[Väljavõte Riigikogu 6. mai 1996. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Käesoleva aasta 4. aprillil esitasid Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Tiit Sinissaar mulle arupärimise:
"Ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal on Luua Kõrgema Metsakooli endine direktor Villu Reiljan müünud osaliselt endale kuuluvale aktsiaseltsile Havior 990 tihumeetrit metsamaterjali põhjendamatult madala hinnaga."
Küsitakse:
"1. Kas Riigikontroll on kontrollinud Luua Kõrgemat Metsakooli ja millised on kontrolli tagajärjed?
2. Kas teie arvates on sagedased segadused Luua Kõrgemas Metsakoolis põhjuseks, miks valitsus on otsustanud tühistada kehtiva seaduse sätte, mis annaks valitsusele võimaluse tagantjärele tühistada n-ö iseendaga tehtud tehingud?"

Enne arupärimisele vastuse andmist tahaksin märkida järgmist.
Viimasel ajal on avalikkuse ette jõudnud mitmed seisukohavõtud, mille kohaselt Riigikontroll tegeleb poliitiliste hinnangute andmise ja nõiajahiga, teeb poliitilist tellimustööd, ilmutab oma tegevuses ebakompetentsust.
Sellised arvamused tingivad vajaduse selgitada veel kord seadusest tulenevaid Riigikontrolli tegevuse põhimõtteid.

Riigikontroll on sõltumatu kõrgem kontrollorgan riigis. Ta on kohustatud majandustegevuse kontrollimisel fikseerima kontrollitavas organisatsioonis asetleidnud ebamajanduslikkuse ilmingud ja õiguserikkumised.
Ei olene Riigikontrollist, kui nendega osutub seotuks poliitilise positsiooniga isik ja need asjaolud avalikkuses laiemat kõlapinda leiavad.

Riigikontroll lähtub kontrollimise vormistamisel rangelt seadusest ja kontrollitaval on võimalus nii kontrollimise aktis toodud fakte kui ka järeldusi vaidlustada ning esitada Riigikontrollile oma märkusi, vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid. Peakontrolörid vaatavad need otsuse tegemisel kohustuslikult läbi ja põhjendatud seisukohtade korral kahtlemata ka arvestavad neid. Kuigi seadus näeb ette võimaluse vaidlustada peakontrolöri otsus kohtus, ei ole seda viie aasta jooksul kordagi tehtud.

Ma ei peatuks sellel nii pikalt, kui süüdistuste ja rünnakutega Riigikontrolli aadressil ei oleks esinenud kõrgel riiklikul positsioonil olevad ametiisikud, mõned valitsuse liikmed, sealhulgas ka peaminister.

Ka järgnevas vastuses Riigikogu liikmete härrade Mart Nuti ja Tiit Sinissaare arupärimisele tulevad kõne alla mõned asjaolud, mille väljaselgitamist kontrollimise käigus on Luua Kõrgema Metsakooli endine direktor, praegune keskkonnaminister Villu Reiljan ajakirjanikele esinedes nimetanud poliitiliseks nõiajahiks.

Näen sellistes aluseta süüdistustes katset avaldada survet sõltumatule põhiseaduslikule institutsioonile, mis võib kahjustada demokraatia arengut riigis.

Nüüd aga arupärimise juurde.
Vastus esimesele küsimusele. Vastavalt Riigikontrolli 1995. aasta tööplaanile kontrolliti ajavahemikul 12. detsembrist 1995 kuni 25. jaanuarini 1996 nimetatud kooli majandustegevust, arvepidamise õigsust ja sisekontrolli korraldust. Kontrollitud periood hõlmas 1995. aasta üheksat kuud ja osaliselt 1994. aastat.

Kontrollimise kohta vormistati käesoleva aasta 26. jaanuaril kontrollakt ja 16. veebruaril peakontrolli otsus. Kontrollakt kirjutati alla kooli juhtkonna poolt märkusteta ja kinnitusega, et aktis kajastatud andmete kohta vastuväiteid ei ole.

Kontrollitaval perioodil oli kuni 1995. aasta 11. märtsini kooli direktoriks Villu Reiljan, praegune keskkonnaminister. Alates 30. märtsist oli direktori kohusetäitjaks Einar Must. Kooli tegevuse eesmärkide saavutamiseks on kooli koosseisus õppemajand, kus toimub tööoskuste ja kogemuste omandamine.

