[Väljavõte Riigikogu 10. novembri1997. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi
 

Austatud härra esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed!

Käesoleva aasta 14. oktoobril esitasid Riigikogu liikmed Daimar Liiv ja Feliks Undusk riigikontrolörile arupärimise majandusministri volituste kohta aktsiaseltsi Moe Piiritusetehas aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. Seoses riigikontrolöri volituste lõppemisega ja lähtudes Riigikontrolli seaduse § 17 lõikest 2 ning Riigikogu kodukorra seaduse § 163 lõikest 2 lubage mul sellele arupärimisele vastata.

Arupärimise sisu on järgmine. 12. juunil 1996. aastal Riigikogus vastuvõetud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lõike 1 punkti 6 kohaselt kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse riigi esindajale äriühingu aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks volituste andmine aktsiakapitali suurendamiseks ning uute aktsiate omandamise eesõigusest loobumiseks või eesõiguse kasutamiseks võimalikust väiksemas mahus.

Selle aasta 6. oktoobril, vastates Riigikogu infotunnis arupärimisele AS Moe Piiritusetehase aktsiakapitali suurendamise seaduslikkuse kohta, väitis peaminister, et majandusminister omas riigi esindamiseks aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul 24. aprillil sellel aastal ning koosolekul vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsuse tegemiseks volitusi lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1995. aasta määruse nr 43 punktist 4.

Selle punktiga kehtestati, et riiklike aktsiaseltside Liviko, Moe Piiritusetehas ja Rakvere Piiritustehas kõigi aktsiate valdajaks on Majandusministeerium, kes ühtlasi täidab aktsionäri kohustusi ja kasutab tema õigusi.

Arupärijad küsivad, kas nimetatud valitsuse määrus andis riigikontrolöri arvates majandusministrile eelmainitud seaduses nõutud volitused aktsiakapitali suurendamiseks ja riigi poolt uute aktsiate omandamise eesõigusest loobumiseks või mitte.

Riigikontroll kontrollis aktsiaseltsi Moe Piiritusetehas aktsiakapitali suurendamise seaduslikkust enne arupärimise esitamist. 29. septembril sellel aastal koostatud peakontrolöri otsus on välja saadetud nii Riigikogu majanduskomisjonile kui ka Vabariigi Valitsusele. Kontrolli materjalide põhjal vastan rahvaesindajatele järgmiselt.

Ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega on Majandusministeeriumile tõepoolest antud riigi omanduses olevate Moe Piiritusetehase aktsiate valdamise õigus. Seda õigust realiseerib ministeerium seaduste ja teiste õigusaktide raamides.

Määruse andmise ajal olid selliseks raamistikuks mitmed õigusaktid, mis reguleerisid riiklike aktsiaseltside tegevust. Käesolevaks ajaks on aga õiguslik regulatsioon oluliselt muutunud. 1. septembril 1995. aastal jõustus äriseadustik, 12. juunil möödunud aastal võttis Riigikogu vastu nimetatud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse. Viimane kehtestas äriseadustiku üldsätetega võrreldes mitmeid erisätteid.

Nende kahe seaduse toimimise tingimustes on valitsuse 20. jaanuari 1995. aasta määruses ette nähtud Moe Piiritusetehase aktsiate valdamisest tulenevate õiguste kasutamine omandanud varasemast erineva sisu. Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkti 2 kohaselt on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine. Sama seadustiku § 345 lõike 1 järgi on senisel aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid, kui aktsiate eest tasutakse rahas.

Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul riiki aktsiaid valitsevat ministeeriumi juhtiv minister. Järelikult oli majandusministril kahtlemata õigus esindada riiki äriühingu Moe Piiritusetehas aktsionäride üldkoosolekul. Sama seaduse § 5 lõike 1 punkti 6 kohaselt annab riigi esindajale äriühingu aktsionäride üldkoosolekul teatud küsimuste otsustamiseks volitused Vabariigi Valitsus. Sellise otsuse volituste andmiseks teeb valitsus selle ministeeriumi ettepanekul, kes valitseb äriühingu aktsiaid.

Seaduse tekstist tuleb teha järeldus, et need küsimused otsustab valitsus eraldi igal üksikjuhul. Nimetatud 6. punkt näeb ette volituste saamise vajaduse ka aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise hääletamiseks ja uute aktsiate omandamise eesõigusest loobumiseks. Meie andmetel ei ole majandusminister Vabariigi Valitsuselt enne aktsiakapitali suurendamise otsustamist selliseid volitusi saanud.

Eeltoodust lähtudes asus Riigikontroll seisukohale, et majandusministri tegevus AS Moe Piiritusetehas aktsiakapitali suurendamise otsustamisel ei olnud kooskõlas riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusega. Eespool viidatud 1995. aasta määrusega Majandusministeeriumile valitsuse poolt antud volituste realiseerimine ei saanud aga toimuda hilisemate seadustega ettenähtud korda järgimata.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Tänan, härra Söörd! Arupärijatel on täpsustavaid küsimusi. Feliks Undusk.

Felik Undusk

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Missuguseid samme peaks Vabariigi Valitsus teie järeldustest lähtuvalt astuma, et tehtut n-ö heastada?

Rein Söörd

Riigikontroll esitas kontrolli materjalid, nagu ma ütlesin, Vabariigi Valitsusele. Valitsuse samme ma ei tahaks ennustama hakata, ütlen vaid niipalju, et tehtu heastamine on mõnevõrra problemaatiline. Tegemist on väidetavalt heauskse aktsiate omandajaga.

