Eesti Vabariigi riigikontrolöri Janar Holmi tervituskõne ametlikul kohtumisel Hiina Rahvavabariigi aseriigikontrolöri proua Song Yijiaga 15. juulil 2019

Janar Holm | 15.07.2019 | 14:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

Väga austatud aseriigikontrolör proua Song Yijia,
lugupeetud Hiina delegatsiooni liikmed,
head kolleegid

Mul on suur au ja heameel tervitada Eesti Riigikontrollis külalisi Hiina Rahvavabariigist – austatud aseriigikontrolöri ja peainspektorit proua Song Yijiat ning Hiina riigikontrolli delegatsiooni liikmeid.

Eesti ei unusta, et Hiina Rahvavabariik oli esimeste riikide hulgas, kes tunnustas iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 1991. aastal. Ja just Hiina Rahvavabariik oli see, kes ÜRO Julgeolekunõukogus toetas Eestit nõudmises viia võimalikult kiiresti välja Vene sõjaväeüksused.

Saatus on olnud Eesti vastu erakordselt lahke ja nüüd on Eesti jõudnud väikeriigina ise ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatuseni. Hiina kui Julgeolekunõukogu alalise liikme kogemuste lähem tundmaõppimine on taas Eestile hindamatu arenguvõimalus.

Viimased ligi 30 aastat Eesti ja Hiina suhetes oleme üles näidanud vastastikust lugupidamist. Eesti on alati toetanud „ühe Hiina“ poliitikat ning Hiina ametnikud ja diplomaadid on korduvalt kinnitanud, et Hiina austab Eesti poliitilisi valikuid.

Oleme edendanud pragmaatiliselt mõlemale poolele kasulikku koostööd ning olnud usaldusväärsed partnerid.

Samas me teame, et nii inimeste kui ka ühiskondade ja riikidena elab igaüks meist isemoodi ja meist kellegi elu ei lange teise omaga üheselt kokku. Me ei ole standardsed. Ei inimeste ega ka riikidena. Ka dimensioonid on erinevad.

Hiina Rahvavabariik on oma pindalalt 212 korda suurem kui Eesti. Ja Hiinas elab 1100 korda rohkem inimesi kui Eestis.

Meie riik on nii väike, et kogu rahvas mahuks piltlikult öeldes ära teie suurlinna Shanghai ühte väiksemasse linnajakku, nagu proua Song Yijia pikka aega selles linnas töötanuna suurepäraselt tajub. See on vahe. Pole olemas gloobust, millel Hiina oleks ainult väike täpp. Ei pindalalt ega mõjult.

Seega – meie riigid ja rahvad on väga erinevad suuruse, keele, kultuuri ja ajaloo poolest. Kuid meil on palju ühist – me mõlemad armastame elada rahus ning tunneme uhkust oma riigi ja kultuuri üle. Ja me mõlemad – Hiina ja Eesti – oleme edasipüüdlikud ja innovaatilised.

Oleme Eestis jälginud Hiina majanduse hämmastavalt kiiret arengut ja Hiina tõusu maailma juhtivate majandus- ja poliitiliste mõjutajate hulka. Samas me teame, et Hiina valitsus on tegemas pingutusi, et vähendada majanduse kiire arenguga kaasnevat ohtu keskkonnale, seda eriti globaalset kliimasoojenemist arvesse võttes.

Keskkond – puhas õhk, puhas vesi, metsade säilitamine – need teemad, kus Eestil on hea meel teha koostööd Hiinaga ja jagada oma kogemust, mis on kogunenud, juhtides aastatel 2007–2013 kõrgeimate auditiasutuste ülemaailmse organisatsiooni INTOSAI suurimat töörühma – keskkonnaauditi töörühma. Hiina Rahvavabariigi riigikontroll oli toona töörühma juhtkomitee liige ja selle valdkonna Aasia regiooni ühenduse ASOSAI keskkonnaauditi töörühma juht.

Meil on sellest perioodist meeles väga meeldiv koostöö Hiina kolleegidega ning ma hindan kõrgelt Hiina riigikontrolli püüdlusi keskkonnavaldkonna auditeerimisel. Just keskkonnateemad ongi meie inimesi korduvalt kokku viinud. Aastast 2014 juhib Eesti riigikontroll Euroopa kõrgeimate auditiorganisatsioonide ühenduse EUROSAI keskkonnaauditi töörühma.

Minu eelkäijatel riigikontrolöri ametis on olnud au korduvalt Hiinat külastada ja Eesti riigikontrollil on olnud rõõm vastu võtta külalisi Hiina riigikontrollist. Meie asutuste suhtlemine sai suurema hoo aastal 2002, kui Hiina kolleegid käisid siin uurimas Eesti kogemust, mida 2001. aasta lõpus Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTO-ga ühinenud Hiinas ära kasutada.

2008. aasta mais puudutas valusalt inimeste südameid kogu maailmas ja ka Eesti riigikontrollis kohutav maavärin Hiina Sichuani provintsis Chengdus, kus kaotas oma elu ligi 70 000 inimest. Just Chengdu oli linn, kus algselt pidi 2008. aasta kevadel toimuma ASOSAI keskkonnaauditi seminar. Hiina toonane riigikontrolör Liu Jiayi, praegune keskkomitee liige, tunnetas seda tragöödiat isiklikult, sest oli aastaid Chengdus töötanud.

