[Väljavõte Riigikogu 14. juuni 1995. a. istungi stenogrammist]
Riigikogu esimees Toomas Savi

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Põhiseaduse §-st 135 tulenevalt on riigikontrolör kohustatud esitama Riigikogule ülevaate riigivara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. Ülevaade on esitatud kirjalikult ja teile välja jagatud.

Teile esitatud kirjalik ülevaade sisaldab riigivara olemi kirjelduse nii, kuidas me täna oleme suutelised tegema, ning meiepoolse hinnangu selle vara kasutamisele. Ülevaates pole kajastatud konkreetseid kontrollimisi, need on toodud meie 1994. aasta tööaruandes, mis teile k.a maikuus samuti välja jagati.

Oma suulises ettekandes peatun mõnel probleemil, mille lahendamisest oluliselt sõltub riigivara säilimine ja peremehelik kasutamine.

Esiteks, riigivara arvestus.

Esinen samasisulise ettekandega Riigikogus kolmandat korda. Nii nagu eelmistelgi kordadel, pean ka täna märkima, et riigil on vaid ligilähedane ettekujutus temale kuuluva vara suurusest. Küsimus pole ainult selles, et osa varast pole rahaliselt hinnatud või et vara kohta olemasolevad andmed on riigi ulatuses koondamata, vaid ka selles, et teatud osa riigile kuuluva vara kohta puudub üldse korrektne algarvestus.

Näiteks osa Vene sõjaväele kuulunud varast, mida riigi- ja munitsipaalasutused endale võtta pole tahtnud, või metsamaadel olevad rajatised, teed, sillad, tammid jne, mida Keskkonnaministeerium üldse riigivaraks ei pea.

Andmed riigile kuuluvate ettevõtete ja neile kuuluva vara kohta, samuti ka riigi kaasosaluse kohta ettevõtetes pole usaldusväärsed. Teatud sammud arvestuse korrastamiseks tegi valitsus käesoleva aasta maikuus. Riigivarana pole arvel riigi julgeolekuvarud. Paljudel juhtudel pole seda tehtud ka kasutada antud riigivara suhtes.

Olukorras, kus meil pole korrektset riigivara arvestust, on väga raske iseloomustada riigivara kasutamist mingite arvude võrdlemise teel. Meie töö aruanne sisaldab palju näiteid selle kohta, et riigivara ei kasutata peremehelikult.

Käesoleva aasta veebruaris võeti vastu riigivaraseadus. Seadus näeb ette riigivara registri asutamise ja riigivara registrisse kandmise. Peame registri asutamist ja kiiret käivitamist riigivara arvestuse korrastamise ja vara säilimise seisukohalt äärmiselt oluliseks. Siinjuures tahan kahetsusega märkida, et seadus jättis lahtiseks riigivarade arvestuse koondamise kohustuse, samuti registrisse kandmiseks mittekuuluva vallasvara väärtuse piirtaseme.

Riigivaraseaduse rakendamine nõuab 15 õigusakti väljatöötamist ja kehtestamist. Selle tööga ollakse alles algstaadiumis, mistõttu seaduse toimet riigivarade arvestuse korrastamisele võib oletada alles järgnevast aastast.

Oleme seisukohal, et riik kui omanik peab taastama ka arvestuse riigivaravastaste kuritegude ja riigivara hävimise kohta. See on eelduseks, et saaks hinnata riigivara säilimise olukorda.

Minu eelkäijal, Eesti Vabariigi riigikontrolöril 1930. aastatel, kadunud härra Soonpeal, ei tulnud kunagi sellistel teemadel Riigikogus ega valitsuses rääkida. Tolle aja Eestis kehtis korrektne riigivarade arvestus, mida peeti nii asutuste kui varade klasside ja liikide järgi, kusjuures arvepidamise põhiliseks vahendiks oli arvelaud.

Võin teile nimetada riigi materiaalsete varade 1939. aasta 31. märtsi seisu sendi täpsusega, see oli 397 568 695 krooni ja 14 senti.
Tänase Eesti Vabariigi varade väärtust ma teile nimetada ei saa, kuna sellised andmed puuduvad.

Teiseks, tehingud riigivaraga.

See on valdkond, millega me oma töös kõige enam kokku puutume. Seniajani puudub riigihangete seadus, mis reguleeriks sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate riigihangete korda. Sagedased olid äärmiselt ebakorrektsed tehingud eraisikutega ja eraettevõtetega.

Leidsid aset riigieelarve vahendite pikaajalised paigutused kommertsstruktuuridesse ettemaksetena või laenudena. Sellekohased näited on toodud Riigikontrolli tööaruandes.

Ei olnud märgata olukorra paranemist riigivara kasutada andmisel. Valitsuse määrus nr 301 1994. aasta 19. oktoobrist, mis riigivara kasutada andmist reguleerib, on üks kõige halvemini täidetav õigusakt. Pöördusime möödunud aastal valitsuse poole ettepanekuga nimetatud määrust täiendada ja täpsustada.Rahandusministeerium asus seisukohale, et kehtivat korda ei ole mõtet muuta enne riigivaraseaduse jõustumist.

Tüüpilised puudused olid riigivara kasutada andmine ilma enampakkumiseta ettenähtust pikemaks tähtajaks ning põhjendamatult madala rendi eest. Rendilepingute asemel vormistati mõnikord koostöölepinguid, sageli jäeti tegemata ettenähtud kanded riigieelarvesse.

Riigikontroll analüüsis ministeeriumide ja ametite valduses olevate hoonete kasutamist ja rentimist. 19 ministeeriumi ja ameti valduses oli 77 800 ruutmeetrit üldpinda, millest 37 400 ruutmeetrit oli välja renditud. Rendi tariifid kõikusid 15 sendist kuni 120 kroonini ruutmeetri eest. Möödunud aasta 9 kuuga laekus renti 3,3 miljonit krooni.

Toon vaid ühe näite. Turismiamet rentis Majandusministeeriumilt ruume tariifiga 15 senti ruutmeeter, samal ajal andis 46% Majandusministeeriumi poolt talle renditud üldpinnast allrendile aktsiaseltsile hinnaga 56,6 krooni ruutmeeter.

Siit tuleneb, millistena tahame näha oma riigiameteid ja riigiasutusi, kas äriettevõtetena või tõeliste riigiasutustena. Analüüsiga hõlmatud riigiasutustest laekus riigieelarvesse 1994. aasta 9 kuuga 586 000 krooni ehk 17,8% hoonete valdajatele laekunud rendist. Samaaegselt tasusid riigiasutused eraisikutelt renditud 1500 m2 hoonete üldpinna eest ligemale 1,3 miljonit krooni riigieelarve vahendeid. Seega samal ajal kui riik tasus eraisikutele 96 krooni ruutmeetri eest, sai ta ise väljarenditud hoonete eest renti 9,8 krooni ruutmeetri eest ehk ligi 10 korda vähem ning riigieelarvesse laekus ainult 1,7 krooni ruutmeetri eest.

Need summad on riigieelarvega võrreldes tühised ja ma ei räägi mitte selle pärast, ma räägin põhimõtte pärast. Olukord on ligilähedaselt sarnane ka teiste riigivarade kasutada andmisel. Ma ei pea sellist riigivarade kasutada andmise praktikat õigeks, pean vajalikuks, et küsimus oleks rangelt reguleeritud.

Kontrollimisel oleme selgitanud mitmeid tehinguid, kus riigivara on müüdud ja selle eest laekunud raha kasutatud ebaseaduslikult. Näiteks raha, mis Majandusministeerium sai RAS Salvo varade müügist HTM Spordile. See raha laekus RAS Salvo eriarvele, mille käsutusõigus oli neljal ministeeriumi juhtkonda kuuluval isikul. Seda raha kasutas valitsus, sellest rahast andis ministeerium ettevõtetele laenusid. Summa polnud väike, 62,4 miljonit krooni. Ma ei saa väita, et seda raha kasutati halvasti. Kuid see raha jäi ministeeriumi käsutusse ebaseaduslikult. Valitsusele selle selgeks tegemiseks kulus meil enam kui pool aastat.