Kooli kasutuses on 1476 hektarit maad, sealhulgas 1387 hektarit metsamaad. Lisaks majandatakse lepingu alusel ka Kaiavere metskonna puistuid 2110 hektaril.

Metsakooli kontrollimisel tuvastas Riigikontroll mitmeid puudusi. Kooli raamatupidamise sise-eeskirjad 1993. aastast olid aegunud ega vastanud raamatupidamise seadusele ega rahandusministri 17. märtsi 1995 määrusega nr 46 kinnitatud eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjale.

Määramata oli raamatupidamise eest vastutav isik, kuigi seda nõuab seadus. Olemasolevatest raamatupidamise sise-eeskirjadest ei selgunud, kuidas dokumenteeritakse kasutusele võetavate materjalide sissetulek ja väljaminek. Kellel on õigus alla kirjutada rahalistele dokumentidele, samuti kellel on õigus kuludokumente kinnitada, st lubada kulutusi ja muid toiminguid teha.

Kontrollimise käigus ei saadud selgust, kuidas võrreldi 1994. aastal inventuuritulemusi raamatupidamisarvestuse andmetega. Inventuurinimekirjad ei hõlmanud ühe miljoni krooni ulatuses bilansis arvestatud vara.

Kontrollija jäi seisukohale, et 1994. majandusaasta tulemusi ei saa hinnata, kuna ei ole täidetud nõudeid väärtuste täieliku inventeerimise kohta. Sisekontrolli olukorda ja inventuuride läbiviimist iseloomustab seegi, et 1992. aastal aktsiaseltsile Poovel puidu eest tasaarvelduse korras soetatud sõiduauto VAZ võeti raamatupidamises arvele juunis 1994, see on alles kaks aastat hiljem.

1995. aastal kanti bilansist maha põhivara 39 nimetust. Mittetäielikult amortiseerunud põhivara mahakandmisest oli koolil tekkinud bilansiline kahjum 58 400 krooni. Mahakantud tehnikat ei ole realiseeritud, vaid see jäeti praeguste ja endiste töötajate valdusesse.

1994. aasta raamatupidamisaruande järgi moodustas kooli õppemajandi realiseerimiskasum 1,4 miljonit krooni. Tulumaksu sellelt ei ole makstud. IV kvartalis esitati vaid tuludeklaratsioon, milles maksustatavat kasumit ei näidatud. 1995. aasta üheksa kuu kasum enne maksustamist oli 478 000 krooni, millelt oli arvutatud tulumaksu 83 000 krooni, aga tegelikult jäeti riigieelarvesse kandmata.

Metsakooli raamatupidamise sise-eeskirjades sularaha eest ostude tegemiseks mingit piirangut kehtestatud ei ole. Sularaha eest tehtavate ostudega tegelevad mitmed kooli ametiisikud. Näiteks osteti 1994. aasta juunis kodanikult 190 000 krooni eest sularahas sama aasta sõiduauto Honda Acord. 1995. aasta mais osteti kooli töökoja juhatajalt sularaha eest 14 310 liitrit diislikütust ja üks traktorikumm, kokku 39 400 krooni eest.

Ehitustöövõtu korraldamisel ei ole avalikke võistupakkumisi tehtud. Põhiline osa remondi- ja ehitustöödest oli tehtud töövõtjatega lepinguid sõlmimata. Materjalid tööde tegemiseks osteti kooli poolt ning kanti kohe maha vastavate objektide kuluks. Materjalide üleandmist tööde tegijatele ei ole vormistatud. Aktides puudusid andmed tehtud tööde füüsiliste mahtude kohta.

Riigikontroll jäi seisukohale, et Luua koolis esines õigusaktide ja raamatupidamise eeskirjade rikkumisi ning sisekontroll praktiliselt puudus. Kontrollimaterjalid saadeti Põllumajandusministeeriumile läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks kooli juhtkonna senise tegevuse suhtes sisekontrolli korraldamisel. Põllumajandusministri vastuses on loetletud ministeeriumi rakendatud abinõud kontrollimise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Samuti teatas minister, et kooli juhtkonna tähelepanu on juhitud tema nõrgale tegevusele sisekontrolli korraldamisel ja nõutud selle kehtestamist.

Edasisele selgitamisele jäi aktsiaseltsiga Havior tehtud metsamaterjali müügi tehing. 1994. aasta 7. detsembri arve 316 kohaselt müüs kool aktsiaseltsile 990 tihumeetrit koondamata metsamaterjali hinnaga 20 krooni 15 senti tihumeeter, kokku 19 948 krooni eest. Arve viseeris kooli tolleaegne direktor Villu Reiljan, kes oli ühtlasi nimetatud aktsiaseltsi üks aktsionäre.

