[Väljavõte Riigikogu 24. septembri 2001. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Annan vastused mulle 11. juunil käesoleval aastal adresseeritud arupärimises esitatud küsimustele.

Esimene küsimus: "Kuidas hindate neli aastat kestnud Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 39 lõike 1 rikkumisi kindlustusseltside poolt, kus 15%-line tegevuskulude piirang on arvutuslikult rikutud 151 miljoni krooni ulatuses? Milline osa on siin kontrollorganitel:
a) Liikluskindlustuse Fondil (edaspidi LKF);
b) Rahandusministeeriumil, sh selle juriidilise osakonna juhatajal, kes esimesena pidanuks sellele reageerima, sh tagama rikkumise peatamise, esinema taotluse või initsiatiiviga seaduse võimalike aukude kõrvaldamiseks;
c) Kindlustusinspektsioonil;
d) Riigikontrollil? Kas, kes ja mida peaks tegema käsitletava süstemaatilise seadusrikkumise süüdlaste väljaselgitamiseks ja karistamiseks, kindlustusvõtjatele tekitatud kahju kompenseerimiseks?"

Kevadel konstateerisin, et liikluskindlustuse seadusega kehtestatud kindlustusseltside tegevuskulude piirmääradest pole viimase viie aasta jooksul kinni peetud. Sellest tuleneb ka minu hinnang: seadust on rikutud ja õigusriigis on see lubamatu.

Kuigi on esitatud erinevaid kaalutlusi selle nõude eiramise kohta, tuleb meelde tuletada, et kindlustusseltside tegevuskulude piirmäärad on fikseeritud ka uues liikluskindlustuse seaduses, mis on Riigikogu poolt vastu võetud selle aasta aprillis. Milline osa on siin kontrollorganitel?

Ma reastaksin kontrollorganite "panuse" järjekorras: Kindlustusinspektsioon, Liikluskindlustuse Fond, Rahandusministeerium ja Riigikontroll.

Ja nüüd pisut täpsemalt. Kindlustusinspektsioon kui kindlustustegevuse järelevalve institutsioon peab kontrollima kõigi seadustest tulenevate sätete täitmist, seahulgas kindlustusseltside tegevuskulude piirmäärasid. See on fikseeritud nii kindlustusseaduses kui ka liikluskindlustuse seaduses.

Kui Kindlustusinspektsioon seda ei tee, siis tekib loomulikult küsimus, mis on üldse tema tegevuse mõte. Kuni 1. juunini 2001 kehtinud liikluskindlustuse seaduses ning Liikluskindlustuse Fondi põhikirjas ei olnud fikseeritud fondi kohustus kontrollida kindlustusseltside tegevuskulude piirmäärasid.

Samas oleks fond pidanud jälgima piirmäärade täitmist, kuna selleks oli fondil piisavalt informatsiooni, ning teatama seadusrikkumisest kas siis Rahandusministeeriumile või Kindlustusinspektsioonile, sest eelnimetatud seaduse § 14 kohaselt oli Liikluskindlustuse Fondi ülesandeks kohustusliku liikluskindlustuse korraldamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on nii Liikluskindlustuse Fond kui ka Kindlustusinspektsioon ja Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Rahandusministeeriumi valitsemisalas muu hulgas ka kindlustustöö järelevalve kavandamine ja kavandatu elluviimine.

Seega Rahandusministeeriumi ametnikud, kes tegelevad kindlustusküsimustega, oleksid pidanud reageerima seadusrikkumisele ning kohustama Kindlustusinspektsiooni tegema ettekirjutisi puuduste kõrvaldamiseks ja ettepaneku tegevuslubade äravõtmiseks. Riigikontrolli pädevusse ei kuulu erakindlustusseltside tegevuse kontrollimine.