Teise näite toon teile Eesti Telefoni poolt riigiettevõttele Eesti Telekommunikatsioonid antud võlakirja väärtusega 192 miljonit Rootsi krooni kuuluvuse kohta. Võlakiri on antud 15 aastaks ja ettevõte saab sellelt 4% intressi ehk 7,7 miljonit Rootsi krooni aastas. Võlakiri on sisuliselt Eesti Telefoni lubadus tasuda Eesti Telekomile viimaselt ostetud vara eest 15 aasta pärast. Seadus sellist müüki ei lubanud ning kui see müük oleks toimunud seaduse nõudeid järgides, poleks see raha ega võlakiri mingil juhul jäänud telekommunikatsioonidele.

Meie ettepanekul otsustas valitsus selle võlakirja ettevõttelt riigile ära võtta ning laenuprotsendid riigieelarve tuludesse kanda. Uus valitsus otsustas k.a maikuus asja ümber, võlakiri jääb Telekomile. Küsimus ei ole üksnes rahas, vaid seadusega sätestatu järgimises. Riigivaradelt laekuvad tulud tuleb suunata riigieelarvesse, nagu seda nõuab riigieelarve seadus ja meie põhiseadus.

Kolmandaks, riigi raha kasutamine.

Riigikontroll käsitleb riigi raha riigi varana. Erinevalt riigieelarve seaduse nõudest ei koosne meie riigieelarve mitte kõigist riigi tuludest ja kuludest. Riigieelarveväliste riiklike fondide ja sihtkapitalide raha käive on meie hinnangul ligilähedane riigieelarve omale. Neist suuremad on sotsiaal- ja ravikindlustuse eelarved.

Me ei arva, et eelarveväliste fondide raha peaks riigieelarvega tingimata hõlmama, kuid tingimata tuleks täpselt reguleerida raha kasutamise kord.

Puudulikult on reguleeritud sotsiaal- ja ravikindlustuse eelarvete kogu protsess. Kui ravikindlustuse eelarves nähti ette vahendite jääk 1994. aasta alguseks 75,5 miljonit krooni, siis tegelikuks jäägiks kujunes 212 miljonit krooni. Aasta lõpuks oli vahendite jääk planeeritud 80 miljonit krooni. Tegelikult oli see 500,8 miljonit krooni ehk üle kuue korra suurem.

Selline olukord võimaldas haigekassade ülalpidamiseks 1994. aastaks kavandatud kulutusi ületada juba esimesel poolaastal. Kavandatud 9 miljoni krooni asemel kulutati halduskuludeks 23 miljonit krooni. Pöördusime selles küsimuses rahandusministri poole ja informeerisime Riigikogu. Sellest hoolimata jäid muudatused riikliku ravikindlustuse eelarvesse sisse viimata.

Eelöeldu kehtib ka sotsiaalkindlustuse eelarve kohta. Aasta alguse vahendite jääk kujunes kavandatust 110 miljoni krooni võrra suuremaks. Aasta jooksul laekus sotsiaalmaksu ligi 250 miljonit krooni planeeritust rohkem ning riigieelarvest suunati sotsiaalkindlustuse eelarvesse täiendavalt lastetoetuste ja pensionide maksmiseks 218,8 miljonit krooni. Vaatamata sellistele kõrvalekaldumistele kinnitatud eelarvest, ei peetud vajalikuks sotsiaalkindlustuse eelarvet täpsustada. Selle tulemusena kujunes aasta lõpu vahendite jääk 487,5 miljoni krooni võrra ehk üle viie korra suuremaks eelarves kavandatust. Paratamatult tekib küsimus, milleks siis selliseid eelarveid üldse kinnitada.

Vastavalt seadusega kehtestatud korrale suunatakse osa erastamisest laekuvast rahast pensioni sihtkapitaliks – 10% – ja tööhõive sihtkapitaliks teine 10%. 1995. aasta 1. jaanuari seisuga oli laekunud pensioni sihtkapitali 55 miljonit krooni ja tööhõive toetuste sihtkapitali jääk oli 27,2 miljonit krooni. Tänaseks on see summa kasvanud kokku juba 110 miljoni kroonini. Nende vahendite kasutamise kindlat korda ei ole kehtestatud, millele oleme juhtinud nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi tähelepanu.

Praktiliselt seisavad need vahendid Hoiupanga kontol ja kannavad madalat protsenti, mis on mitu korda madalam tegelikust inflatsioonist.

Ülaltoodu põhjal pean vajalikuks, et sotsiaalkindlustuse ja riikliku ravikindlustuse eelarved vajavad tunduvalt põhjalikumat käsitlemist nende mahtu arvestades, ning nende eelarvete täitmine vajab kindlasti võrdlemist kinnitatud eelarvenäitajatega, mida teile esitatud materjalis Rahandusministeerium teinud ei ole. Kiiret õiguslikku reguleerimist vajab sotsiaal- ja ravikindlustuse eelarvete projektide koostamise, eelarvete täitmise ning vabade vahendite kasutamise protsess.

Peale nimetatute on hulgaliselt teisi riiklikke fonde ja sihtkapitale, seega väljaspool riigieelarvet ringlevad suured rahasummad, mille kasutamisele tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu.

Need on vaid mõned probleemid, millest soovisin teid informeerida. Need on ka teile antud kirjalikus materjalis toodud, kuid ma tahtsin teie tähelepanu juhtida just nendele momentidele. Mul on kahju, et minu ettekanne ja teile esitatud kirjalik ülevaade on üles ehitatud negatiivsetele ilmingutele.

Ma ei taha sugugi eitada vaieldamatuid edusamme meie majanduses majandusreformide läbiviimisel ja riikluse loomisel. Arvestades reaalset olukorda, pidasin õigemaks informeerida teid puudustest, millistega me oma igapäevases töös kokku puutume. Püüdsin näidata mõningaid reserve riigieelarve tulude suurendamiseks ja võimalusi kulutuste vähendamiseks.

Riigikontroll on sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, seepärast puuduvad tal korraldava ja täidesaatva organi funktsioonid. Riigikontrolli üheks ülesandeks on anda seadusandjale objektiivset informatsiooni selle kohta, kuidas vastuvõetud seadused toimivad, kuidas valitsusasutused riigivara valdavad, kasutavad ja käsutavad.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu, härra riigikontrolör! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Kolleeg Raoul Üksvärav, palun!

Raoul Üksvärav
Lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan selle sisuka ülevaate eest, mis ühtpidi oli ja on kirjalikult ja teistpidi ka teie täiendavate märkustega. Kuid kahjuks tõepoolest ma pean teiega nõustuma, et sisu riigi ja rahva seisukohalt nii ilus, kena ja meeldiv ei ole.
Minu küsimus on järgmine. Selle ülevaate leheküljel 10 viimases lõikes te märgite ära, et vastavalt Eesti Panga bilansile oli pangakapitalide ja reservide suuruseks 1994. aasta lõpul 932 miljonit krooni, see on 410 miljonit krooni vähem kui 1993. aasta lõpul. Me oleme Eesti Panga kahjumite kohta kuulnud mitmesuguseid arve. Tuleb välja, et need järjest suurenevad ja suurenevad mitmesugustel põhjustel. Kas on veel midagi hullemat oodata sealt?

Hindrek Meri
Härra Üksvärav, need arvud on toodud panga aastaaruandest ja me ei ole seadnud endale praegu eesmärki panga tegevust analüüsida, sest see tuleb Riigikogus omaette arutusele. Mul oli kokkulepe härra Kraftiga, et vastavalt nende n-ö sisekorra mängureeglitele ei kuulu need küsimused enne aruande kinnitamist Riigikogus avaldamisele ja arutamisele.
Härra Üksvärav, teie poolt tõstatatud küsimus on väga huvitav. Riigikontroll on suurtes raskustes, et lahti mõtestada Riigikontrolli rolli Eesti Panga osas. Eesti Panga seaduse § 26 ütleb, et Eesti Panga vara on riigivara. Veebruarikuus vastuvõetud riigivaraseadusest on välja jäetud Eesti Pank kui riigivara valitseja. Järelikult Eesti riigivaraseaduse järgi Eesti Panga vara nagu ei olekski riigivara. See on küsimus, mille peab lahendama seadusandja. Sellega on Riigikogu pannud Riigikontrolli äärmiselt raskesse olukorda. Aitäh!

