Teema: Process of transformation of state control into an independent external audit system

Lugupeetud daamid ja härrad, kallid kolleegid

Mul on hea meel kõneleda siin Euroopa Liiduga liitumist taotlevate riikide riigikontrollide kohtumisel. Selliste kohtumiste tulemuslikkust on raske ülehinnata. Meil kõigil on ühistest eesmärkidest tulenevalt sarnaseid probleeme, millele kolleegidelt saadud ideed võimaldavad leida uusi lähenemisviise.

Mida ma tahaksin teile rääkida?

Ma tahaksin tutvustada Eesti Vabariigi Riigikontrolli arenguid, samuti avaliku sektori hetkeolukorda ja probleeme. Ma keskendun mõnele sõlmküsimusele.

Esiteks, auditiorganisatsiooni visioonist

Siirderiikide, nende hulgas loomulikult ka Eesti suurimaks probleemiks on olnud selge visiooni puudumine kõrgeima kontrolliorganisatsiooni rollist muutunud ja üha muutuvas ühiskonnas.

Küsimus ei ole selles, milliseid ülesandeid püstitab meie ette seadusandja. Küsimus on selles, millele ja kuidas me oma tegevuse fokuseerime nende ülesannete raames.

Meie ressursid on piiratud, valitsussektor on suur, et hõlmata kõiki rahavoogusid ja poliitikaid; poliitikud tegutsevad valimistest valimisteni. Ja siit kerkib teine küsimus - mida meie saame teha ühiskonna arengu, maksumaksja jaoks. Ka meie tööl peavad olema kohe võtta reaalsed tulemused.

Me räägime vajadusest viia oma tegevus sisuliselt ja tegelikult vastavusse INTOSAI standarditega ja nende Euroopa rakendussuunistega. See eeldab meilt tohutut pingutust, mõttelaadi muutust, aega õppimiseks.

Ei ole olemas ühtset arusaama kui me räägime state controll-st. Eesti näite varal mõtleme selle all keskendumist üksiktehingutele, üksikfaktidele, mitte aga süsteemidele ja nende funktsioneerimisele. Tehinguid uuritakse vaid seaduslikkuse aspektist ja suunatuna minevikku.

Ülaltoodust järeldub meie visioon lähiaastatel:
Me keskendume kolmele küsimusele: esiteks, valitsuse finantsaruanne - olgugi, et see vajab kardinaalset reformi - õiguse ja usaldusväärsuse hindamine ehk rahavoogude nö kontrolli alla saamine;
Teiseks, ministrite finantsjuhtimise sealhulgas sisekontrolli vastavus standarditele; - ma ei tahaks siin puudutada Eesti olukorda, kuna kardan, et kipun kordama kolleegide poolt kõneldut;
Kolmandaks Euroopa Liidu vahendite kasutamise õiguspärasus.

Me peame seda tegema uuelt platvormilt – käsitleme neid küsimusi süsteemikeskselt ja nii, et meie auditi tulemused oleks kasutatavad audititeeritavate poolt. Ja mitte vähe tähtis – me peame saavutama valitsuse ministritega sellised kommunikatiivsed suhted, et nad aktiivselt ka meie ettepanekuid ellu rakendaksid.

Teiseks, auditiorganisatsiooni strateegilisest juhtimisest

Me oleme jätnud selja taha aja, kus plaan otsustas kõik. Pean silmas räiget plaanimajandust. On mõistetav, et inimestel on emotsionaalselt eitav suhtumine sellesse sõnasse. Ometigi on see kaasa toonud tendentsi, kus vähe – sealhulgas ka riik tegeleb ebapiisavalt ja ka mitte professionaalselt oma tuleviku planeerimisega.

Ma esinesin möödunud kuul Eesti parlamendi ees oma igaaastase aruandega ning üks minu sõnum oli, et me lämbume strateegilise juhtimise järele ning on vajalik rakendada süsteemselt strateegilise juhtimise terviklik ahel.

Seda tuleb teha ka auditiorganisatsioonil endal.

Ma tahaks siinkohal tänada SIGMA-t ja tema eksperte, kelle nõul ja jõul oleme seda põhimõttelist muutust ellu rakendamas.

Strateegiline plaan ja juhtimine pole asi iseeneses, vaid vahend iseenda organisatsiooni tulemuslikkuse oluliseks tõstmiseks.

Kolmandaks, auditiorganisatsiooni õiguslikkust raamistikust

Siirdeühiskonna üks omapära on see, et eelkõige keskendutakse õiguslikule raamistikule, väiksem tähelepanu ja energia jääb õiguse rakendamisele. See on seletatav vajadusega üles ehitada õigusriik. Paraku õigusriik ei tohi jääda paberile.

Ometigi on kiiruga loodud õiguslik raamistik tihti puudulik ja vajab ikka ja jälle kohendamist.

Eesti Riigikontrolli seadus on ülalöeldu kinnituseks. Me olema pöördunud Parlamendi poole, et nad toetaksid meie arengut.

Nimetaksin viis probleemi:

riigieelarvet puudutav regulatsioon - puudub selge vahetegu välis- ja sisekontrollil, rakendatud pole auditeerimise nõue avalikus sektoris, ka riigikontrolli rahaline sõltumatus pole küllalt tagatud
ebaselgelt on määratletud auditiliigid. Pean siin silmas INTOSAI standardite artikkel 38-40 ületoomist siseriiklikusse seadusandlusesse. Tulemuseks on, et ootused, mis on ühiskonnas ja poliitikute hulgas meie suhtes on moonutatud. See on tõsine kommunikatsiooniprobleem, millel on kaugele ulatuvad tulemused
lahendamata on kohalike omavalitsuste auditisüsteem
ebaselge on auditikohustus ja pädevus Euroopa Liidu vahendite ja eelkõige nende lõppkasutajate suhtes
vajame seaduslikku raamistikku ka meie suhetes parlamendiga. See on küsimus Public accounts committee-st. Laiemalt aga seadusandja kontrollimist täitevvõimu üle.
Neljandaks, auditiorganisatsiooni ülesannetest Euroopa Liiduga integreerumise kontekstis

Eesti Riigi prioriteet on liitumine Euroopa Liiduga. See ei ole tühipaljas formaalne akt. Sellel sihi saavutamine tähendabki iseseisva Eesti taas kord ülesehitamist.

Ka seda, kui me kiidame heaks meie poolt moodustatud töörühmade tulemused astume me sammu selles suunas.

See soovituste pakett on ju tegelikult kohustused ja vastutus, mida me enda peale võtame. Kuid sellel sillal, mida mööda me viimased aastad kõnnime on ka teine pool. Need on Euroopa Liidu liikmesriigid ja nende auditiorganisatsioonid.

Ma tahan sellega rõhutada selle toetuse ja abi olulisust, mida meie partnerid pakuvad. Ma tahan tervitada liikmesriikide auditiorganisatsioonide koordineerimisgrupi moodustamist ning rõhutada, et edaspidine koostöö saab minna ainult tõhusamaks.

Eesti Riigikontroll on avatud ja loodab, et on piisav väljakutse meie partneritele.

Daamid ja härrad,
Ma tänan teid tähelepanu eest

• Postitatud: 25.10.1999 00:00
• Viimane muudatus: 19.03.2010 14:29
• Viimane ülevaatus: 19.03.2010 14:29