Samuti pole meil võimalik testida seltside tegevuse seaduskohasust. Lähtudes aga rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli tegevuse eesmärkidest ja standarditest, peaksime me toetama auditite abil riigi tegevuse seaduslikkust, säästlikkust, tõhusust ja mõjusust, Riigikontroll oleks võinud selliseid inspektsiooniriske tuvastada ning põhjusi selgitada. Pean seda aga meie praktikale toetudes üpris vähetõenäoliseks.

Kes ja mida peaks tegema käsitletava süstemaatilise seadusrikkumise süüdlaste väljaselgitamiseks, karistamiseks?

Kindlustusinspektsioon, teostades järelevalvet, peab seadusrikkumise avastamise puhul selgitama välja süüdlased ja võtma tarvitusele meetmed nende karistamiseks. Vast üheks karmimaks meetmeks on rahandusministrile ettepaneku tegemine seadust rikkunud seltsi tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

 Meie andmetel ei ole aga Kindlustusinspektsioon vaadeldavatel aastatel kindlustusseltside tegevuskulude piirmäärade ületamise eest selliseid ettepanekuid rahandusministrile teinud. Alates k.a 1. juunist tehti kindlustustegevuse seadusesse täiendused, mille järgi kindlustusandja poolt liikluskindlustuse seaduses sätestatud tegevuskulude ning kindlustustehnilise tulemi piirmäärade ületamise eest võib määrata rahatrahvi kuni kehtestatud piirmäärasid ületavate summade ulatuses.

Seega on rahatrahvi määramine edaspidi Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsustada. Kuna nimetatud seadusmuudatused hakkasid kehtima 1. juunist, piirmäärad ehk siis nendest kinnipidamine või nende ületamine selgub aga kindlustusseltside aastaaruannetest, on nimetatud trahvide määramine hetkel tulevikuküsimus.

Kes mida peaks tegema? Liikluskindlustuse Fondi nõukogul on õigus teha rahandusministrile ettepanek kindlustusandja kindlustustegevuse loa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt Liikluskindlustuse Fondi põhikirja punkti 10 alapunktile 7.

Arupärijate teine küsimus: "Kas vastab tõele, et Kindlustusinspektsiooni poolt 2000. aasta suvel koostatud LKF-i investeerimise akt on n-ö kalevi alla peidetud? Kas olete sellega tuttav ning mida see sisaldab? Kuivõrd akt ei sisalda riigisaladust, siis palume see avalikustada."

Riigikontroll on tutvunud teie poolt viidatud kontrollaktiga Liikluskindlustuse Fondi tegevuse kontrollimise kohta, Kindlustusinspektsiooni ettekirjutusega fondi peadirektorile puuduste kõrvaldamiseks ning samuti fondi peadirektori seisukohtadega.

Seega, kui küsija peab kalevi alla panemisega silmas nimetatud akti seaduskohast mittemenetlemist, siis arvan, et seda akti ei ole kalevi alla pandud. Me ei ole pädev avalikustama kogu nimetatud kontrollakti, kuna kindlustustegevuse seaduse § 85 lõike 1 kohaselt on Kindlustusinspektsioonile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud ärisaladust puudutavad andmed konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele.

Ajalimiidi tõttu loeksin ette vaid mõned kontrollitavad teemad, mis seal aktis on kajastatud. Need on liikluskindlustuse 2000. aasta tariifide arvutus, edasikindlustus, liikluskahjude ja regressinõuete käsitlemine, investeerimistegevuse korraldus ja investeeringud, seotud vara, liikluskindlustuse andmebaasi ja infotöötluse ümberkorraldamine ning samuti liikluskindlustuse tasandusreserv.

Kolmas küsimus: "Milliste tulemusteni on jõutud Teie poolt nimetatud pankrotistunud kindlustusseltside kuritegelike tehingute käsitlemisel? Kas ja mis on eeluurimisel, kohtus, kohtulahendini jõudnud?"