Esimees
Tänan! Kolleeg Ülo Uluots, palun!

Ülo Uluots
Suur tänu, härra esimees! Härra Meri, andke mulle andeks, kui ma esitan teile lolli küsimuse, aga see on sellest, et ma olen ajast maha jäänud. 1990. aastate alguses oli väga tõsiselt päevakorras riigi koondbilansi koostamine ja selle arutamine parlamendis. Selleni ei jõutud. Nüüd ma sain teie jutust aru, et meie kahaneva, tänu erastamisele kahaneva riigivara kohta ei koostata ka praegu koondbilanssi.
Mida ütleb riigivaraseadus selle kohta? Kas ma sain teie jutust õigesti aru, et meil ei ole ikkagi dokumenti, mis määraks ära riigivara liikumise, tema vahendid, tema põhivahendid, käibevahendid jne, jne?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Uluots! Küsimus on ka minu jaoks väga valus, sest riigivaraseadus ei ole seda tõesti lõpuni lahendanud. Riigivaraseaduses on väga palju vastuolulisi momente, mida ma ka valitsuse eelmisel istungil, see tähendab eile, tõstatasin.
Nüüd algab riigivaraseaduse 15 dokumendi ettevalmistamine ja esimeseks dokumendiks, mis valitsusele arutada anti, oli riigivara majandamise kava koostamise kord. Rahandusministeerium tõlgendab nii, et valitsusasutused on eelarvelised asutused. Kui me seda nii kitsalt tõlgendame, siis jääb meil hulk asutusi sealt üldse välja. Need on need riigiasutused, mis ei ole eelarvelised asutused. Meil on ka selliseid asutusi. Need on inspektsioonid. Teiseks, valitsus peab korraldama registri, kuid registrisse ei kanta kõik riigivarad, vaid määratakse kindlaks vallasvara piir, mis kuulub registrisse kandmisele. Seda piiri, nagu ma juba nimetasin, ei ole seadusandja kindlaks määranud, see on jäetud valitsuse otsustada.
Kõiki tulundusettevõtteid, riigile kuuluvaid aktsiaid ja väärtpabereid ei saa enne sinna registrisse kanda, kui Riigikogu võtab vastu eraldi seadused, nii nagu riigivaraseadus ette näeb. Asi on nii keeruline, et ma meelega ütlesin teile, et see riigivaraseadus hakkab parimal juhul toimima alles järgmisest aastast. Kuna me kohtume järgmisel aastal samal ajal ja sama teemaga, siis võin juba ette öelda, et ma ei ole nii suur optimist, et arvata, et järgmisel aastal ma saan 1995. aasta kohta teile õiged arvud ette lugeda ja riigivaradele hinnangut anda. Selline on olukord, härra Uluots, riigivarade arvestusega.
Oluline puudus on see, et riigivaraseadus ei ole määranud kindlaks riigiorganit, kes oleks kohustatud riigivarade kohta koondit pidama. Eesti ajal oli see Majandusministeerium, mis täitis ka Rahandusministeeriumi funktsioone, ja seal oli vastav riigivarade talitus, kus kogu arvestust peeti.

Esimees
Suur tänu, härra Meri! Kolleeg Arvo Sirendi, palun!

Arvo Sirendi
Suur tänu! Lugupeetud riigikontrolör, kas teil on võimalik ütelda, kes oli sel ajal majandusminister, kui 15 sendi eest ruutmeeter välja üüriti ja kas teil on meeles, kas sellel lepingul oli ka ministri enda allkiri?

Hindrek Meri
Härra Sirendi, te panete mind väga raskesse olukorda, sellepärast et neid materjale on mul nii tohutult palju ja minuni ei jõua kõik kontrollimaterjalid, sest neid on virnade viisi. Ma ei oska teile tõesti seda öelda. Kui ma selle näite tõin, siis ma ei tahtnud mitte kuidagi halvustada Turismiametit.

Esimees
Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, palun!

Valve Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri, teie 20-leheküljelises väga huvitavas ülevaates ja ka teie sõnavõtus oli juttu sellest, kuidas väljaspool eelarvet ringlevad suured rahad. Meil on tõesti eelarveväliseid fonde ja on õige, et tuleb vaadata, kas nad peaksid eraldi olema või mitte ja kuidas nad funktsioneerivad.
Ma sooviksin aga teada saada teie arvamust selle küsimuse kohta, mis täna paari tunni pärast siin Riigikogu saalis arutamisele tuleb.  Küsimus puudutab Metsakapitali. Metsakapitali seaduse eelnõus on öeldud, et metsast saadav tulu laekub 18% ulatuses eelarvesse ja 82% ulatuses loodavasse Metsakapitali, mis on omaette fond. Missugune on teie seisukoht, kas niisugust otsust tuleb toetada või tuleb selle vastu olla, arvesse võttes sedasama, mida te nimetasite, et põhiseaduse ja riigieelarve seaduse järgi peaksid rahad käima siiski läbi eelarve? Tänan!

Hindrek Meri
Aitäh, proua Kirsipuu! Tõepoolest me oleme sellega tegelnud ja oleme ka esitanud oma seisukoha Riigikogu komisjonile selles küsimuses ning vaadanud seda mõnevõrra laiemalt. Kuigi ma pean ütlema, et selles seaduseelnõus, mida meie vaatasime, neid protsente veel ei olnud. Me ei ole sellise erifinantseerimise vastu, nagu on Metsakapital.
Kuid meie seisukoht on, et ettevalmistustööd ei ole sellises staadiumis, et see seadus võiks sellisel kujul kohe rakenduda.
Meie kontrollimised näitavad, et meil on 185 metskonda, need on järsku muutunud isemajandavateks. Neil peab olema oma bilanss, raamatupidamine, aga kaadreid ei ole. Seetõttu me kardame, et me ei ole veel valmis, ja kui seadus võetakse vastu, siis enam justkui taganemisteed ei ole. Sellega ei maksaks kiirustada ja niisuguste reservatsioonidega me ka oma seisukoha formuleerisime. Kui te vaatate möödunud aasta Metsakapitali eelarvet, siis oli planeeritud aasta jäägiks 1 miljon krooni. Tegelik täitmine tuli 72 miljonit krooni. See juba näitab, et asjad ei ole veel nii küpsed.
Ma tahan öelda, et seda küsimust tuleb vaadata koos kogu metsamajanduse korraldusega, sest praegu hakkavad toimuma metsade tagasiandmised, riigimetsade pindalad mõnevõrra ilmselt vähenevad. Kas meil on üldse vaja 185 metskonda ja kas siin ei tuleks ümberkorraldused ja kogu see protseduur enne korrastada, mismoodi ja kes nende asjade eest ja kuidas vastutab ja siis seadus käiku panna. Aitäh!

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Andres Varik, palun!

Andres Varik
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud härra Meri! Minu küsimus puudutab riigivaraga tehtavaid tehinguid. Teatavasti eelmisel perioodil rutati just neid ettevõtteid maha müüma, mis tõid riigile kasu, ja järele on jäänud nüüd need, mis tõesti erastamist vajavad ja mis riigile kasu ei too.
Minu küsimus on selline. Milline õigus oli Riigikontrollil kaasa aidata või tõkestada Erastamisagentuuri poolt riigivaraga tehtavaid tehinguid?

Hindrek Meri
Need küsimused on sätestatud erastamisseadusega ja Erastamisagentuurile olid antud sellised volitused, seadus ei näinud ette, et Riigikontroll peaks neid asju kontrollima. Me oleme kontrollinud ainult protseduuri küsimusi Erastamisagentuuris ja kuidas on seadusest kinni peetud või enampakkumised teostatud.

