[Väljavõte Riigikontrolli arhiivist, toimik "Hääleõiguslike isikute riiklike registrite asutamiseks ja pidamiseks raha eraldamise ja kasutamise kontrollimine"]
Vastuseks Riigikogu liikme hr Kalle Kulboki 14. novembri 1994 arupärimisele Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri koostamiseks riigieelarvest eraldatud vahenditest ja nende kulutamisest teatan järgmist:
Vabariigi Valitsuse 12. juuli 1993.a. määrusega nr 215 asutati Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register ning välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute riiklik register (edaspidi: hääleõiguslike isikute registrid). Nimetatud registrite pidajaks määrati Statistikaameti Peaarvutuskeskus ning nähti ette registrite pidamise kulude katmine riigieelarvest, kavandades need Statistikaameti eelarves.
Statistikaamet pöördus 27. juulil 1993.a. kirjaga nr 44 Rahandusministeeriumi poole palvega finantseerida hääleõiguslike isikute registrite asutamist. Kirjas toodud kulude eelarve kohaselt nähti nimetatud registrite asutamiseks ette 1547 tuhat krooni. Riigi 1993. aasta teises lisaeelarves (21. oktoobri 1993.a. seadus) eraldati Statistikaametile 1657 tuhat krooni. Rahandusministeerium kandis Statistikaameti arveldusarvele ajavahemikul 12. novembrist kuni 15. detsembrini 1993.a. 1547 tuhat kroonihääleõiguslike isikute registrite pidamiseks.
Statistikaamet kandis ajavahemikul 23. septembrist kuni 27. detsembrini 1993.a. Statistikaameti Peaarvutuskeskuse ja Tartu infokeskuse arveldusarvele hääleõiguslike isikute registrite pidamiseks 1277,7 tuhat krooni. Raha kanti üle vastavalt esitatud arvetele ja teostatud tööde aktidele. Hääleõiguslike isikute registrite pidamiseks eraldatud vahenditest kaeti ka kulud, mis olid seotud rahvastiku arvestuse kaartide andmete sisestamisega diskettidele (104 tuhat krooni) ja rahvastikuregistri pidamisega (165,3 tuhat krooni) kokku 269,3 tuhande krooni ulatuses.
Seoses Peaarvutuskeskuse reorganiseerimisega anti Statistikaameti 22. detsembri 1993.a. käskkirjaga nr 60 Eesti Vabariigi elanike isikuandmete andmebaas 1. jaanuari 1994.a. seisuga üle riigiettevõttele "Riigiarvutuskeskus".
1994. aastal otsustati riigi strateegiliste infosüsteemide ja riiklike registrite loomist finantseerida tsentraliseeritult. 1994. aasta riigieelarvest eraldatakse Informaatikafondile nimetatud eesmärgil 15.215,0 tuhat krooni, sealhulgas rahvastikuregistri pidamiseks 3,925 tuhat krooni. Hääleõiguslike isikute registrid moodustavad käesoleval ajal osa rahvastikuregistrist.
Riigiarvutuskeskus sõlmis Informaatikafondiga rahvastikuregistri arendus- ja pidamistöödeks lepinguid üldsummas 3,076 tuhat krooni, sealhulgas 1,650 tuhat krooni rahvastikuregistri pidamiseks maakonnatasemel.
25. novembri 1994.a. seisuga oli Informaatikafond kandnud Riigiarvutuskeskusele üle vastavalt tegelikult tehtud töödele 2.345,6 tuhat krooni, sealhulgas maakondade tarbeks 1.249 tuhat krooni, millest Riigiarvutuskeskus kandis maakondadele 1.216,2 tuhat krooni (vt lisa).
Rahvastikuregistri pidamine toimub valdade ja linnade tasemel ning andmed vabariigi kohta koondatakse Riigiarvutuskeskuste. Riiklike registrite asutamiseks ja pidamiseks eraldatud raha kasutamist on Riigikontrollil kavas kontrollida 1995. aastal.
Kuna Riigikontrollil peale ülaltoodu täiendavaid andmeid ei ole, palun lähtudes hr K. Kulboki ettepanekust 14. novembri 1994.a. arupärimine riigikontrolörile Riigikogu menetlusest välja arvata.
Lugupidamisega
Hindrek Meri
Riigikontrolör
Lisa: 1 lehel.
-
Postitatud:
25.11.1994 00:00
-
Viimane muudatus:
20.02.2015 15:32
-
Viimane ülevaatus:
20.02.2015 15:32