[Väljavõte Riigikontrolli arhiivist, toimik "Kirjavahetus Riigikogu, Riigikogu komisjonide ja Vabariigi Valitsusega" (01.02.1994 - 01.02.1995)]

Riigikogu majanduskomisjoni palvel esitan vastused komisjoni küsimustele, vormistatuna peakontrolör hr. Lüüsi õiendina.
Lugupidamisega

Hindrek Meri
Riigikontrolör

***

Õiend

Riigi osalus aktsiaseltsis "Lekto" ja "Lektole" antud laenud

Riigikogu majanduskomisjon, arutanud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 20.05.93 garantiikirja andmist Eesti Maapanga 21.04.93 akreditiividele Lekwag 93-1, 93-2 ja 93-3, pöördus Riigikontrolli poole palvega vastata järgmistele küsimustele:

1. Kuidas arvestati riigi huve riigi osaluse otsustamisel ja osalemistingimuste kindlaksmääramisel aktsiaseltsis "Lekto".

2. Kas ja kuidas täitis riik oma funktsioone aktsiaseltsi "Lekto" ühe osanikuna.

3. Hinnang laenulepingu võtmise otstarbekuse kohta. Komisjon andis Riigikontrollile koopiad temale selles küsimuses esitatud dokumentidest (loeteluta, mõnest dokumendist mitu koopiat, kokku 62 lehte).

Esitatud küsimustele vastamiseks palusin Põllumajandusministeeriumilt täiendavaid andmeid, mille esitamisest ministeerium keeldus (koopiad faksidest lisatud). Koopiaid dokumentidest ja suulisi selgitusi andsid meie töötajaile "Lekto" ja Eesti Maapanga juhid.

Järgnevalt esitan meie käsutuses olnud materjalide põhjal Riigikontrolli rahvamajandusosakonna seisukohad arutuselolevais küsimustes.

1. Aktsiaselts Lekto asutati 12.03.1991.a. 14 füüsilise ja 13 juriidilise isiku poolt. Viimaste seas olid ka Valga Maapank ja Eesti Maapank, riigiasutusi asutajate seas polnud. Vastavalt asutamislepingule ja 15.04.91 registreeritud põhikirjale oli aktsiaseltsi aktsiakapitaliks asutamisel 13 miljonit rubla, aktsiaid, kokku 2600, oli vaid ühte liiki, nominaalväärtusega 5000 rubla, kusjuures iga aktsia andis omanikule võrdselt ühe hääle. Aktsiate jaotumise kohta asutajate vahel meil andmeid pole.

Majanduskomisjoni poolt meile edastatud Rahandusministeeriumi kirjadest 19.08.91 nr 7-09/583, 30.09.91 nr 7-09/692 ja 01.07.92 nr 7-09/1827, samuti meil olevatest riigieelarve projektide seletuskirjadest (1991.a. lisaeelarve seletuskiri, lk.38, 1992.a. riigieelarve I poolaasta plaani projekt, lk.36 ja 37 , 1992.a. II poolaasta riigieelarve plaan, lk 77 ja 78, 1993.a riigieelarve kava,lk 86) nähtub, et Põllumajandusministeeriumile on alates 1991.a. II poolaastast iga riigieelarvega eraldatud raha osalemiseks Lekto tegevuse finantseerimisel. Eelnimetatud dokumentidest selgub, et ministeeriumile kapitaalmahutusteks ja kartulikasvatuse ning kartulitöötlemise programmi finantseerimiseks eraldatud raha pidi Lektosse paigutatama riigi osalusena Lekto aktsiakapitalis. Seega oli seadusandja aktsepteerinud riigi osalemise aktsionärina Lektos.

Meie käsutuses oleva Majandusministeeriumi 09.05.94 kirja 1-1/1103 andmetel on Põllumajandusministeerium Lekto aktsiakapitali paigutanud 4,05 miljonit krooni, mis moodustab 87 protsenti Lekto 4,633 miljoni kroonisest aktsiakapitalist.

Meile esitatud dokumentidest ei selgu, millal Põllumajandusministeeriumist sai Lekto aktsionär. Meil on väljavõte Lekto 12.03.92 üldkoosoleku protokollist, millest selgub, et sellel koosolekul otsustati lisaks A aktsiatele emiteerida ka B aktsiaid nominaalväärtusega 10 tuh.rbl. (iga aktsia 0,2 häält) ja C aktsiaid nominaalväärtusega 150 tuh.rbl. (iga aktsia 1 hääl). Majanduskomisjonilt saadud materjalidest nähtub, et põllumajandusministeerium on omandanud ainult C aktsiaid, ning temale kuulus käesoleva aasta algul (kuni 20. maini) vaid 6,38% häältest.

20.05.94 otsustas Lekto üldkoosolek aktsiaseltsi põhikirja muuta selliselt, et iga C aktsia annab omanikule 30 häält. Seega sai Põllumajandusministeerium 20.05.94 Lektos valdava osa häälte arvust. Miks ministeerium varem endale Lektos oma osaga aktsiakapitalis proportsionaalset hääleõigust ei nõudnud, selle kohta meil andmed puuduvad. Ministeeriumi asekantslerilt saadud selgituse kohaselt ministeeriumi esindajat Lekto juhatuses pole olnud ja pole ka praegu. Selle kohta, kas ning kes on ministeeriumi esindanud Lekto aktsionäride üldkoosolekuil, meil andmed puuduvad. Kokkuvõttes - meie arvates arvestas Põllumajandusministeerium riigiraha Lektosse paigutamise tingimuste kokkuleppimisel riigi huve ebapiisavalt.