Erastamise otsused on valdavalt poliitilised otsused. Erastamisnõukogu koosneb põhiliselt Riigikogu liikmetest ja siin me oleksime sattunud otseselt poliitikasse, kui me oleksime hakanud neisse sekkuma. See ei ole mitte ainult minu, Eesti Riigikontrolli seisukoht, vaid kõrgeimate kontrollorganite, Euroopa organisatsiooni soovitus, et Riigikontrollil ei tasu sekkuda, sest me seiskaksime kogu erastamise protsessi.
Kontrollimine võtab võib-olla aasta aega.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aino Runge
Aitäh, härra juhataja! Ma tänan teid, härra Meri, esiteks Metsakapitali kohta antud seletuse eest, sest me oleme tõesti kimbatuses. Kuid täna sai rahanduskomisjon teie seletustest kinnitust, et praegu on seda siiski vara kehtestada.
Aga minu küsimus on teist laadi. Teie kontrollimised näitavad, et ka eelarvelised asutused saavad täiendavaid tulusid ruumide üürimisest jne. Kas on olemas niisugune võimalus, et nad kasutavad neid n-ö enda finantseerimiseks ja eelarvest oleks võimalik selle arvel vahendeid tagasi tõmmata?
Kas sellist meetodit on kuskil kasutatud?

Hindrek Meri
Jah, proua Runge, see on tõepoolest nii, eelarvelised asutused kasutavad neid vahendeid praktiliselt kõikideks kululiikideks. Varem oli nii, et nad pidid maksma saadud tulust 75% riigieelarvesse. Möödunud aasta IV kvartalis võttis valitsus vastu otsuse, et saadud tulu kuulub maksustamisele, ja nüüd nad maksavad tulumaksu. Siin on väga palju probleeme. Minule ei mahu pähe, et üks riigiasutus tegeleb äriga. Minu arvates peab riigiasutus saama eelarvest ülalpidamise ja kulutama vastavalt eelarveseadusele ja talle sihitustega antud vahendeid.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ants Paju, palun!

Ants Paju
Härra Meri, teie suuline lühiettekanne ja esitatud materjal on heaks aluseks kriminaalfilmi stsenaariumile. Kuid toodud näited on ainult tagajärjed. Kuidas teie professionaalina grupeeriksite põhjused, mis neid tingivad? Teie ettekandes jäid kõlama ühelt poolt seadusloome aeglus ja teiselt poolt seaduste vastuolulisus. Aga mis veel?

Hindrek Meri
Härra Paju, ma usun, et see peegeldab meie üleminekut turumajandusele, see peegeldab meie mõtlemise vaegust, see peegeldab meie ebaprofessionaalsust jne. Ma tahaksin öelda, ma pean rääkima kui riigikontrolör neist asjust, kuid ma annan endale aru, et väga paljus on see objektiivne paratamatus.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun!

Ülo Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Hindrek Meri! Teie ettekandes on sellised mõtted, et aastatest 1992-1993 puuduvad usaldusväärsed andmed riigivara kohta. Ja 1994. aasta kohta on need veel ebausaldusväärsemad.
Ma küsiksin, millised on andmed 1995. aasta kohta ja kas on mingisugune arvestus või mismoodi need siis tulevad?

Hindrek Meri
Meil on seletus antud. Kiirenes erastamisprotsess ja erastamise käigus on vahel väga raske fikseerida, millal lähevad omandiõigused üle. Statistika fikseeris 1994. aasta 1. jaanuari seisu, ta ei suutnud arvestada kõiki erastatavaid objekte, neid muutusi, mis aasta jooksul olid toimunud.
Ka Erastamisagentuur ise näiteks ei informeerinud ettevõtteregistrit, millised ettevõtted on erastatud jne. Nii et ka ettevõtteregistris on need andmed segamini. See on üks põhjusi, kuid mitte ainuke.

Esimees
Tänan! Kolleeg Toivo Jürgenson, palun!

Toivo Jürgenson
Lugupeetud ettekandja! Mul on üks võrdlemisi konkreetne küsimus.
Oma ettepanekutes aruande lõpus te kirjutate esimese punktina, et tuleb kehtestada ametiisikute isiklik vastutus eelarvedistsipliini järgimise eest. Jutt on nendest rahadest, mis on riigieelarves ja mis liiguvad siia ja sinna ja kolmandasse kohta.
Tähendab, tegemist on väga tõsise osaga riigivaradest. Eelmise aasta lisaeelarvega teede ehituseks eraldatud raha läks, nagu ka teie ametkond selle kindlaks tegi, kahele kohalikule omavalitsusele.
Põhiosa läks Tallinna linna omavalitsusele, sealt ta läks – seda ma ei hakka kommenteerima, see on omaette teema, kuhu ta läks – mingisugustesse fondidesse ja sealt liikus jälle tagasi jne. Sellele juhtis tähelepanu Riigikontroll selle aasta kevadel ja vastavasisulise järelepärimise esitasin ka peaminister Tiit Vähile.
Küsimus on minu arust väga tõsine. Küsimuse all on väga tõsine pretsedent, ilmselt riigiametnike tasandil on saanud võimalikuks riigieelarve rahade sattumine sinna, kuhu ei olnud planeeritud. Härra peaminister ei ole suvatsenud siiamaani sellele järelepärimisele vastata.
Kas teile on tulnud informatsiooni, kas asjasse puutunud ametkonnad on uurinud, mismoodi need riigieelarve rahad niimoodi liikusid? Mis ametkonnad selle eest vastutavad ja millised ametiisikud konkreetselt? Aitäh!

Hindrek Meri
Me uurisime seda siis, kui ma pidin vastama arupärimisele Riigikogus. Rahandusministeerium ületas oma võimupiire, kui sellise jaotuse ise tegi. Nii et meil on siin väga raske kedagi konkreetselt süüdistada, et keegi oleks seda raha n-ö suunanud või võtnud. Minul on asekantsleri allkirjaga kiri, kus seda tegevust püütakse õigustada.
Riigikogu saadikud on küsimuse ajakirjanduses üles tõstnud, et seda raha tagasi nõuda. Raha läks teede ehitusele ja on ära kasutatud, tagasi nõuda ei ole midagi.

Esimees
Tänan! Kolleeg Daimar Liiv, palun!

Daimar Liiv
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör, minu küsimus on järgmine. Te puudutasite Nõukogude Liidu sõjaväe varadega toimunud pehmelt öeldes korratusi.
Teatavasti on seda küsimust uurinud mitu komisjoni. Nende komisjonide kogutud materjalid peaksid ju kuskil olemas olema. Seda küsimust põhimõtteliselt puudutav oluline õigusakt oli Riigikohtu lahend, mis tunnistas kehtetuks Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse ühe paragrahvi, mille sisu oli see, et kõik need tehingud, mis on tehtud Nõukogude sõjaväe varaga, on automaatselt kehtetud.
Tulenevalt sellest, et selline otsus Riigikohtu poolt vastu võeti, oli selles otsuses tõlgendus, et riigi esindajad peaksid esitama hagid selliste teadaolevate faktide kohta tagasinõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
Põhimõtteliselt need andmed, mis olid olemas, olid valitsuskomisjonis. Ma nimetan siin ka härra Korgi juhitud komisjoni kokkukogutud andmeid. Kas ja kes vastutab selle eest, et neid hagisid siiamaani esitatud ei ole?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Liiv! Ma tõesti ei tahaks hakata sel teemal diskuteerima, sest ma vastasin siin teie küsimustele peaaegu kahe tunni vältel sügisel.
Me esitasime Riigikogule ja valitsusele ulatusliku ettekande ja meil on ülevaated, mida komisjonid tegid. Võin öelda, et härra Tarandi valitsus arutas meie ettekande põhjal seda küsimust väga tõsiselt ja võeti vastu otsus, kuidas edasi käituda sõjaväevaradega.
Kuid kahjuks seoses sellega, et tuli valitsuse vahetus, on need vastuvõetud otsused tänaseks täitmata.
Hiljuti, maikuus arutas uus valitsus seda küsimust oma istungil ning härra Öövel sai pikenduse, et esitada oma uued kontseptuaalsed seisukohad küsimuse lahendamiseks. Rohkem ma ei taha hakata teile siin seda küsimust lahti kerima.
Ma ütlen ainult niipalju, et algusest peale oli see küsimus valesti asetatud. Küsimus oli Kaitseministeeriumi peale pandud, praktiliselt meil Kaitseministeeriumi ei olnud, võis olla kaitseminister, aga aparaati, kes oleks hakanud selle asjaga tegelema, praktiliselt tol ajal ei olnud.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Valve Kirsipuu, palun!

