võeti vastu rahvahääletusel 1992. aasta suvel. Selle järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volitused Riigikontrolli juhtimisel on võrreldavad ministriga, kes juhib ministeeriumi.

Põhiseaduses on loetletud ka üldjoontes Riigikontrolli auditeeritavate ring, mis hõlmab sisuliselt kogu avalikku sektorit. Põhiseadus ütleb ka, et riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. Sõjaeelse Eesti põhiseadusest on tänapäeva üle tulnud maailma riikide kõrgeimate kontrolliasustuse juhtide puhul väga haruldane õigus – Eesti riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta valitsuse istungitest.

Et põhiseaduse tasandil on Riigikontrolli puhul määratud vaid kõige üldisemad küsimused, sätestab Riigikontrolli täpsema olemuse ja töökorralduse seadus. Esimese Riigikontrolli seaduse pärast Teist maailmasõda võttis vastu veel Ülemnõukogu 1990. aastal, see toetus oluliselt 1938. aastast jõustunud vastavale seadusele. 1995. aastal jõuti uue ja täiustatud seaduse koostamiseni.

Praegune Riigikontrolli seadus võeti vastu 2002. aastal, see sätestas täpsemalt korraldatavate auditite eesmärgid, liigid ja ulatuse ning ka kohustuse lisada kontrolliaruandele auditeeritavate vastused. Nii avati uues seaduses majanduskontrolli mõiste vastavalt rahvusvahelistele tavadele, täpsustati kontrollitegevuse menetlustoiminguid jne. Seadus täiendas tunduvalt avaliku halduse kontrolli, lisades kontrollitavate nimekirja avalik-õiguslikud isikud, sihtasutused, kus riik on asutajate seas, ja võimaluse teha kontrolli Euroopa Liidust saadava raha üle.

2005. aastal täiendati seadust ja laiendati Riigikontrolli võimalusi auditeerida kohalikke omavalitsusi. Et mitte minna vastuollu omavalitsuse autonoomia põhimõttega, ei saa Riigikontroll hinnata omavalistuse tegutsemise ja raha kasutamise otstarbekust. Teiste sõnadega – Riigikontroll ei saa omavalitsustes teha tulemusauditeid.

Õigus omavalitsuste kontrollimist laiendada põhjustas mitmesuguseid vaidlusi, üks neist jõudis välja ka Riigikohtusse, kes kinnitas, et täiendavad õigused on kooskõlas põhiseadusega.
 

• Postitatud: 06.03.2019 11:00
• Viimane muudatus: 22.01.2020 09:29
• Viimane ülevaatus: 22.01.2020 09:29