Riigikontrolör Mihkel Oviir tervituskõne Riigikogu pidulikul istungil Asutava Kogu kokkutuleku 90. aastapäeva puhul
„Teie töö on alla igasugust kriitikat. Ja teist ei saagi teoinimesi, sest see õhkkond, milles olete viibinud, on teid mürgitanud läbi ja läbi. Kogu riigi ja rahva saatus on teile null. Pidage meeles, et iga mööduv tund viib teid lähemale sellele, kus rahvas tõsiselt pärib teilt aru teie senisest tegevusest.“
Nii ähvardas majanduskriisis vaevlevas Eestis ajaleht Võitlus veebruaris 1933 artiklis, millel pealkirjaks „Toompea puhtaks!“
Austatud Riigikogu esimees, parlamendi ja valitsuse liikmed, külalised!
Ka praegune majanduskriis toidab kahjuks samasuguseid meeleolusid. Üksikute isikute tegude analüüsimise asemel pööratakse tihti viha parlamentaarse süsteemi kui säärase vastu. Ja kes kõvemini sõimab, see on üha suurem rahva sõber ja tahte väljendaja. Seda eriti olukorras, kus valimised tulemas.
Mul on sügavalt kahju, et Eesti ühiskonnal läheb veel ilmselt tükk aega, et suuta küpsel, täiskasvanule omasel viisil hinnata ja kasutada demokraatia instrumentaariumi, mille üheks osaks on meie parlament. 90 aastat tagasi pani Asutav Kogu Eesti parlamentarismile küll aluse, kuid õige pea niideti see tärkama hakanud parlamendikultuur jalust. Ja ka üldine ühiskonna areng paisati ajas tagasi.
Seetõttu peab meie tänane parlament tegutsema keskkonnas, mis alles õpib demokraatia toimimist, ja see õpe kulgeb ootamatult visalt. Selle eest, et meie ühiskond võimalikult kiiresti mahajäämuse oma arengus tasa teeks, lasub vastutus nii siin saalis istujatel kui ka kõigil kodanikel. Tahaksin rõhutada meie kõigi, aga eriti just teie vastutust vastustundliku, populismivaba valitsemise kujundamisel. See on minu silmis parlamendi liikmete missioon.
Parlament saab olla ka filtriks, mis kõikvõimalikku uksest ja aknast sisse pressivat populismi tagasi hoiab. Rõhutan - parlament, mitte tänav või suvaline veetðe, peab olema ühiskonna mõttekoda, asjatundlike arvamuste avaldamise koht. See hoiaks ka otsuste langetamise parlamendi käes.
90 aastat tagasi alustas Asutav Kogu Eesti riigile õigusvundamendi rajamist. 20 aastat hiljem oli ka sellele vundamendile toetuv hoone enam-vähem valmis. Riigikogu alustas uuesti 17 aastat tagasi ja nüüd on riigi põhikarkass põhiosas taas valmis.
Riigikontrolöri seisukohast vaadelduna võiks nüüd seadusloome alt vabanenud aja ja vaimujõu kulutada üha rohkem selleks, et nõuda valitsuselt püsivalt aru, kuidas raha kulutatakse ja kas selle raha eest saavutatakse neid tulemusi, milleks see raha anti. Nii, nagu see toimub arenenud parlamentaarse kultuuriga riikides. See aitaks Eesti parlamendi tööd muuta ka avalikkusele mõistetavamaks. Ka valitsus vajab eriti praegu parlamendi tugevat seljatagust julgete otsuste langetamisel.
Ma mõistan, et see pole osale ühiskonnast ja mõnele poliitikule ehk nii erutav, kui tegelda näiteks küsimusega, millise meloodia saatel peaks Toompeal lippu langetama aga ehk siiski leitakse aega ka mõtiskleda olemuslike teemade üle.
Lõpetuseks: Meil tuleb meeles pidada ridu hiljuti ajakirjas Akadeemia ilmunud artiklist, mille autor on füüsikust teadlane Tiit Kärner.
Tsiteerin: „Need poliitikud ja riigijuhid, kellega rahul ei olda, on ju rahva enda seast ja rahva enda poolt valitud ning seda just nende eeldatava sobivuse järgi sellesse rolli. Olgu nad seega kui tahes kehvad, nad on ikkagi parimad, keda sellel rahval võtta on, ning nende asendamine teistega ei muudaks midagi. Kui rahvas tahab muutust paremuse poole, tuleb tal alustada iseendast. Kõigepealt tuleb mõista, et iga iseseisva riigi rahvas vastutab ise selle eest, milline on tema valitsus või valitseja. Olukord, kus rahvas kujutleb end suurima kannatajana omaenda valitsuse all, on groteskne, naeruväärne ja alandav. Seetõttu tähendab see vaatekoha muutus ka muutust eetilises hoiakus: vaba mees vastutab, ori ei vastuta, ta ainult kannatab. Tsitaadi lõpp.
Tänan Teid ja soovin kõigile mõistlikku meelt
-
Postitatud:
23.04.2009 11:36
-
Viimane muudatus:
23.04.2009 11:36
-
Viimane ülevaatus:
23.04.2009 11:36