Valve Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Härra Meri, ma tahaksin teile esitada küsimuse, et me aasta pärast ei oleks samasuguses olukorras, nagu me oleme täna, kuulnud teid tõesti kolmas kord siin Riigikogus.
Asi on selles, et need arvud, mida teie ülevaade toob, on tegelikult koletud. Te nimetasite oma ettekandes, et õige sageli te räägite summadest, mis on tühised. Teate, tühiseid summasid ei olegi. Ja kui tühiste summade väärale kasutamisele ei panda piiri, siis hakkavad nad kasvama. Sellised kogemused on meil olemas.
Nüüd me oleme niisuguses olukorras, et te teete ülevaate Riigikogule ja Riigikogu ei võta selle koha pealt vastu ühtegi otsust. Te nimetasite täna ja see on ka varem teada, et riigikontrolöril, Riigikontrollil ei ole õigust kedagi karistada, ei ole õigust isegi mitte kohtu poole pöörduda. Me saame aru, et see, mis siin kahekümnel leheküljel esitatakse, on põhiliselt täitevvõimu tegematajätmine või ebapiisav küsimuste lahendamine, ja minu küsimus on järgmine.
Missugune ettepanek on teil seadusandjale, missugust seadust tuleks muuta, et need asjad, mis on sees selles ülevaates, saaksid tegelikult lahendatud? Te istute valitsuse istungitel vähemalt kord nädalas, kas see materjal tuleb seal arutamisele, kas te olete püüdnud pöörduda valitsuse poole, et sellele reageeritaks? Muidu me oleme siin, kulutame aega ja ei võta vastu tegelikult mitte mingisugust otsust, vaid saame ainult informatsiooni. Missugune on teie ettepanek seadusandjale? Aitäh!

Hindrek Meri
Proua Kirsipuu, kõigepealt ma tahaksin, et see materjal paneks teid kõiki mõtlema, et te arvestaksite kõikide seaduste tegemisel neid momente ja konkreetseid ettepanekuid. Te asute koostama riigieelarve uut seadust, oleme punktide kaupa loetlenud, mida me tahaksime selles näha. Meil ei ole õigust dikteerida, objektiivse ja sõltumatu riigiorganina teeme oma seisukohad teile teatavaks. See, et meile anda mingisugust kohtuvõimu, see on minevik, see aeg ei tule enam kunagi tagasi, seda ei tunta maailmas.
Kui Riigikontrollile antakse karistamise funktsioonid või kohtuvõim, siis Eesti astugu Euroopa Ühendusest välja. Ma tahan, et teie tunnetaksite oma rolli valitsuse juhtimisel seaduste kaudu. Ütleme, eelarveseadus. Miks te ei või sisse kirjutada, et sponsorlus riigieelarvest keelata, laenud keelata jne?

Esimees
Tänan! Kolleeg Ants Järvesaar, palun!

Ants Järvesaar
Austatud ettekandja! Te tõite tõesti oma ettekandes välja väga suuri seaduserikkumisi eelmiste valitsuste liikmete poolt. Ja nüüd proua Kirsipuu küsimuse jätkuks.
Kas selle ettekande alusel ei ole teil õigust teha juurdlusorganitele ettepanekuid konkreetsete süüdlaste vastutusele võtmiseks või nende süü väljaselgitamiseks või kui ei ole teil, siis kes seda võiks teha või kes peab seda tegema?

Hindrek Meri
See küsimus haakub kogu meie iseseisva noore vabariigi traditsioonidega, milliseid meil veel ei ole, meie kohtupraktikaga ja üldse riigijuhtimise praktikaga. Meie omalt poolt oleme andnud üheksa materjali uurimisorganitele.
Nendest viie kohta on alustatud juurdlust. Meil on palju selliseid materjale, mis me oleme uurimisorganitele üle andnud 1992. aastal ja nende kohta tulevad tavaliselt vastused, et kuriteokoosseisu puudumise tõttu on uurimine lõpetatud.
Me oleme pöördunud Prokuratuuri poole. Prokuratuur on meile alati vastu tulnud ja meie seisukohti arvestanud. Et võtta vastutusele ministreid või valitsuse liikmeid, selleks meil kogemused puuduvad.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Aavo Mölder, palun!

Aavo Mölder
Austatud juhataja! Lugupeetav Hindrek Meri, meil on vabariigis olnud krooniliseks hädaks, et riigireservi kokkuostmiseks ei jätku eelarvelist raha ja käesoleval aastal näiteks toiduteravilja kokkuostuks puudub üldse raha ja ei ole ka lisaeelarvet tulemas.
Eelmisel aastal sai selle teisest lisaeelarvest. Nüüd me loeme teie ettekandest, et Riigiressursside Keskuse üheks krooniliseks hädaks on, et riigireservi arvetel on 20–40 miljonit seisvat raha. Tegelikult näiteks toiduteravilja jaoks 40 miljonit aastas üldse küsitaksegi.
Kas te näete mingit võimalust selle raha jooksvaks käikupanekuks riigireservi kokkuostmiseks jooksval aastal või on see ainult Majandusministeeriumi küsimus?

Hindrek Meri
Ma ei mäleta peast kõiki neid eeskirju ja põhimäärusi, aga ma usun, et hea tahtmise juures saaks valitsus selle küsimuse otsustada.

Esimees
Tänan! Kolleeg Liia Hänni, palun!

Liia Hänni
Aitäh! Austatud härra Meri! Teie ettekandest tuli välja see tõsiasi, et riigivara arvestus on olnud Eestis probleemiks kogu selle aja, kui me oleme jälle iseseisva riigina olemas olnud. Ja kuigi siin saalis on kange tahtmine esitada poliitilisi süüdistusi, ma arvan, et see nähtus on üldisem. Ülesanne võtta riigivara täielikult arvele on lihtsalt meile üle jõu käinud. Kõigile nendele valitsustele, kes siiamaani ametis on olnud. See on probleem ka kõigis teistes maades, kes reforme teevad, nagu te hästi teate.
Meil on Eestis piiratud aeg ja piiratud vahendid. Kui meil on praegu vaja panna paika prioriteedid ja meil on valida kahe suuna vahel, kas võtta riigivara täpselt arvele või riigivara olemit vähendada selle erastamise teel, siis kumba prioriteeti teie riigikontrolörina ja elukogenud inimesena soovitaksite praegusele valitsuskoalitsioonile? Aitäh!