2. Põllumajandusministeerium on alates 1991. aasta lõpust olnud Lekto suurim aktsionär. Meile esitatud dokumentidest ei selgu, milliseid tingimusi ministeerium raha eraldamisel esitas ning milliseid eesmärke taotles. Jääb mulje, et riik põllumajandusministeeriumi näol ei tahtnud Lektos olla ei omanikuks ega ka osaleda otsuste tegemisel. Meie käsutuses olevate materjalide põhjal võib järeldada, et põllumajandusministeerium oli passiivse kõrvaltvaataja rollis, ka siis, kui Lekto tegevjuhtkond tegi valesid otsuseid või jättis vajalikud otsused tegemata.

Nõustudes 20.05.94 aktsiaseltsi põhikirja muutmisega, mis andis riigile Lektos kontrolliõiguse, võttis ministeerium riigile ka moraalse vastutuse aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest.

3. Lekto 1993. aasta bilansis kajastub Rahandusministeeriumilt vastavalt valitsuse 09.07.93 korraldusele nr 399-k saadud laen 12 miljonit krooni, ei kajastu aga aktsia-seltsi kohustused seoses akreditiividega Lekwag 93-1, 93-2 ja 93-3 (akreditiivide kogusumma nende vormistamisel 1 055 000 USD).

Rahandusministeeriumi laen on saadud kartulitöötlemistehase ehitamiseks. Ilmselt on seda raha ka tehase ehitamiseks kasutatud. Lekto 1993. aasta bilanss näitab lõpetamata kapitaaltöödele tehtud kulutusteks 22,6 milj. krooni ja paigaldamata seadmete maksumuseks 0,7 milj. krooni.

Meile esitatud materjalid ja ka nende analüüsimiseks olnud aeg on olnud ebapiisavad selleks, et hinnata kartulitehase rajamise otstarbekust. Kui seadusandja eelarvete kinnitamisel on nõustunud eelarve raha paigutamisega Lektosse, võib arvata, et tema käsutuses on olnud projekti efektiivsust kinnitavad dokumendid. Maapank esitas Riigikontrollile Eesti Ohispanga juhatuse aseesimehe poolt 1994. aastal projektile antud hinnangu "ettevõtmine peaks end tasuma". Praegu, kus projektil pole finantseerimist ja tööd on seiskunud, ning pole selgust võimalike rakenduskomplekside valmimisest 1994. aastal, tuleks projekti tasuvuse kohta teostada täiendav ekspertiis.

Eesti Maapanga akreditiivid 1993. aasta 21. aprillist Lekwag 93-1, 93-2 ja 93-3 on vormistatud kartuliseemne, kemikaalide ja mitmesuguse põllumajandustehnika ostmiseks. Meie valduses pole lepinguid Lekto ja eelnimetatud kaupade tarnija Western AG Resources, Inc vahel, mille finantseerimiseks Maapank akreditiivid andis. Akreditiivides märgitud kaupade viimane saatmiskuupäev - 30. mai - seab kahtluse alla kogu lepingu otstarbekuse. Põllumajandusministri ja ministeeriumi kantsleri poolt peaministrile 22.04.93 saadetud ettepanekus akreditiivide garanteerimiseks hinnatakse projekti majanduslikku riisikot minimaalseks.Selle väite kinnituseks esitatud arvestused pole veenvad, väite ekslikkust näitas ka sündmuste edasine kulg. Meie arvates olid eelnimetatud akreditiividega seotud projekt küllaldaselt põhjendamata ja väga halvasti ette valmistatud. Selles osalejatele ning seda toetanud Põllumajandusministeeriumi töötajatele oleks juuni keskel, akreditiiviga ostetud kaupade saabumisel pidanud selge olema, et projekti esialgsel kujul jätkata ei oleks tohtinud.

Majanduskomisjonilt saadud materjalide hulgas on Eesti Vabariigi Washingtoni saatkonna majandusnõuniku poolt Rahandusministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile ja Maapangale 06.04.94 saadetud faks, millest selgub, et USA Eksport-Import Panga esindajate arvates ei suuda Lekto lähiajal esitada vastuvõetavat äriplaani eelpoolnimetatud akreditiivide abil esialgselt kavandatud projekti edukaks elluviimiseks.

Projekti nurjumisega seonduva kahju peaks kandma Eesti Maapank. Meile esitatud dokumentide alusel on raske hinnata panga võimalusi saavutada nende kahjude hüvitamist teiste antud projektiga seotud isikute poolt.

27. mai 1994

Olav Lüüs
Riigikontrolli
rahvamajandusosakonna juhataja

lisa 6 lehel

• Postitatud: 30.05.1994 00:00
• Viimane muudatus: 20.02.2015 15:43
• Viimane ülevaatus: 20.02.2015 15:43