Põhiseadus ütleb, et riigikontrolör esitab igal aastal Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. Seda aastast tööd kokku võtvat analüütilist raportit täiendab riigikontrolör igal sügisel parlamendi ees, esinedes kõnega ja vastates parlamendiliikmete küsimustele.

Et kusagil ei ole defineeritud, mida aastaülevaade endast täpselt peaks kujutama, on selle sisu ja ülesehitus alates 1992. aastast varieerunud, sõltudes nii riigi kui ka Riigikontrolli arengust eri aegadel ja Riigikontrolli juhtinud riigikontrolöride rõhuasetustest. Kui 1990ndatel keskendus kirjalikult Riigikogule esitatud aruanne riigi vara olemile ning üksikute asutuste auditeerimise tulemustele, siis alates 1999. aastast on rõhuasetus olnud riigi finantsjuhtimise ja administreerimise mõistlikkusel, tulemuslikkusel ja efektiivsusel. Viimastel aastatel on ülevaade lisaks üldküsimuste analüüsile sisaldanud kokkuvõtteid ka aasta jooksul valminud olulisematest tulemusaudititest.

Lisaks kirjalikult esitatavale ülevaatele peab riigikontrolör igal sügisel Riigikogu ees ka kuni 30-minutilise kõne, kus käsitleb üldistavalt viit-kuut probleemi, mis riigi toimimise efektiivsuse ja maksumaksja raha hea kasutamise seisukohalt on kõige olulisemad sel ajahetkel. Iga parlamendi liige saab esitada riigikontrolörile küsimusi, millist võimalust aeg-ajalt ka kasutatakse.

Sõjaeelses Eesti Vabariigis esitas Riigikontroll samuti parlamendile oma aasta tööd kokkuvõtva aruande, mida selle kaante värvi järgi nimetati punaseks raamatuks. Ka tänapäeval on Riigikontroll omaaegsele traditsioonile kindaks jäänud – trükitud ülevaade on punaste kaantega. Aastat kokku võtva kõnega parlamendis riigikontrolör riigi esimesel iseseisvusperioodil ei esinenud.

Riigikontrolli aastaaruanded 1926–1940
 

• Postitatud: 04.12.2019 11:00
• Viimane muudatus: 07.11.2023 11:43
• Viimane ülevaatus: 07.11.2023 11:43