Hindrek Meri
Aitäh, proua Hänni! Ma olen teiega täiesti ühte meelt ja seda ma mainisin ka, et eks see ole meie kasvuraskuse küsimus ja teatud määral ta on meile üle jõu käinud. Minu arvates ei tohi me lõpmatult nende klauslitega välja vabandada.
Ühte ja teist oleks saanud siiski paremini teha, kui me seda oleme teinud. Prioriteete siin seada ei saa, need kaks toimingut oleksid pidanud käima käsikäes. Kui te loete 1992. aasta ettekannet, siis sõjaväevarade kohta on seal kirjutatud üks lõik, kus on öeldud, et kui valitsus sõjaväevarade osas ei võta kohe midagi ette, siis Vene sõjavägede väljaviimisega seoses olukord komplitseerub veel tunduvalt, ja see prognoos täitus, sest me ei olnud ette valmistatud Vene sõjavägede lahkumiseks ja nende varade ülevõtmiseks.
Sellest ma olen siin Riigikogus rääkinud. Ma olen nõus, et on objektiivseid raskusi, aga osa raskusi ei ole objektiivset laadi, vaid tingitud sellest, et ametnike kaader vahetus, tuli väga palju uusi noori ametnikke ja professionaalsuse tase ei ole nii kõrge.
Seesama protsess on ka teistes Balti riikides, ma olen teiega täiesti nõus, olukord sõjaväevaradega ei ole meie lõunanaabritel sugugi parem. Paremad on need asjad endistes sotsialistlikes riikides, kus riigi süsteem oli olemas, kus ei olnud selliseid muutusi nagu meil. Meie pole veel siiamaani päriselt oma riiklust üles ehitanud, see protsess meil käib. Nendel olid struktuurid olemas, see on erinevus, mis Balti riike teistest endistest sotsialistlikest riikidest eristab.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Andres Varik, teine küsimus, palun!

Andres Varik
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Minu küsimus oli enne valmis mõeldud, kuid ma sain sellele vastuse kolleegide proua Kirsipuu ja härra Ants Järvesaare küsimuste vastustest. Aga ma siiski küsin veel.
Nüüd on siis nii, et see nagu segaks Euroopa Liiduga ühinemist, kui Riigikontroll saaks pöörduda juurdlusorganite või politsei või valitsuse poole, kuid enne te ütlesite ka, et riik on halb peremees. Mida saab siis Riigikontroll teha?

Hindrek Meri
Vaadake, härra Varik, kõigepealt, kui ma tõesti ütlesin, et riik on halb peremees, siis ma ütlesin seda kontrollimise materjalide põhjal. Ma ei taha väita, et riik peab halb peremees olema. Riik võib ka hea peremees olla. Näiteks Norras, kus on väga suur riigi sektor.
Mul on väga tihedad kontaktid Norra Riigikontrolliga. Nad ei ole läinud selle erastamisega niivõrd kaasa kui teised Euroopa riigid ja hoiavad oma naftat Statoil'i näol raudselt riigi käes. See on üks pool küsimusest.
Teine, mida saab teha Riigikontroll? Tunnistan, et ma olen ise teile esitatud materjalides ja ajakirjanduses Riigikontrolli rolli mõnevõrra alandanud, sest ma toon teie ette neid küsimusi, mida me esitame valitsusele, Riigikogule, ja tunnen pahameelt, et need ei leia lahendust. Kuid ma saan aru, et vahel on suuremaid ja tähtsamaid asju, kui minu ettepanekute lahendamisele asuda. Aga ma ei räägi kunagi sellest tööst, mida minu kontrolörid teevad raamatupidamise kontrollimisega, arvete kontrollimisega.
Me oleme praktiliselt mitte hirmu toojad ettevõtetesse ja asutustesse, vaid me oleme nende abilised. Meile öeldakse väga palju kiidusõnu, tänusõnu selles mõttes, et me aitame arvestust korda panna. Me rääkisime eelarvedistsipliinist. Igaüks saab sellest eelarvedistsipliinist aru täpselt nii, nagu tema tahab. Täna puutusime kokku ühe küsimusega, mille kohta advokaat annab nõu, et seaduse järgi tuleb teha nii, aga kui te teistmoodi teete, mis ei ole seaduse järgi, siis võib ka selliselt teha, kuna seadus ei keela seda tegemast.
Kujutate ette Riigikontrolli olukorda, kui meil on selline mentaliteet juristide hulgas. Meie nähtamatu töö on justkui jäämäe alumine osa, mida on raske aruandes kajastada. See on vaevarikas töö, mida meie kontrolörid teevad, ja ma loodan, et see on üks samm ka Riigikontrolli poolt meie riikluse ülesehituse ürituses.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Harald Mägi, palun!

Harald Mägi
Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Öelge, palun, mis alusel teile alluv asutus teostab kontrolli? Kas vastava plaani või graafiku või teile tulnud avalduste alusel?
Teiseks. Öelge, palun, kas te olete teostanud kontrolli meie vabariigi suurimates riiklikes ettevõtetes koondises Eesti Põlevkivi, keemiatehases Kivitar, Eesti Energias, Silmetis? Ja kui te ei ole, siis öelge, kuidas seda tuleks ette võtta, kui ma näiteks soovin, et seal kontrolli teostataks?
Tänan!

Hindrek Meri
Aitäh! Vastavalt seadusele me töötame tööplaani alusel. Tööplaani koostame iseseisvalt. Meil on aasta tööplaan, mida me täpsustame ja kinnitame uuesti igas kvartalis, sest tulevad uued momendid, uued ülesanded, mõningad asjad täpsustuvad. Plaani koostamisel me muidugi lähtume ühelt poolt sellest, kus me ei ole veel kontrollimas käinud. Teiselt poolt sellest, millised probleemid on meile teatavaks saanud.
Kasutame väga palju ajakirjanduse informatsiooni. See, mis on meile teatavaks saanud ühe kontrolli kaudu, juhatab meid teise kohta, võtame selle järgmises kvartalis tööplaani sisse jne. Ma ütleksin, et võib-olla mõni protsent meie plaanilistest üritustest on sellised, mis me oleme sisse lülitanud töötajate kollektiivse kirja põhjal jne, sest üldiselt on niisugused kaebuste voolud jäänud küllalt tagasihoidlikuks.

Esimees
Tänan! Kolleeg Kaljo Kiisk, palun!

Kaljo Kiisk
Tänan väga! Lugupeetud härra Meri! Mul ei ole küsimust, minul kui ühel vanemal inimesel siin saalis on praegu lihtsalt kahju, et te olete selles puldis nagu süüdlane. Ma dešifreerin kohe ära. Ma saan aru, et teie ei pea olema ei Siseministeeriumi ega politsei ametnik, te peate olema riigis nendest kõrgem.
Minu arvates ei tohi teil olla niisugust delikaatsust, et meie ei tohiks segada end selle, teise, kolmanda, neljanda situatsiooni või probleemi sisse. See on teie õigus ja kohustus, selle jaoks olete teie praegu loodud. Siin Liia Hänni ja Kirsipuu puudutasid seda küsimust ja ma tahan teile ütelda ka seda, et ei tohi olla delikaatne nn vigade suhtes, nende suhtes peab olema printsipiaalne ja lõpuni, kuidas nüüd öelda, otsustamisõiguslik. Kõik. Ma tahan teid toetada, selles on küsimus.

Hindrek Meri
Tänan!

Esimees
Tänan! Kolleeg Andres Tarand, palun!

Andres Tarand
Aitäh! Mind tegelikult provotseeris härra Järvesaare küsimus, millele te andsite väga hea vastuse selles mõttes, et nende lugude juured, millega te praegu Riigikontrollis tegelete, on 1992. aastas. Mul oli sama mulje, kui ma lühikest aega pidin tegelema nende igasuguste n-ö käkkidega. Ma ütlesin ka uuele peaministrile Vähile, et kõige hullemad lood on Transpordi- ja Sideministeeriumis, neid oligi võimatu lahti arutada selle lühikese ajaga. Ta naeratas selle peale ja midagi eriti ei ole selgunud.
Küll aga tekitas teatud kahetsustunnet see, et selle, mis me selgeks saime Telekomi ja muude niisuguste asjade puhul, pidas uus valitsus vajalikuks otsekohe tühistada, ehkki oli juba näha, et on rikutud eelarvedistsipliini ja raha veeretatud eriti lahedalt.
Te olete juba üle elanud vist neli valitsust. Kas mõni valitsus on Riigikontrollile kui institutsioonile ka poliitilist survet avaldanud? Sellised päevapoliitilised avaldused, nagu Järvesaar tegi, tähendavad just seda, et teiste käkid keeratakse valedele süüdlastele või võetakse vastutusele need, kes tegelikult neid teinud ei ole. Kas te olete niisugust poliitilist survet tundnud Riigikontrollis või on kõik valitsused käitunud korrektselt? Aitäh!

