2020. aasta juulis kinnitas riigikontrolör Riigikontrolli strateegia aastateks 2020–2024. Analüüsides auditeerimiskeskkonna arengusuundi nii Eestis kui ka mujal sarnase institutsionaalse ülesehitusega riikides, viisid arutelud järeldusele, et senise strateegia uuendamine annaks kogu organisatsiooni tegevusele veelgi täpsema fookuse ja rõhuasetuse.

Avalikus halduses ning poliitikakujundamises toimuvad sündmused ja tehakse otsused kiiremini kui kunagi varem. Otsuste tegemiseks on kasutada rohkem ja erinevaid andmeid kui kunagi varem ning Riigikontroll, keskendudes vaid mineviku sündmuste hindamisele, ei suudaks parimal moel anda oma panust, et avalikku raha kasutataks ausalt ja mõistlikult.

Uus strateegia on välja kasvanud seni kehtinust, täpsustades eelkõige ootusi Riigikontrolli audiitorite hoiakute n-ö proaktiivsuse suhtes ja seades fookusesse probleemide lahendamise jälgimise ning auditijärgsed tegevused, selleks et Riigikontrolli tõstatatud probleemid saaksid ka lahendatud. Samuti annab uus strateegia põhimõtted, mille abil teha lühemate tähtaegadega, kitsama fookusega, faktikeskeseid töid, et pakkuda avalikkusele ning poliitikakujundajatele teavet paremate otsuste langetamiseks. Muutumatuna on strateegiasse jäänud organisatsiooni põhiväärtused – objektiivsus ja sõltumatus, kompetentsus ja hoolikus, koostöövalmidus ja avatus, ausus ja väärikus –, millest Riigikontroll oma igapäevatöös juhindub.

Strateegia elluviimist suunab strateegia rakenduskava, mis lepitakse kokku igal aastal. Samas peab strateegia ise olema ka elav dokument, mis päriselt mõjutab nii audititeemade valikut, auditite tegemise viisi kui ka ressursside kasutamist, seepärast võib olla tarvis strateegiat selle kehtivuse ajal aastatel 2020–2024 täpsustada.

Strateegia areng ajas

Pärast tegevuse taastamist 1990. aastal töötas Riigikontroll ilma ametlikult sätestamata strateegiata kümmekond aastat. Kuigi arendustegevus toimus parima tahte ja oskuste järgi mõistagi ka 1990ndatel, võib seda hinnata ikkagi pigem eklektiliseks. Laiaulatusliku ja sihikindla arengukava puudumist nimetasid Riigikontrolli ühe kitsaskohana 1999. aastal oma uurimuses näiteks Euroopa Liidu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ühisalgatusel töötava organisatsiooni SIGMA (Support for Improvement in Governance and Management) eksperdid, rõhutades mõjusama planeerimissüsteemi vajadust.

2000. aasta veebruaris kinnitaski tollane riigikontrolör Juhan Parts organisatsiooni esimese strateegia. Selle arengukava läbivaks märksõnaks oli Euroopa. Eesti üks peamiseid väljakutseid oli tol ajal Euroopa Liiduga ühinemine, üha enam kasvas euroliidu toetusraha, seega ka selle auditeerimise tähtsus. Uued juurutatavad auditiideed (eelkõige tulemusauditi loomine) peegeldasid soovi omandada enam euroopalikku mõtteviisi. Strateegia keskse prioriteedina nimetatigi auditeerimispraktika viimist vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja standarditega.

Strateegia aastateks 2000–2003 oli omas ajas küllaltki eesrindlik, tähtsaks peeti Riigikontrolli tegelikku mõju avalikus sektoris. Ei väärtustatud lihtsalt auditit kui sellist, keskenduda tuli eelkõige olulistele ja suurema riskiga valdkondadele. Pelgalt õigusaktide täitmise hindamisest taheti edasi liikuda, kasutati esmapilgul lihtsaid, kuid sisult märksa keerukamaid mõisteid nagu „hea finantsjuhtimine“ või „vara õiglane kajastamine“. Strateegias teadvustati ka iseenda puudusi, mille nimel tuli hakata tööd tegema (nt tunnistati, et Euroopa Liidu toetuste nõuded ei olnud sel hetkel Riigikontrollile selged).

Järgmiseks strateegiliseks dokumendiks oli Riigikontrolli auditistrateegia aastateks 2002–2004. Nagu nimetuski ütleb, ei mõtestatud selles terviklikult lahti kogu organisatsiooni ega selle väliskeskkonda, vaid täpsustati Riigikontrolli põhitegevust ehk auditeerimist ning sooviti selle alusel täiustada jooksvat arengukava. Auditistrateegia oli selgelt auditiliigipõhine ning selles nähti üsna detailselt ette, mida iga auditiosakond koos vastava auditiga (finants-, tulemus- ja tegevusriskide audit) endast kujutab.

