Saksa saadik Tallinnas Saksa Välisministeeriumile. Telegramm. 25. september 1939

25.09.1939 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

Välisminister, kes täna pärastlõunal Moskvast tagasi saabus, teatas mulle järgmist: Molotov on talle esitanud sõjalise liidulepingu projekti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel. [---] Minister lisas, et Molotov nõudis, ilma kindlat tähtaega määramata, peatset vastust ja lisas juurde, et tagasilükkamise korral leiab Nõukogude Liit teisi abinõusid. Eesti ei saa uskuda, et ta leiaks toetust Saksamaa või Inglismaa poolt. Ta on koguni veendunud, et Saksamaa kiidab reguleerimisettepaneku heaks.

Ma küsisin ministrilt, kas jutuajamisest Molotoviga võiks järeldada, et Nõukogude Liit teeb sarnaseid ettepanekuid ka teistele Balti riikidele. Ta eitas seda.

Ma võtsin informatsiooni teadmiseks ja ütlesin, et saadan selle oma valitsusele edasi. Nagu minister mulle ütles, peab valitsus täna ja homme olukorra üle nõu ja otsustab asja võimalikult kiiresti.*

 

Frohwein

 

ADAP. Ser. D, Bd. VIII, S. 100–101. Tõlge saksa keelest.

 

*26. septembri hommikul anti Saksa saatkonnast Tallinnast telegraafi teel Saksa Välisministeeriumile järgmine sõnum: „Välisminister teatas täna varahommikul, et otsust soovitakse täna. Me kaldume selle poole, et nõustuda.”

 

 

 

Väljavõte sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri kõnest 1. jaanuaril 1940

 

[---] Meil oli inimesi, kes arvasid, et oleksime pidanud Soome appi kutsuma. Meie katsusime kõik teha, mis võimalik. Kui meil septembrikuul kriitilised ajad olid, siis Soome välisminister ei leidnud võimalust Eesti saadikut vastu võtta ja viimane sai jutule ühe osakonna direktori juurde, kes seletas väga pikalt ja selgelt, et Soome ei saa midagi Eesti kasuks teha. Kõik need jutud, et Soome on meile oma abi pakkunud, on puha tühi jutt ja otsekohene vale. Ei ole midagi niisugust olnud, vaid ümberpöördult – Soome ütles kategooriliselt, et tema midagi meie heaks ei saa teha! Soome seisukoht enda suhtes oli niisugune, et neil ida poolt hädaohtu ei ole. Ja nõnda see asi läkski. Meil oli küll arusaamine, et Leningradi mitte ainult lõuna poolt ei kaitsta, vaid ka põhja poolt, ja et Soome piir on seal ligemal kui Eesti oma. Soome oli aga teisel arvamisel ja temale lubati väljaspoolt väga palju abi. [---]

Mispärast ma praegu seda kõike siin nii pikalt puudutan? Sellepärast, et paljud arvavad, et ka meie oleme selles süüdi ja et meie vahekorrad Soomega küllalt tihedad polnud. Ma pean ütlema, et meie tegime kõik, et vahekord Soomega oleks hea. Teie teate, kuipalju on hõimutööd tehtud rahvaste vahel. Aga ega see ei tähenda, kui hõimukontserdid on soojad ja rahvaliikmed üksteisesse hästi suhtuvad, et siis ka võimukandjate vahel oleksid vahekorrad südamlikud. Meie oleme kõik teinud, et meie vahekord Soomega oleks hea. Kahjuks see ei ole aga nii läinud. [---]

 

ERA, f. 515, n. 1, s. 820, l. 27–28.

  • Postitatud: 25.09.1939 00:00
  • Viimane muudatus: 12.09.2019 20:50
  • Viimane ülevaatus: 12.09.2019 20:50

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid

Scripter

Riigikontrolli veebikeskkonnas kasutatakse nn küpsiseid (ingl cookies). Küpsistest saate loobuda igal ajal, muutes kasutatava seadme veebilehitseja seadistusi ja kustutades salvestatud küpsised.