Käsitleksin neid järgemööda. Kõigepealt ASA Kindlustuse aktsiaselts.
Pankrotihalduri avalduse alusel on algatatud kriminaalasi seoses kuritahtliku tehinguga, mille käigus võltsiti aktsiaseltsile ASA Kindlustus kuuluva kaheksa sõiduauto ostu-müügilepingut. Kahjusumma on tinglikult 600 000 krooni. Selle kriminaalasja menetlus on eeluurimise staadiumis.

Pankrotitoimkond on pankrotihalduri taotlusel otsustanud, et algatatakse kriminaalasi ASA Kindlustuse aktsiaseltsi varaga tehtud tehingute suhtes, mille käigus oluliselt kahjustati võlausaldajate huve ja põhjustati äriühingu maksejõuetus. Kuivõrd tehingutesse on segatud välismaa kodanikud ja offshore-firmad, on asjaolude väljaselgitamine, taustauuringute tegemine raskendatud. Selles suhtes mingit algatust ei ole tehtud.

Ühiskindlustuse aktsiaselts. Pankrotihalduri avalduse alusel algatati 13. juunil kriminaalasi seoses Ühiskindlustuse aktsiaseltsi juhataja tegevusega - põhjendamatu laenu väljastamine ning reklaamikampaania tellimine. See kriminaalasi on samuti eeluurimise staadiumis.

Kindlustusaktsiaselts Polaris Vara. Pankrotihalduri teatel algatati 10. mail kriminaalasi selle kohta, et Polaris Vara juhatuse ja nõukogu liikmed riisusid ametiseisundi kuritarvitamise teel sooritatud majandustehingute tulemusena kindlustusseltsile kuulunud vara, millega tekitasid ettevõttele kahju. Kriminaalasi on eeluurimise staadiumis.

AS Maksvit. Liikluskindlustuse Fond esitas 1998. aasta algul avalduse kriminaalasja algatamiseks. Selle avalduse alusel algatati Maksviti presidendi vastu kriminaalasi. Kriminaalasjast tulenevalt on pankrotihaldur esitanud tsiviilhagi süüdistatava vastu. Nimetatud kriminaalasi on kohtumenetluses ja järgmine kohtuistung on käesoleva aasta oktoobris.

Arupärijate neljas küsimus: "Kuivõrd olete kontrollinud nii LKF-i kui ka Hüvitusfondi tegevust, kuivõrd Teie tähelepanu pälvib Maapanga pankrot seoses sealse 875 miljoni kroonise Eesti Vabariigi võlanõudega, siis milline on Teie seisukoht Nordika Kindlustuse AS-i ja selle tütarfirma Nordika Kinnisvara tehingutest ja seostest nelinurgas Hüvitusfond, Maapank, Liikluskindlustuse Fond?"

Maapanga, Hüvitusfondi, Liikluskindlustuse Fondi ja Nordika Kindlustuse aktsiaseltsi nelinurga kohta.

Esiteks, meil puuduvad nimetatud isikute vaheliste seoste, rõhutan - seoste kohta tõendid, mis võimaldaksid anda hinnangut ja teha järeldusi, mida arupärijad eeldatavalt minult ootavad. Võimalike hüpoteeside püstitamine peaks kuuluma politsei pädevusse ning väljub majanduskontrolli ulatusest ja ka võimalustest. Samas, kui arupärijatel on teavet, siis oleme ka omalt poolt valmis sellega tegelema.

Täiendavalt teatame veel, et oleme kontrollinud Liikluskindlustuse Fondi majandustegevust ning varem ka Hüvitusfondi majandustegevust. Mis aga puudutab erafirma Nordika Kindlustus ja selle tütarfirma Nordika Kinnisvara tegevust, siis seda me ei saa kontrollida.

