Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed
Olen tänulik vabariigi presidendile, et ta on andnud mulle võimaluse seista siin parlamendi ees teist korda riigikontrolöri kandidaadina. Ja tänan Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kes on leidnud, et mu senine teenistus riigikontrolöri ametis võimaldab täna tuua Riigikogu ette otsuse eelnõu, mis annaks mulle võimaluse samas ametis veel viis aastat riiki teenida.
Ja muidugi ei oleks ma siin, kui mul poleks olnud Riigikontrollis toetavaid kolleege, kellele siinkohal suur aitäh nende senise töö eest, mille tulemusi olen püüdnud oma ametis Riigikoguni, valitsuseni ja avalikkuseni tuua.
Kahtlemata on viimased viis aastat olnud omamoodi ka ebaharilikud, aga üldjoontes on riigi põhiprobleemid jäänud samaks. Ainult et paljud neist on veelgi teravamaks muutunud. Viis aastat tagasi rõhutasin, et Riigikontrollil on oluline tegelda riigi tuumikülesannetega, mis inimeste elu enim puudutavad – need on tervishoid, hariduse korraldus, sotsiaalhoolekanne. Rahamahukad on taristuarendused, suurinvesteeringud, energeetika, kaitsevõime arendamine. Riigikontroll ongi nendel teemadel saatnud Riigikogule hulga aruandeid. Ja kõik need teemad peaksid olema Riigikontrolli fookuses ka edaspidi, lisaks veel meie kõigi raha jaotamise selguse küsimused, riigieelarve arusaadavus.
Ja muidugi peab jaguma olulist tähelepanu kõiki eluvaldkondi puudutavale protsessile, mille mastaape on isegi raske tajuda. See on rohepööre. Rõhutan, et vaid sisulistes vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on reaalne ja ratsionaalne, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik ning mis mitte. Ehk tuleks minna senisest märksa valdkonnapõhisemaks ja rääkida, mida me konkreetselt teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses, et oleks selgus ja kindlus nii ettevõtjatel, ühiskonnal kui ka riigiaparaadil.
Riigikogu liikmetel ja vabariigi valitsusel peaks olema Riigikontrolli töö tulemustest abi poliitikakujundamisel ja tegevuste kavandamisel. Kuna üha enam tuleb otsustajatel tegutseda ajasurve all, on ka oluline, et Riigikogu ning valitsus, aga ka avalikkus saaks Riigikontrolli hinnanguid senisest kiiremini ja kontsentreeritud esituses, et infoedastuse vormid oleksid mitmekesisemad ja paindlikumad. Ses suhtes on üha olulisemaks operatiivse info arutamise paigaks pea iganädalaselt kujunenud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis on omamoodi vahelüli Riigikogu ja Riigikontrolli vahel.
Riigikontrolör saab Eestis osaleda valitsuse istungitel ja see annab võimaluse ka teatud juhtudel ennetada probleeme, tuues võimalikud riskid ja probleemid välja juba ühe või teise otsuse või plaani ettevalmistamise ajal. Seda võimalust olen püüdnud jõudumööda ka kasutada. Samas tuleb mõista, et riigikontrolörina saan küll nõu anda või probleemile osutada, kuid otsustamisõigus ja vastutus on nendel, kes on selleks valitud ja seatud. Arvan ka, et Riigikontrolli töö olemuse hulka kuulub sõltumatu kriitiline pilk, aga see pilk peab olema ka õiglane. Ja kuigi Riigikontrolli rõhuasetus on enamasti probleemidel, on oluline, et selle kõrval oleks ruumi ka tunnustusele edu ja otsustusjulguse korral.
Riigikontrolörina töötatud viie aasta pikkune ja varasem ministeeriumi kantslerina töötamise kümneaastane kogemus on minus veelgi kinnistanud veendumust, et riigis kõike ja kõikjal võrdselt hästi teha ei ole jõukohane, ükskõik kui efektiivseks me süsteemi ka muudaksime. Riigikontroll püüab siin olla otsustajatele nende probleemide lahendamisel oma nõu ja kogemusega toeks.
Tänan lõpetavat Riigikogu koosseisu asjaliku koostöö eest. Aitäh!
-
Postitatud:
07.02.2023 12:00
-
Viimane muudatus:
07.02.2023 16:42
-
Viimane ülevaatus:
07.02.2023 16:42