Vastuseks teisele küsimusele tuleb nentida, et valitsuse motiive korruptsioonivastase seaduse uue sõnastuse puhul, milles ei ole sätet seaduse kohaldamise kohta tagasiulatuvalt, saab selgitada vaid valitsus ise.

Võin vaid märkida, et nimetatud sätet ei olnud ka Justiitsministeeriumi poolt Riigikontrollile 24. novembril 1995 kooskõlastamiseks saadetud korruptsioonivastase seaduse eelnõus. Seega ei näe ma seost kontrollimise ja seaduse muutmise ettepaneku vahel.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu, härra Meri! Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi? Mart Nutt, palun!

Mart Nutt
Aitäh, lugupeetud härra esimees! Lugupeetud härra riigikontrolör! Kas nimetatud tehingut võib pidada tehinguks iseendaga, nii et ühelt poolt on direktor Reiljan ja teiselt poolt aktsionär Reiljan?

Hindrek Meri
Jah, härra Nutt, seda võib selliseks tehinguks pidada, kuigi tehingut ei vormistatud lepinguga, see oli lihtsalt arve viseerimine. Me oleme neid asju analüüsinud ja korruptsioonivastase seaduse kohaselt oleks see tõepoolest olnud tehing iseendaga. Kuid korruptsioonivastane seadus tol ajal, kui see tehing tehti, veel ei kehtinud.

Esimees
Tänan! Arupärijal on ka teine küsimus.

Mart Nutt
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra riigikontrolör! On veel üks küsimus metsakooli staatuse kohta. Kas te võite öelda, milline on metsakooli juriidiline staatus? Kas tal on juriidilise isiku õigused, millised on sellest tulenevalt tema volitused ja kas metsakoolil on üldse õigus metsamaterjali müügiga tegelda?

Hindrek Meri
Jah, 1991. aastal moodustati metsatehnikum ja 1992. aastal moodustati metsatehnikumi baasil Luua Kõrgem Metsakool. Kooli põhikiri on registreeritud ja kinnitatud põllumajandusministri poolt, ta on juriidiline isik ja tal on õigus tehinguid teha.

Esimees
Tänan! Arupärija kolmas, viimane küsimus.

Mart Nutt
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra riigikontrolör! Millist järgnevat protseduuri te peaksite õigeks õiguserikkumiste suhtes, millele te tähelepanu juhtisite, ja kas keegi -- kui, siis kes -- peaks nende õiguserikkumiste eest kandma vastutust?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Nutt! See on küllalt keeruline küsimus. Ma võin öelda nii, nagu on ka peakontrolöri otsuses, et see küsimus jäeti edasisele selgitamisele.
Me oleme sellega tegelnud, pöördunud Tartu Metsaameti poole. Vastus meid päriselt ei rahuldanud. Me saime ka Luua koolist täiendavad selgitused ja pöördusime Riigi Metsaameti poole.
Nendest selgitustest tuleneb, et see tehing ei olnud mitte üksnes iseendaga sõlmitud tehing, vaid juriidilises tähenduses teeseldud tehing. Kontrollimisel tuli ilmsiks, et oli müüdud metsamaterjali, aga täiendava selgituse käigus ilmnes, et oli müüdud kasvavat metsa ja seetõttu on ka hinnavahed.
Et seletusega mitte väga pikale minna, siis Riigi Metsaameti seisukoht on selline, et Luua metsakool kui selle tehingu vahendaja peab tasuma Metsakapitalile ligemale 18 000 krooni ning riigile selle tehinguga kahju tekitatud ei ole. Varjatud tehing tehti sellepärast, et Luua metsakoolil ei olnud vastavalt lepingule õigust üle anda raieluba kolmandale isikule. Ta oleks pidanud saama raieloa väljaandjalt kirjaliku nõusoleku.
Miks ta seda nõusolekut ei taotlenud, jääb meile arusaamatuks. Nende asjaolude vaagimisel tulime järeldusele, et kui nende kompetentsete organite, ma mõtlen Metsaametit, seisukoht on õige, st riigile kahju tekitatud ei ole, siis on siin väga raske võtta mingit seisukohta kellegi vastutusele võtmise kohta.

Esimees
Suur tänu, härra riigikontrolör!

• Postitatud: 06.05.1996 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 16:52
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 16:52