[Väljavõte Riigikogu 16. septembri 1996. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed!

Mulle esitas arupärimise Riigikogu liige Juhan Telgmaa seisukoha võtmiseks Riigikogu liikme Toivo Jürgensoni tegevuse suhtes AS Eesti Gaas aktsiate omandamisel.

Arupärimise tekst on pikk, refereerin seda teile lühidalt.
Arupärija märgib, et härra Jürgenson on osutunud silmapaistvaks eetika eest võitlejaks, see peaks põhinema tema enda laitmatul reputatsioonil. Samal ajal järeldub Sõnumilehes 28. veebruaril 1996 ilmunud artiklist, et Toivo Jürgenson sai tema osalusel loodud AS Eesti Gaas aktsiate omandamisega olulist isiklikku kasu. Arupärija palub mind selgitada ülaltoodud kaasust.

Riigikontroll kontrollis riigivara säilimist aktsiaseltsi Eesti Gaas moodustamisel ja tema aktsiakapitali laiendamisel 1995. aasta lõpus. Kontrollimisel fikseeriti muu hulgas ka Toivo Jürgensoni sellealane tegevus ja anti sellele hinnang. Valitsuse 1992. aasta aprillis antud määrusega reorganiseeriti riigiettevõte Eesti Gaas samanimeliseks väliskapitali osalusega aktsiaseltsiks. Selle aktsiaseltsi asutamine toimus Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi poolt 1993. aasta alul.

Kuigi härra Jürgenson nimetati aktsiaseltsi juhatusse Eesti osapoole esindajana, ei saa teda lugeda selle aktsiaseltsi moodustamise protsessis aktiivseks osalejaks.

Riigikontroll fikseeris oma kontrollmaterjalides, et aktsiaseltsi asutamisel rikuti välisinvesteeringuseadust, mis nägi ette väliskapitali osalusega ettevõttesse mitterahaliste sissemaksetena paigutatud varade hindamise maailmaturu hindade alusel. Tegelikult paigutati need varad aktsiakapitali, lähtudes bilansilisest väärtusest. 1990. aastate algusele iseloomuliku ulatusliku inflatsiooni tõttu oli vara väärtus bilansis fikseeritud põhjendamatult madalana.

Kogu mitterahaline sissemakse aktsiaseltsi Eesti Gaas, mille hulka kuulus laialt hargnenud gaasijaotusvõrk koos kõrgsurve magistraaltorustikega, arvestati aktsiakapitalis vaid 15,3 miljoni krooni eest. Muu vara hulgas olnud administratiivhoone Tallinnas Liivalaia t 9 oli arvel vaid 241 000 krooni eest jne. Aktsiaseltsi Eesti Gaas aktsiakapitali laiendamine toimus valitsuse 1993. aasta lõpul vastuvõetud otsuse kohaselt. Aktsiakapitali laiendamisel ei järgitud erastamisseaduses sätestatud korda, seda korda eirates toimus ka aktsiate avalik müük füüsilistele isikutele.

Aktsiaid müüdi nominaalhinnaga 1000 krooni AS Eesti Gaas juhtkonnale, Majandusministeeriumi töötajatele, Vene ettevõtte Lentransgaz juhtkonnale jt. Sellise hinna eest omandas 20 aktsiat ka tolleaegne majandusminister härra Toivo Jürgenson. Müügi ajal moodustas aktsiaseltsi ühe aktsia kohta tulev omakapitali väärtus rohkem kui 5000 krooni. Härra Jürgenson AS Eesti Gaas juhatuse liikmena oli teadlik nende aktsiate tegelikust väärtusest. Juhatus oli alles 19. novembril 1993 otsustanud lugeda välisinvesteerijatele müüdavate aktsiate alghinnaks 8000 krooni.

Tegelikult ostsid mõned juriidilised isikud aktsiaid ka 11 000 krooni eest. Seega järeldub, et aktsiaid omandanud füüsilised isikud said ostuga olulist kasu. See kasu oli saavutatud Eesti riigi arvel, kes paigutas AS Eesti Gaas oma allahinnatud vara. Enamosalusest loobumisega kaotas riik kontrolli loomuliku monopoli olukorras tegutseva ettevõtte üle.

Riigikontroll kontrollis koos Rahandusministeeriumi töötajatega põhjalikult AS Eesti Gaas moodustamise ja aktsiakapitali laiendamisega seotud asjaolusid. Kontrollmaterjalid saadeti Majandusministeeriumile, sellest informeeriti Erastamisagentuuri, Vabariigi Valitsust ja Riigikogu majanduskomisjoni.

Meil polnud põhjust vaidlustada AS Eesti Gaas moodustamise otstarbekust, soovisime ainult juhtida tähelepanu riigivara väärtuse ebaõigele arvestamisele aktsiaseltsi moodustamisel ja ebakorrektsele aktsiakapitali laiendamisele. Ka ei taotlenud me aktsiaseltsi asutamisdokumentide ja aktsiakapitali laiendamise otsuse ümbertegemist, vaid lugesime vajalikuks arvestada selle aktsiaseltsi moodustamisel ilmnenud asjaolusid eelseisval infrastruktuuri erastamisel. Sellele vaatamata asus majandusminister härra Lipstok seisukohale, et riik on saanud AS Eesti Gaas moodustamisest suurt kasu, millega võrreldes kahju riigi osaluse ebaõigest hindamisest tema paigutamisel aktsiakapitali on ebaoluline. Selline väide ei tee minu arvates vara paigutamisel tekkinud kahju olematuks.

Peaminister ei pidanud vajalikuks küsimust valitsuses arutada.

Riigikontrolli töötajad analüüsisid aktsiate ostu härra Toivo Jürgensoni poolt põhjalikult ja jõudsid järeldusele, et seda ei saa hinnata korruptsioonivastase seaduse rikkumisena, tehinguna iseendaga.

Härra Jürgensoni tegevuse hindasime ebaeetiliseks teoks ja tegime ettepaneku talle kuuluvate aktsiate võõrandamiseks ostuhinna eest. Riigivarade väärtuse õige hindamine selle paigutamisel äriühingutesse ei ole teisejärgulise tähtsusega.

Sellest sõltub riigi hääleõigus eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel ja kasumi osa äriühingu edasise eduka tegevuse puhul. Seetõttu ei mõista ma valitsusasutuste ükskõikset suhtumist sellesse probleemi.

Kahetsusega pean mainima, et käesolevas arupärimises tõstatatud küsimus näitab mitte niivõrd Riigikogu liikmete huvi Eesti riigivara otstarbeka kasutamise vastu, kuivõrd soovi kasutada selles tegevuses esinevaid puudusi poliitilistel eesmärkidel. Eestis seisab ees riigi majanduse seisukohalt esmajärgulise tähtsusega ettevõtmine: infrastruktuuri erastamine. Ma loodan, et Riigikogu ja valitsuse liikmed suhtuvad sellesse täie tõsidusega, arvestades AS Eesti Gaas moodustamisel tehtud möödalaskmisi.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra Meri!

• Postitatud: 16.09.1996 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 15:28
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 15:28