Valitsus kui riigijuht (ettekande teesid)

Riigikontrolör Juhan Partsi ettekanne
Pärnus 14.-15. oktoobril
Praktikult Praktikule Juhtimiskonverentsil

Millest tuleb juttu:
Eesti konkurentsivõime sõltub juhtimiskeskkonnast
E.Molgaardi ettepanek
Kuus juhtimisviga
Kaheksa ettepanekut
Riigikontrolli missioon
Kokkuvõte

JUHTIMISKESKKOND

Seni on toetutud talupojatarkusele
Ühiskond on siirdeühiskonnale vastav
Vähe aega kulutatakse kõrgelt tasustatud tegevustele
Kolm küsimust:
- Kust tulevad Eesti strateegilised juhid?
- Kuidas oluliselt ja järsult tõsta juhtimiskvaliteeti?
- Kuidas hinnata juhtimiskvaliteeti?

STRATEEGILISE JUHI NELI TINGIMUST

Juht peab olema eelnevalt õnnestunud - ta ei saa tulla mitte kuskilt
Strateegilise juhi peamine oskus on planeerimine
Strateegiline juht kulutab päevas kolm tundi mõtlemisele
Strateegilise juhti määravaim oskus - toime tulla objektiivsete ebaõnnestumistega

MOLGAARDI JÄRELDUS MAAPANGA JUHTUMIST

Mitte ainult ühe panga kurb lugu, vaid juhtimiskeskkonna analüüs
Järeldus: "küsimus taandub sellele, kas üleminekumajandused on suutnud luua niisuguse juhtimiskultuuri, mis vastab turumajanduse tingimustele"

MOLGAARDI ETTEPANEK

Luua rahvusvahelise oskusteabe baasil juhtimishariduse keskus
- rahvusvaheline kvaliteet
- terviklik juhtimisoskuste täiustamine
- uus juhtimiskultuur s.o. juhtide eetilised väärtused
- sotsiaalne vastutus ühiskonna ees
- kõrged oskused
- mitte rikastuda vaid õpetada

KUUS JUHTIMISVIGA

Nad ei ole vead minevikust, vaid osalt objektiivsed
Me ei räägi valitsusest kui 15 ministrist või aparaadist, vaid poliitilisest juhtimisest
Keskendub juhtimise kolmele elemendile:
- personal
- eesmärgistatus
- vastutus ja sellele eelnev kontroll
Esimene viga - pole välja arendatud erakondade süsteemi ja erakondi. Demokraatliku riigi juhtimine toetub erakondadele. Erakond peab kasvatama juhid.
Teine viga - puduvad selged, korrastatud, ühiskonna reaalsust arvestavad ja mõõdetavad riigi, erakondade ja iga poliitiku eesmärgid.
Kolmas viga - ei ole tagatud poliitikute vastutus.
- vastutus on juhtimisahela viimane lüli
- vastutama peab ebaõnnestumise, mitte midagi tegemise eest
- vastutama peavad poliitikud panema teineteist

PRAKTILISE RIIGIVALITSEMISE JUHTIMISVEAD

Neljas viga - kommunikatsioonihäire poliitikute ja ametnike vahel (suutmatus selgitada oma tahet ametnikele, ametnike suutmatus tahet ellu rakendada, suutmatus tahte realiseerimist järele valvata)
Viies viga - poliitiline juhtimine ei ole tõlgendatav finantsjuhtimise keelde. Ehk:
- poliitilist tahet ei väljendata ressurssides, ei juhita neid
- ametnikud ei oska poliitilisi programme tõlkida rahasse
- poliitikud ei tea täpselt, kas nende tahe väljendub rahas
- raha ka ei tea, kuhu ta läheb. Tema on Saksamaal.
Kuues viga - maksumaksja ja poliitilise võimu vaheline kommunikatsioonihäire ehk riigi võõrandumine rahvast.
Korjatakse raha, mõnelt vähem, mõnelt rohkem:
- valitakse juhid - mille saavutamiseks?
- mis asja ajab võim?; mis ta selle rahaga teeb?
- mida peaks võimult nõudma?
- kokkupuude võimuga peamiselt negatiivne

KAHEKSA ETTEPANEKUT

Peamine eesmärk: riigi juhtimiskvaliteedi kiire tõstmine, kuna tegelik konkurents on juhtide konkurents.
1. ettepanek - Molgaardi ettepanek rakendada avaliku sektori kohta. Alustada võib ka peaministri eestvedamisel juhtimisprogrammist poliitilistele otsustajatele.
2. ettepanek - kaardistada juhtimisalane olukord erasektoris, eesmärgiga anda aus ja reaalne hinnang.
3. ettepanek - võtta vastu uus erakondade seadus, mille eesmärk on eelnimetatud poliitilise ruumi juhtimisvigade kõrvaldamine.
4. ettepanek - asuda otsustavalt tegutsema nelja riigihaldust puudutava põhivaldkonnaga:
- riigi personalipoliitika
- riigi finantsjuhtimise korraldus
- riigi tegevuse ühetaolisus ja prognoositavus ehk haldusõiguse reform
- juhtimis- ja sisekontrolli ülesehitamine
5. ettepanek - luua strateegilise planeerimise üksused
6. ettepanek - moodustada valitsuse juurde: "Juhtimise kvaliteedi nõukogu".
- ainult üks eesmärk: Eesti erasektori juht peab murdma end läbi rahvusvahelises konkurentsis.
7. ettepanek - igal juhtimise tasandil hinnata ainult tulemusi
8. ettepanek - valida välja kolma erasektori ja kolm avaliku sektori alasti õpikut ja tõlkida.

RIIGIKONTROLLI MISSIOON JA KOLM SUUNDA

Riigikontroll hindab majanduskontrolli käigus avaliku halduse kandjate tegevuse tulemuslikkust ja õiguspärastst, et tehtavate ettepanekute ja järelduste abil saaksid Riigikogu ja valitsus parandada riigi funtsioneerimist.
3 suunda:
- hinnata valitsuse finantsaruande õigsust ja usaldusväärsust
- hinnata ministri finantsjuhtimissüsteemi
- hinnata poliitikate tulemuslikkust

KOKKUVÕTE

Eestil on läinud hästi
riigi konkurentsivõime sõltub juhtimiskeskkonnast
juhtimiskeskkond vajab teadlikku ja sihikindlat strateegiat

Juhan Parts
Riigikontrolör

• Postitatud: 14.10.1999 00:00
• Viimane muudatus: 19.03.2010 14:19
• Viimane ülevaatus: 19.03.2010 14:19