Need majanduslikud eesmärgid, mis nõukogu arvates seati, olevat ka saavutatud. Moe puhul oli teatavasti tegemist mitmete majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega.

Selle aasta 1. jaanuarist piirituse eksport praktiliselt lakkas, esimese poolaasta kahjumiks arvestati ligi kaks miljonit krooni. Piiritustehase juhtkonna ja nõukogu arvates oli tegemist suurema kahju ärahoidmisega. Praeguse seisuga on meil info, et septembrikuu jooksul piirituse eksport taastati ja septembri kasum oli pool miljonit krooni. Kasumi prognoos teiseks poolaastaks on 1,4 miljonit.

Esimees
Kõik? Tänan! Arupärija Daimar Liiv.

Daimar Liiv

Aitäh, lugupeetud riigikontrolöri kohusetäitja! Mu küsimus on järgmine. Te kirjeldasite väga täpselt, et majandusminister rikkus seadusi, ületades oma ametivolitusi. Selle eest on ette nähtud teatavad karistused. On loomulik, et kuriteo eest on ette nähtud karistus, on loomulik, et ilmselt tuleb valitsuse esimehele esitada arupärimine, kas valitsus on esitanud ettepaneku algatada kriminaalasi selle kuriteo fakti suhtes või vähemalt uurimiseks.

Aga minu küsimus on teine. Selle näite puhul üritatakse seadustada tegelikult ärastamist erastamisseaduse kontrolli alt välja minnes.

See on olnud väga pikk vaidlus, kas aktsiakapitali laiendamine on riigi osalusest loobumine või mitte. Ükskõik millise normaalse ja kultuurse riigi juristi, riigiõiguslasega rääkides on vastus alati üks: igasugune aktsiakapitali laiendamine on riigi osalusest loobumine ja kui mitte muul põhjusel, siis sel põhjusel, et riik kaotab oma osa kasumist.

Mul on küsimus, kas ka sel juhul, kui näiteks Vene, Soome või Läti riik keeldub ostmast Eesti Energialt või Eesti elektrijaamadelt elektrit muul tingimusel, kui neile ei anta osalust Eesti Energia või siis elektrijaamade aktsiapakis, peab Riigikontroll õigustatuks, et riik loobub ühe majandustehingu tegemise saavutamiseks osalusest aktsiaseltsis?

Rein Söörd

Ma täpsustan. Ma ei ole väitnud, et Riigikontroll õigustab sellist toimimist, nagu leidis aset aktsiakapitali laiendamisel aktsiaseltsis Moe Piiritusetehas.

Ma ütlesin, et küsimus on valitsuses lahendamisel, ja kirjeldasin neid väiteid, millega põhjendati niisugust sammu.

Ja teine täpsustus: ma ei nimetaks majandusministri käitumist kuriteoks ja sellest tulenevalt ei ole Riigikontroll kunagi ka tõstatanud härra Leimanni tegevuse puhul vastutuse küsimust kriminaalseaduse järgi. Mis puutub vaidlusse, kas aktsiakapitali laiendamine on erastamine või mitte, siis see oleks ilmselt olemata, kui seadusandja oleks selgelt kehtestanud keelu aktsiakapitali laiendamiseks erastamisele minevate äriühingute puhul.

Esimees

Tänan! Ja arupärijate kolmas, viimane küsimus. Feliks Undusk.

Feliks Undusk

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolöri asetäitja! Te nentisite väga õigesti, et aktsiakapitali laiendamise või (ükskõik, kuidas me seda kutsume) erastamise tulemusel on eesmärk saavutatud, st piirituse müük on uuesti lahti läinud.

See on õige, kuid minuni jõudnud andmetel käib müük enam-vähem samade firmade vahel, õigemini samade ostjate vahel, ostjad on samad, kes olid ka varem, mõni aeg tagasi. See on asja üks aspekt.

Teine aspekt on see, et aktsiakapitali laiendamisel müüdi aktsiad firmale, osaühingule, kelle tegevusalaks on äriregistris märgitud ainult betoonpõrandate valmistamine. Aktsiakapital on 11 000, koosneb seadmetest, tööriistakomplekt, segumasin, instrumendid, seadmed, sealhulgas mõõdulint 160 krooni. See firma on registreeritud korteri aadressil Raua tänaval Tallinnas.

Siit ka minu küsimus, kuigi ma saan aru, et ütlesite, et te ei õigusta majandusministri ja valitsuse tegevust selles asjas: kui õigeks te peate seda, et kui majanduslik eesmärk on justkui saavutatud, siis selle eesmärgi saavutamiseks on kõik vahendid lubatud?

Mulle tundub, et üsna tihti, lubamatult tihti, kuid loomulikult mitte alati, on niisuguseid argumente toodud, et majanduses maksab tulemus. See, kas seadusandlikest aktidest on mööda mindud või on neid järgitud, on suhteliselt teisejärguline.

Rein Söörd

Kuna ma olen hariduselt jurist, siis ei saa mind provotseerida vaidlema, mis on primaarne, seaduslikkus või otstarbekus. Ilmselt saab vastus olla ainult üks: majandustegevuses tuleb järgida seadust.

Esimees

Tänan, härra Söörd!

• Postitatud: 10.11.1997 00:00
• Viimane muudatus: 18.11.2014 14:07
• Viimane ülevaatus: 18.11.2014 14:07