Näiteks määrati kindlaks, mitu audiitorit on igas osakonnas järgmise kolme aasta jooksul ja kui palju töötunde peaks keskmiselt audititele kuluma. Finantsauditi puhul hakati konkreetsemalt rääkima auditi ulatuse laienemisest. Kui 2002. aastal piirdus finantsaudit eelkõige raamatupidamise aastaaruande õigsuse auditeerimisega, siis 2003. aastal pidi sellele lisanduma hinnangu andmine tehingute seaduslikkusele, hiljem ka näiteks sisekontrolli taseme ja kuluinfo õigsuse hindamine. Esimest korda märgiti ära võimalus tugineda oma hinnangutes siseaudiitorite tööle. Ka tegevusriskide ja tulemusauditi osakond määrasid kindlaks valdkonnad, milles põhiliselt toimetada. Tegevusriskide auditi osakond pidi keskenduma toetustele, tegevuslubadele ja riigihangetele, tulemusauditi osakonnas lepiti kokku kaheksas auditeerimise valdkonnas (nt iseseisev toimetulek, isiku ja vara füüsiline turvalisus, tervishoid ja kultuurikeskkonna säilimine).

Nagu eespool öeldud, pidi 2002–2004 auditistrateegia olema üks sisendeid 2000–2003 arengukava täiendamiseks. Tegelikult täiendamiseni siiski ei jõutud, vaid 2003. aastal kinnitati täiesti uus dokument „Riigikontrolli strateegia: peamised tegevussuunad aastateks 2003–2005“. Mõneti oli see küll vaid 2002–2004 auditistrateegia edasiarendus, mida oli täiendatud näiteks Riigikontrolli missiooni ja peamiste arendustegevustega.

Esimest korda sõnastati missioonina Riigikontrolli püüd suurendada maksumaksjate kindlustunnet, et nende raha kasutatakse heaperemehelikult. Samuti rõhutati, et Riigikontrolli silmis on vastutavaks isikuks üldjuhul minister. Selles strateegias jätkati juba tugevamalt ka varasemates arengukavades esinenud joont Riigikogu kui Riigikontrolli töö ühe peamise adressaadi suunal – seati eesmärgiks mitte piirduda pelgalt auditiaruannete tutvustamisega Riigikogu komisjonis, vaid pakkuda omalt poolt välja küsimusi, mida istungil tuleks arutada. Auditiosakondades ei toonud uus strateegia eelmisega võrreldes kaasa olulist erinevust, ainult tulemusauditi puhul vähendati auditeeritavate valdkondade arvu viieni.

Möödus peaaegu kolm aastat, kuni novembris 2005 nägi Riigikontrollis valgust uus strateegia. See oli kõigi eelmistega võrreldes planeeritud pikemaks ajaks (2006–2010, s.o viieks aastaks), olles samas oma mahult kõige lakoonilisem (ainult 8 lehekülge). Olulisema muudatusena lisandus uude strateegiasse Riigikontrolli visioon (olla uuenduslik auditiorganisatsioon), samuti sõnastati hulk mõjueesmärke, mille saavutamist pikema aja jooksul Riigikontroll oluliseks pidas. Mõjueesmärgid olid üsna ambitsioonikad, osa neist selgemalt liigitatavad auditiliigi järgi. Näiteks oli üheks eesmärgiks kogu riigi finantsarvestuse korrastamine, teisalt oli eesmärgiks riigi eri poliitikavaldkondade soovitud mõju saavutamine (s.t tulemusauditi suunamine rohkem mõjususe auditite tegemisele).

Kuivõrd aastatega muutus üha ilmsemaks vajadus Riigikontrolli võimekuse järele täita riigi majandusaasta koondaruandele hinnangut andes grupiaudiitori ülesandeid, algas 2008. aasta lõpus üleminek uuele auditiliigipõhisele struktuurile. Kuigi see ei puudutanud strateegia sisulisi eesmärke, kinnitati 2010. aastal uus strateegia, milles oli tehtud seoses organisatsiooni arenguga jms väiksemaid täpsustusi.

Riigikontrolli strateegia aastateks 2014–2020 valmis pärast pikki arutelusid umbes aasta pärast Alar Karise nimetamist riigikontrolöri ametisse 2013. aastal. Eelmiste arengukavadega võrreldes oli uus dokument lühike ja kontsentreeritud: vaid ühele leheküljele oli mahutatud Riigikontrolli kolm peamist eesmärki. Selles strateegias oli loobutud väliste konkreetsete mõjueesmärkide sõnastamisest ja keskenduti eelkõige organisatsiooni professionaalsuse stabiilsele kasvatamisele, samuti oli rõhutatud audititega saavutatava mõju olulisust. Esimest korda Riigikontrolli ajaloos oli plaanis hakata igal aastal kogu majaga üheskoos analüüsima töö tulemusi, et tekiks parem arusaam ühistest eesmärkidest ning mõistmine, millised auditivõtted aitavad kõige rohkem positiivseid muutusi esile kutsuda. Tagasi vaadates võib nentida, et Riigikontrolli strateegia aastateks 2014–2020 ning selle rakendamine mõjutasid positiivselt Riigikontrolli töö kvaliteeti ning tulemuslikkust, samuti tööde asja- ja ajakohasuse tagamist.

• Postitatud: 20.07.2020 10:23
• Viimane muudatus: 28.08.2020 08:47
• Viimane ülevaatus: 28.08.2020 08:47