Austatud istungi juhataja!
Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Ma tänan teid võimaluse eest esineda lühikese sõnavõtuga siin Riigikogu saalis! Kuid eelkõige soovin tänada teid, lugupeetud Riigikogu liikmed, kohtumiste eest fraktsioonides ning komisjonides, mis andsid teile võimaluse kaaluda minu sobivust riigikontrolöri ametikohale ning eelarvamustevabalt arutleda Riigikontrolli koha ja tuleviku üle meie riigis.
Lubage mul peatuda mõnel aspektil ja arengul, mida pean praegu oluliseks. Teatavasti elame ajal, mil nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö on möödapääsmatu. Riigikontroll ei ole siin erand. Koostöö algab omakorda dialoogist partneritega. Partnerite all pean ma silmas eelkõige kõiki riigi institutsioone, kindlasti Riigikogu, aga samuti valitsust.
Olen sügavalt veendunud, et Riigikontroll ei tööta meediale või pelgalt opositsioonile. Arvan, et just valitsuserakondi esindavad parlamendiliikmed võiksid üles näidata suuremat huvi Riigikontrolli auditite arutelul, sest see on teie valitsuse poliitika, mis võib kriitika all olla. Pean oluliseks koostöö edasiarendamist Riigikogus 2004. aastal loodud riigieelarve kontrolli erikomisjoniga. Igati väärib diskussiooni komisjoni hiljutine initsiatiiv töötada välja n-ö oma raport Riigikogule. See on üks võimalikke variante, kuidas Riigikontrolli auditite tulemusi veelgi paremini avalikustada nii Riigikogu kui ka kogu avalikkuse ees.
Riigikontrolöri õigus osaleda Vabariigi Valitsuse istungitel ei ole maailmas levinud. Eestis on see põhiseadusega tagatud ja seda õigust tuleb, kui selleks on põhjust, parimal võimalikul viisil kasutada. Siin ei pea ma silmas otsest poliitikas osalemist, vaid eelkõige seda, et oleks võimalik sekkuda ja välja öelda oma seisukohti ning neid argumenteerida, et võimalikke konflikte ära hoida. On imelihtne süüdistada praegust valitsust, eelnevat valitsust või ka järgnevaid valitsusi selles, et üks või teine valdkond pole jätkusuutlik, aga see on ebaõiglane, kui ei tehta ettepanekuid ega pakuta lahendusi.
Olen päri seisukohaga, et Riigikontroll peaks vaatama minevikku sedavõrd, kui see on vajalik tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Seega tuleb seista selle eest, et auditid oleksid asjatundlikud, et ettepanekuid ei esitataks mitte silmaklappidega, vaid oleks läbi mõeldud, kas neid on üldse võimalik täita. Eluvõõrad seisukohad mitte ainult ei halvenda koostööd auditeeritavatega, vaid need vähendavad Riigikontrolli usaldusväärsust tervikuna. On selge, et piiratud võimaluste tõttu tuleb teha valikuid ning fookustada tegevus eelkõige kõrgema riskiastmega valdkondadele, riigi elus prioriteetsetele küsimustele, mis omakorda ei tähenda, et avalike vahendite kasutamises saaks olla kontrollivaba ruumi. Valdkonnad, mis on jäänud tähelepanuta või osutunud ebamugavaks (näiteks ei ole sisejulgeoleku toimimist auditeeritud juba kümme aastat), tuleks uuesti fookusesse tuua. See eeldab aga vastavasuunalise kompetentsuse väljaarendamist. Tean, et ettepaneku ressursside suurendamiseks on Riigikontroll hiljuti riigieelarve kontrolli erikomisjonile teinud.
Õigustatult on küsitud – see küsimus tuli esile ka kohtumistel fraktsioonides –, aga mis saab Riigikontrolli ettepanekutest, kui paljud neist rakenduvad ja miks osa Riigikontrolli seisukohti jääb väljundita. Pean tähtsaks, et vastused nendele küsimustele jõuaksid tulevikus nii siia saali kui ka avalikkuse ette.
Tulen veel korraks koostöö juurde. Leian, et Riigikontroll peaks olema autoriteetne ka rahvusvaheliselt. Samaväärselt osalemisega rahvusvahelistes võrgustikes pean tähtsaks otsekontakte eri riikide kontrolliorganisatsioonidega, eriti lähinaabrite organisatsioonidega. Näiteks võimaldaksid ühisauditid Riigikontrolli ekspertiisi tunduvalt laiendada.
Lõpetuseks. Millist Riigikontrolli riik ikkagi vajab? Leian, et toimivat, riigi arengut mõjutavat ja laialdaselt aktsepteeritud institutsiooni. Tänan teid tähelepanu eest!
-
Postitatud:
26.03.2013 00:00
-
Viimane muudatus:
20.05.2013 16:49
-
Viimane ülevaatus:
20.05.2013 16:49