2008. aasta sügisel Hangzhous mälestasid maavärinas hukkunuid audiitorid üle maailma, nende hulgas ka Eesti riigikontrolör Mihkel Oviir kui INTOSAI keskkonnaauditi töörühma president. See maavärin näitas veel kord, kui jõuetud oleme oma tehnoloogilisest arengust hoolimata looduse enda hirmuäratava jõu ees.

Mõned aastad hiljem, 2011. aastal oli Eesti riigikontrollil hea meel vastu võtta Hiina riigikontrolli keskkonnaaudiitoreid, kes said nädala jooksul ülevaate meie tulemusauditi protsessist, keskkonnakaitse ja rahvusvahelise koostöö korraldusest.

Austatud aseriigikontrolör proua Song Yijia, austatud külalised, kolleegid!

Kui pindalalt, rahvaarvult ja paljudelt muudelt parameetritelt on Eesti ja Hiina võrreldamatud, ühendab meid üks organisatsioon, kus ei ole pindalalt või rahvaarvult suuri ja väikeseid. Kus liikmed on võrdsed ja kus loevad ainult teadmised ja oskused. See on ÜRO egiidi all töötav ülemaailmne kõrgeimate auditiasutuste organisatsioon ehk INTOSAI. Selle organisatsiooni deviis on ladina keeles Experientia mutua omnibus prodest ehk üksteise kogemused tulevad kasuks kõigile.

Nii oleme ka meie täna siin, kaks riiki, kaks organisatsiooni, et vahetada oma kogemusi. Ja need kogemused on ühtviisi väärt ja vastastikku kasulikud, kuigi Hiina auditiajalugu on juba 3000 aastat vana, selle juured on juba Lääne Zhou dünastia aegades, Eesti kohta teame nendest aegadest aga vaid õige pisut arheoloogiliste leidude järgi. Needki annavad tunnistust vaid primitiivsest põllupidamisest ja küttimisest.

Nüüd, 3000 aastat hiljem tulevad meie riikidest põllupidamise alalt hoopis teised teated – mõned kuud tagasi kohtus Eesti põllumajandusminister Hiina põllumajandusministriga ja nad ei arutanud sugugi mitte selle üle, kuidas põldusid künda. Nende arutelu teemaks oli põllumajanduse digiteerimine.

Sellise jututeema peale oleks nii Eestis kui ka Hiinas ilmselt veel kolm-nelikümmend aastat tagasi hämmeldusega üksteisele otsa vaadatud ega oleks mõistetud, millest on jutt. Eestis oleks öeldud selle peale, et digiteerimise jutt on nagu hiina keel. Eestis on nimelt kombeks iseloomustada väljendiga „hiina keel“ seda, mis paistab totaalselt arusaamatu ja mõistmatu.

Ajad muutuvad aga väga kiiresti ja digitaalne kirjaoskus, oskus seda digitaalset „hiina keelt“ mõista, on muutunud tänapäeva infotehnoloogilises maailmas vältimatuks. Kui rääkisin juba meie koostööst maailma aktuaalsete keskkonnaprobleemide auditeerimisel, siis võti paljude probleemide lahendamisel peitub just infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtus, majanduse ja ühiskonna digiteerimises.

Eesti peaminister rõhutas mõned kuud tagasi Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisel Horvaatias Dubrovnikus, et Euroopa ja Hiina vahelistes majandussuhetes on oluline tagada mõlema regiooni ettevõtjatele kohalikel turgudel võrdsed võimalused ja intellektuaalse omandi austamine ning samuti on oluline kiiresti arenevate digiühenduste ja e-kaubanduse vallas võtta arvesse küberturvalisust.

Eesti jaoks on oluline hoida dialoogi Hiinaga digitaalse julgeoleku ja internetivabaduse teemadel, et tagada avatud, turvaline, stabiilne ja kättesaadav küberruum.

Siin saavad oma jõukohase panuse meie riikide ja rahvaste digiühiskonna arengusse anda kõrgeimad auditiasutused.

Eesti Riigikontroll on juba praegu EUROSAI infotehnoloogia töörühma ja selle e-valitsemisprojekti meeskonna liige. 2020. aastal kandideerib Riigikontroll EUROSAI IT-auditite töörühma juhiks.

Mul on väga hea meel, et Hiina delegatsiooni liikmete hulgas on spetsialiste, kellega Eesti riigikontrolli infotehnoloogia valdkonna audiitorid saavad täna pärastlõunal mõtteid vahetada suurandmete kasutamise üle, selle üle, kuidas kasutada infotehnoloogia võimalusi paremini auditeerimisel.

Digitaalmaailma universaalne keel ühendab riike ja rahvaid. Aga digitaalses maailmas ei muutu inimeste omavaheline suhtlemine selle tõttu vähem tähtsaks. Just vastupidi.

Inimestevaheline üksteisemõistmine loob eeldused kõigeks muuks, on vundamendiks meie suhetele. Ligi 15 aastat tagasi avaldas üks Eesti kirjanik raamatu oma Hiina-reisidest ja võttis selle kokku mõttega, et kuigi ühed inimesed kirjutavad hieroglüüfidega ja teised ladina tähtedega, on nende naeratusel ometi üks ja seesama tähendus.

Selle ilusa mõttega on mul hea meel lõpetada ja tänada teid veel kord, et leidsite võimaluse Eestit ja Eesti riigikontrolli külastada.

  • Postitatud: 15.07.2019 14:00
  • Viimane muudatus: 12.07.2019 17:19
  • Viimane ülevaatus: 12.07.2019 17:19

Veel uudiseid