Viies küsimus: "Millised on Hüvitusfondi kahjud seoses korruptiivse 36 miljoni kroonise laenuga Nordika Kinnisvarale, mille abil Nordika Kindlustus võttis üle juhtimise pankrotieelses Maapangas? Kuidas hindate Nordika osavust katta umbes samasugune kahju LKF-ile 30 miljoni krooniste kohustustega koormatud Rävala büroohoonet "müües"? Millega on seletatav Nordika firmade eriline vitaalsus, lennutades tuulde kümneid miljoneid rahva raha Hüvitusfondist, lastes kinni maksta oma pankroti autoomanike rahaga LKF-il ning tegutseda tänaseni justkui täieõigusliku kindlustusseltsina? Kas Riigikontroll on süvenenud neisse operatsioonidesse ja kui ei ole, siis miks, ja millal kavatsete seda teha?"

Osaliselt haakub vastus sellele küsimusele ka eelneva küsimuse algusega ja nimelt meie pädevusest ja politsei pädevusest. Küll aga tooksin esile veel mõned tähelepanekud. Kõigepealt nimetatud laenust.

Hüvitusfondi juhatus otsustas 27. aprillil 1998. aastal anda Nordika Kinnisvarale laene 35 miljonit krooni, tagastamise tähtaeg on 31. märts 1999. Antud laenu ei makstud tagasi. Fondi nõukogu otsustas 2001. aasta 27. aprilli koosolekul müüa tervikpaketina Hüvitusfondi nõude AS Nordika Kinnisvara, uue ärinimega Meltec Grupp vastu ja Hüvitusfondi omandis olevad AS-i TVMK 17 578 aktsiat, kokku summas 15 miljonit krooni. Käesoleva aasta 27. juulil sõlmis Hüvitusfondi juhatuse esimees Aare Tammemäe lepingu osaühinguga Grove Invest eelnimetatud aktsiate müügiks ning nõude loovutamiseks.

Fondi nõukogu kiitis 2001. aasta 6. augusti koosolekul nimetatud lepingu heaks ja lepingu kohaselt pidi Grove Invest kandma lepingusumma hiljemalt 7. septembriks notaribüroo deposiitarvele, kes pidi selle kandma omakorda üle Hüvitusfondile ja tegelikult on siis 15 miljonit krooni laekunud Hüvitusfondile 19. septembril käesoleval aastal.

Nüüd kahjudest. Me saame rääkida arvestuslikest kahjudest. Hüvitusfondi otsene kahju eelnimetatud laenust on suurusjärgus 20 miljonit krooni. Kuni AS-i Marlekor pankroti väljakuulutamiseni 20. aprillil 2000. aastal moodustas fondi nõue 73,7 miljonit krooni, see on siis nõue koos intresside ja viivistega. Seega võib öelda, et kahju suurusjärk koos tuludega on 58 miljonit.

Kuues küsimus: "Kuidas suhtute 1. juunil toimunud LKF-i pooliku kooseisuga ja volitusteta nõukogu istungisse? Kui mitte Teie, siis kes peaks selle istungi tulemused vaidlustama ja tühistama?"

Pean ütlema, et kuigi 1. juunil 2001. aastal toimunud fondi nõukogu koosolek ei olnud vastuolus seadustega, ei suhtu ma sellesse positiivselt.

Aja kokkuhoiu mõttes ei esita ma siin praegu kogu seda õiguslikku argumentatsiooni, miks ma arvan, et see oli kooskõlas seadustega. Kuid arvestades, et nõukogu koosolekul käsitletud teemad olid olulised, aga mitte edasilükkamatud, oleks olnud mõistlik istung edasi lükata, kuni uus nõukogu oleks olnud täies koosseisus valitud. Küll aga juhiksin tähelepanu sellele, et uuest liikluskindlustuse seadusest lähtudes on fondi näol tegemist üpris huvitava staatusega isikuga ning meie arvates on jätkuvalt loogiliselt seostamata juhtimise, aruandluse ja auditi ahelad ehk fondi tegevus pole tagasisidestatud parlamendile, kes on loonud selle avalik-õigusliku asutuse.