Hindrek Meri
Ma pean selles osas küll ütlema, et mind sageli ei usuta, kui mulle esitatakse analoogiline küsimus. Mingisugust telefoniõigust või surveavaldamist ei ole ma küll tajunud. Võib-olla ainukene asi, et vahel arupärimised on teatud nurga alt esitatud, et võib tunnetada, justkui tahetakse kedagi kompromiteerida. Ma töötan praegu viienda valitsusega. Ma tahaksin, et valitsuse juht ütleks mõnele ministrile mõne kõvema sõna, kui tähtajad jäävad realiseerimata. Aga ma ei ole veel seda kuulnud.

Esimees
Tänan! Kolleeg Daimar Liiv, teine küsimus, palun!

Daimar Liiv
Lugupeetud riigikontrolör! Ma tahaksin küsida ühe konkreetse asja suhtes, kas te olete selles asjas juba üht-teist ette võtnud. Võib-olla te ei ole tähele pannud, aga viimastel nädalatel on ajakirjanduses olnud paar korda päris tõsiselt juttu sellisest asjast, nagu Merelaevanduses läbiviidud erastamine.
Nende intervjuude ja ajakirjandusmaterjalide põhjal, mis sealt lugeda võib, on selgelt näha, et on toimunud midagi formaalselt õiget, kuid sisuliselt midagi täiesti valet. Ma viitan nende härrasmeeste endi sõnadele, kes seda asja läbi viisid. Nimelt Merelaevanduse jurist härra Heiki Lindpere ühes oma ajakirjanduses avaldatud intervjuus väidab, et samal ajal kui see erastamine toimus, korraldas tema pangalaenu saamiseks – Tormilind oli selle firma nimi – varadele eraisikuna ekspertiisi, et saada pangalaenu, ja selle alusel ta seda ka sai.
Mul on küsimus, kas seda on kontrollitud ja kas sellised riigiametnikud on väärt, et postil olla. Miks ekspertiisi ei viinud läbi seesama Merelaevandus, enne kui ta selle asja müüki pani? Millised on teie võimalikud käitumisvõimalused sellistes küsimustes ja kas te üldse reageerite sellele?

Hindrek Meri
Härra Liiv, ma olen selle asjaga niivõrd kursis, kuivõrd loen ajalehti, ja muidugi olen oma peakontrolörilt küsinud tema arvamust ja ta selgitas välja, et kõik on tehtud seaduses ettenähtud korras ja Erastamisagentuur on selle asja kooskõlastanud. Me ei ole tuletõrjujad, et igasuguse kahtluse puhul jätame teised tööd sinnapaika ja asume kontrollima. Me oleme kannatliku meelega, meil ei lähe ükski kontrollimine nii, et me paneme punkti ja unustame. Nii et tuleb oma aeg ja küll me seda ka jõuame kontrollida.

Esimees
Tänan! Kolleeg Toivo Jürgenson, palun!

Toivo Jürgenson
Suur tänu! Lugupeetud riigikontrolör! Ma pean omalt poolt ka tunnistama, et Riigikontrollist oli minule mu töös väga palju abi, ja see informatsioon, mis ma sealt sain, kulus igal tööetapil marjaks ära. Teile esitati härra Sirendi poolt minu arust väga hea küsimus, kes ja millised ametnikud ja võib-olla ka poliitikud on erinevatel ajalooetappidel sõlminud erinevaid rendilepinguid riigi ruumidele ja riigi ettevõtetele, ühisettevõtete lepinguid, mida ainuüksi on üle 200 jne, jne.
Te väga delikaatselt sellest vastusest nagu hoidusite, pidades seda võib-olla poliitiliseks. Aga ikkagi, ehk on juba aeg, et ka Riigikontroll võiks analüüsida kompleksselt neid lepinguid, mida erinevatel aegadel sõlmiti. Riigikontrolli asi ei ole järeldusi teha, järeldusi teevad poliitikud, ametiisikud, uurimisorganid jne.
Erinevad lepingud sõlmiti erinevatel aegadel tol ajal kehtinud seaduste järgi. Ütleme, näiteks, et siis oli kõik korras, tänase pilguga vaadates on aga asi vale, võib-olla ei olnud see ka otstarbekas või oli ebaeetiline.
Kas ikkagi Riigikontroll ei võiks seda informatsiooni veidike süstematiseerida? Mina omalt poolt kinnitan härra Sirendile, et minu käes oleva informatsiooni ja minu praktilisest tööst saadud kogemuste varal esitan ma need süstematiseeritud materjalid Riigikogule. Kõige rohkem maadlesin ma oma praktilises töös äärmiselt ebakompetentsete lepingutega, mis olid sõlmitud just nimelt härra Tiit Vähi valitsuse ajal. Aitäh!

Hindrek Meri
Mida nüüd sellele küsimusele vastata? Me puutume nii paljude lepingutega kokku, ma siitsamast puldist mõni aeg tagasi ütlesin, et Tallinna Meresadamal on 151 rendilepingut. Kümme miljonit krooni ei olnud ta renti üle kandnud. Me füüsiliselt ei jõua seda tööd teha. Minu kontrolör ei jõua kõiki neid 150 lepingut ka läbi lapata. Meid on 70, kontrolli teostavaid inimesi on umbes 40–45, meil ei ole isegi ülevaadet, kui palju neid lepinguid on.
Tavaliselt me muidugi konkreetselt kontrollime iga lepingut, kusjuures mõned lepingud on väga mahukad. Viimasel ajal on tulnud lepingutesse üks huvitav täiendav nähtus, et leping salastatakse. Eriti tehingute osa, kusjuures lepingusse kirjutatakse juurde terve lehekülg neid karme tingimusi, kui keegi selle julgeb avalikustada enne viieaastast tähtaega jne, jne.
Ma olen konsulteerinud oma lääne kolleegidega. Nad ütlevad, et nende seadusandlus võimaldab riigikontrolöril seda avalikustada, kartmata, et keegi ta kohtusse annab. Nii et võib-olla, härra Jürgenson, ma ei taha praegu vekslit välja anda, aga ma usun, et see ettepanek vääriks üldiselt tähelepanu, et üks selline süstematiseerimine teha.
Lepingute eest peaksid muidugi vastutama juhatused ja haldusnõukogud. Need kohustused ja vastutus on sätestamata. Kui need oleksid paika pandud, siis peaks juhatus ka nende lepingute eest vastutama. Ma toon teile näiteks ühe sellise lepingu, mis mulle näpu vahele sattus.
Ma ei hakka siin praegu avalikustama isikut, kes selle taga on, aga ta on keskastme juht ja ta kirjutab töölepingu, et asuda tööle ühes tema hallatavas ettevõttes, kuhu ta tahab kohakaasluse alusel tööle minna.
Palk 14 000 krooni kuus pluss korrigeerimine tarbijaindeksiga. Üks kord kvartalis 14 000 krooni preemiat, 12 kuu lisatasu, kui ülesanded on realiseeritud. Ametiauto omal valikul pluss telefonikulude tasumine, kindlustuspoliis 100 000 kroonile, puhkusereis 24 000 krooni ulatuses. Ühe kuu puhkuse raha. Esinduskulud 2000 krooni kuus, riietus tööandja poolt, kuna ta peab olema esinduslik. Seitse päeva enesetäiendamist omal valikul tööandja arvel. Väga suuremeelne punkt.
Teisel tööl töötamisest teatab tööandjale. Lepingu lõpetamisel täiendav hüvitus 12 kuupalga ulatuses, lisapension ettevõtte arvel 75% ametipalgast, surma puhul kõik hüvitused pärijatele. Lepingu tingimused on konfidentsiaalsed. See on leping, mis oleks äärepealt alla kirjutatud, kuid juhatuse poolt on heaks kiidetud. Selliste asjadega me puutume praegu kokku.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Austatud riigikontrolör! Tehingud sõjaväevaradega on üks suur tüliõun teie valdkonnas. Mis te arvate, kas ei peaks neid avalikustama ja kas teie saaksite seda teha?

Hindrek Meri
Riigikontrolli aruanne on avalik ja me ei ole seal midagi varjanud. Kui te selle läbi loete, siis seal on kogu see informatsioon. Kõik sellised asjad, mis tunduvad ebaseaduslikud, ei pruugi alati olla ebaseaduslikud ja nendesse hinnangutesse me ei lasku. See on juba kohtu kompetents. Me ei saa seda enda peale võtta, et see, mis meile ei meeldi, on ebaseaduslik. Me peame väga rangelt seadust jälgima. Aga kõik see, mida oleme teinud, on avalikustatud.

Esimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja!

Mihkel Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Riigikontrolli tegevusest saavad Riigikogu liikmed teada teie ettekannetest ja ka ajakirjandusest. Tänasest ettekandest ja ka varasemast jääb mulje, et Riigikontroll tegeleb üsna põhjalikult riigivaraga tehtavate tehingute ja teiste toimingute seaduslikkuse kontrolliga.
Teiste sõnadega, nende toimingute vastavusega kehtivatele õigusaktidele. Samal ajal on ajakirjanduses korduvalt tsiteeritud Riigikontrolli töötajate arvamusi või käsitletud neid seisukohti otse, et teatud tehingud või toimingud on riigile kahjulikud. Sõna "kahjulik" võib tõlgendada mitmeti, ebaseaduslikud toimingud võivad olla kahjulikud ka sellepärast, et nad kahjustavad õiguskuulekuse väljaarenemist riigis.
Peale selle võib selle sõna taga olla ka majanduslik kahjulikkus. Minu küsimus puudutabki seda teist poolt. Mis alustel või kuivõrd Riigikontroll üldse hindab riigivaradega tehtavate tehingute ja toimingute majanduslikku kahjulikkust ja kuidas saab määratleda praeguses segases olukorras seda, kuivõrd kahjulik on üks või teine toiming, võrreldes mõne teise teega, mida ei valitud?

Hindrek Meri
Neid väljendeid oleme tõepoolest kasutanud ja ma usun, et me oleme neid kasutanud ka oma ametlikes materjalides, kui ilmselt on tegemist riigile kahju tekitamisega. Siia alla kuuluvad juhtumid riigivara rentimisel väga madala renditasu eest. Erastamise osas ma praegu ei tea, et me oleksime sellist hinnangut mingisugusele tehingule andnud.
Meie leksikoni jääb sõna "kahjulik" nähtavasti siiski püsima. Võiks ju leida mingisuguse teise termini, mis praktiliselt oleks seesama võib-olla teise kõlaga – et riigi huve ei arvestatud küllaldaselt või midagi sarnast.

Esimees
Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus, palun!

Aino Runge
Aitäh! Lugupeetud härra Meri, minul oleks niisugune mõttearendus. Meil on vabariigis monopoolses seisundis olevad majandusharud.
Üks nendest on Eesti Energia, kes toitub, ütleme, põlevkivist, ja need kaks asja on omavahel väga seotud. Kui Eesti Energia hakkab hindu muutma, mida ta sageli ja ühtejärge taotleb, mõjutab see muidugi elanikkonna elatustaset ning samal ajal tekitab inflatsiooni terves majanduses, nagu me teame.
Öelge, palun, kas Riigikontroll teeb ka mingisuguseid kontrollimisi just sellises monopoolses seisundis olevates rahvamajandusharudes. Ma olen Eesti Energias hinnakujunduse komisjonis ja leian, et seal oleks väga teretulnud mingisugune materjal, millele toetuda.
Võib-olla on selles süsteemis mingisuguseid rikkumisi? Praegu on nii, et nemad on peremehed, nemad dikteerivad, kui palju nemad tahavad hinda tõsta, ja komisjonil ei jää midagi muud üle, kui ainult sellega nõustuda. Aitäh!

Hindrek Meri
Proua Runge, ma pean kahetsusega ütlema, et me ei kavatse hakata seda tööd tegema, sest Konkurentsiamet on selleks ellu kutsutud, et jälgida neid küsimusi. Iseasi, kas ta jõuab täna veel kõike teha, aga me ilmselt ei saa praegu seda ülesannet enda peale võtta. Ma tahan öelda, et me oleme analüüsinud ja meil on analüüsimaterjalid selle kohta, et elektrihinna tõusud, mis meil ees seisavad, on paratamatus.
Küsimus on ainult selles, kui palju ja millal ja mismoodi seda taha.
Võin öelda nii, et need on alati liialdused, mis elektrihinna tõusule järgnevad, sest kõik kasutavad seda puhtpsühholoogiliselt ära.
Meie analüüsid näitavad, et elektrihinna tõus 30% võrra mõjutas koguprodukti kulude kallinemist 1,2%.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ants Järvesaar, palun teine küsimus!

Ants Järvesaar
Lugupeetud ettekandja, ma sooviksin teie ja eriti härra Tarandi ees vabandada, et ma vihjasin oma küsimuses eelmisele valitsusele.
Tegelikult pidasin ma silmas kõiki eelmisi valitsusi, kelle ajal on mainitud seaduserikkumised toime pandud. Veel kord, ma vabandan! Aitäh!

Esimees
Kolleeg Harald Mägi, teine küsimus, palun!

Harald Mägi
Ma ka vabandan, et ma teist korda küsin. Kuid oma esimeses küsimuses ma palusin teavet selle kohta, kas te olete teostanud kontrolle riiklikes aktsiaseltsides Eesti Põlevkivi, Kivitar, Eesti Energia.

Hindrek Meri
Andke andeks, mul läks mõttejärg käest ja ma tõesti ei vastanud sellele. Meie kontrollid ei ole ju alati komplekskontrollid. Kas te kujutate ette, kuidas kontrollida Eesti Põlevkivi? Ma peaksin sinna suunama võib-olla 30 inimest ja nad kontrolliksid aasta otsa ja võib-olla ei jõuakski seda teha. Sellepärast meil on vahel temaatilised kontrollid, me kontrollime teatud aspekti.
Kui on riigieelarvega midagi seotud, siis kontrollime riigieelarve vahendite kasutamise sihtotstarbelisust või riigivarade säilimise küsimust jne. Ma oleme kontrollinud sellist suurt ettevõtet nagu Tallinna Sadam. See oli väga ulatuslik kontroll ja me avastasime väga suuri puudusi ja tegematajätmisi. Suurematest ettevõtetest lõpetasime praegu Silmeti kontrolli. See kontroll on vormistamise staadiumis. Eesti Energiat oleme kontrollinud ja Eesti Raudteed samuti.

Esimees
Suur tänu! Kolleeg Juhan Telgmaa, palun!

Juhan Telgmaa
Tänan, härra esimees! Austatud riigikontrolör! Ma esitan küsimuse, mis turumajanduse dogmaatikuid hirmsasti pahandab. Viimasel kolmel aastal on leivavilja hind pigem langenud kui tõusnud, kuid viimase poolteise aasta jooksul on saia ja leiva hind tõusnud kahekordseks. Kas siin võib olla ainet Riigikontrollile tegutsemiseks?

Hindrek Meri
Aitäh! Ma usun, et need ajad on meil pöördumatult minevikku läinud, kus Riigikontroll saaks sellistesse turumajanduse küsimustesse mingil määral sekkuda. Leivatööstus on minu teada juba suuremas osas erastatud ja Riigikontrollil ei ole saia ja leiva hinna tõusuga midagi tegemist.

Esimees
Suur tänu, härra Hindrek Meri! Te olete vastanud kõikidele Riigikogu liikmete küsimustele, veel kord tänan teid!
 

• Postitatud: 14.06.1995 00:00
• Viimane muudatus: 09.12.2014 14:06
• Viimane ülevaatus: 09.12.2014 14:06