Teiseks, ebaselge on riigi eesmärkide ja huvide määratlus fondi tegevuse suhtes, eriti riigi poolt määratavate liikmete vastutuse küsimus. Nõukogu kui juhtimisorgan ei ole vastutav kellegi ees, kuigi alles fondi enda kinnitatud põhikiri näeb ette aruande esitamise valitsusele. Mida valitsus sellega teeb, ei ole teada.

Samuti puudub Riigikontrollil pädevus edaspidi fondi tegevust kontrollida või auditeerida.

Seitsmes küsimus: "Millal kavatsete rahandusministrilt taotleda ilmselgelt konfliktsete huvidega ning süstemaatilist seadusrikkumist toimetava Alar Urmi väljavahetamist?"

Tuletaksin meelde, et selle isiku väljavahetamine saab olla ainult rahandusministri pädevus, me tegime juba 2000. aasta aprillis vastava ettepaneku kaaluda fondi nõukogu esimehe Alar Urmi tagasikutsumist, kuigi tol ajal olid põhjusteks mitmesugused muud tehingud ja tehtud kulutused.

Esimees

Härra riigikontrolör, ma respekteerin teie põhjalikkust, aga teie aeg on läbi, 15 minutit on kulunud ja ma loodan, et te saate nendele küsimustele vastata ka Riigikogu liikmete poolt esitatavate küsimuste käigus. Nii et aitäh!

Juhan Parts

Ma tänan! Ma loodan sedasama.

Esimees

Aitäh! Tiit Tammsaar, palun esimesena!

Tiit Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud riigikontrolör!

Meil on vist ilmselt mõlemal asi selge, et väga konkreetses juhtumis, ütleme siis 150 miljoni krooni autoomanike raha sisuliselt tuulde loopimises on ikkagi süüdi teie nimetatud kolm põhilist institutsiooni: Kindlustusinspektsioon, Liikluskindlustuse Fond, Rahandusministeerium. Ja lausa uskumatuna tundub, et kuigi seaduses on väga täpselt - §-s 39 - määratletud need 15-protsendilised tegevuskulud ja ka siit Riigikogu puldist on korduvalt küll kolleeg Jaanus Männiku, küll teiste poolt juhitud tähelepanu sellele, et toimub selline seadusrikkumine, ei juhtu Eesti riigis ikka mitte midagi! Kõik käivad tarkade nägudega ringi ja ütlevad, et mitte midagi nagu ei oleks juhtunud, mingit seadusrikkumist nagu ei ole. Millega seletada sellist saamatust või kuritahtlikku suhtumist riigi ja riigi kodanike varasse? Kuidas üldse valitsuse haldussuutlikkust, eriti Rahandusministeeriumi osas, siin käsitleda?

Juhan Parts

Aitäh! Kõigepealt ma ei sooviks ühe fakti põhjal võtta seisukohti valitsuse või valitsusaparaadi haldussuutlikkuse kohta tervikuna.

Jääksime selle konkreetse juhtumi piiridesse. Et ei jääks kõlama võib-olla vale arusaam, ma ei ole päris nõus sellega, et 150 miljonit on üksüheselt seostatud sellega, et need liikluskindlustustariifid oleksid võinud olla väiksemad. Siin ei ole üksühest seost.

Küll on aga selge ja ka minu jaoks arusaamatu, et kui seaduses on selge piirang, siis ei võta järelevalveinstitutsioon selles suhtes midagi ette, kusjuures see oli nendele ka teada.

Võib-olla nende vabanduseks me teame, et kevadel, kui ma vastasin samale arupärimisele, käis diskussioon selle piirangu teatud mõttes mõttekuse või n-ö kontrollitavuse üle, kuna teadupärast on võimalik neid tegevuskulusid näidata ka pisut teisel moel, et kõik oleks seadusega kooskõlas, ja sisuline olukord, n-ö autoomaniku seisukohast jääb endiseks.

Nii et nii ja naa, kuid ei jää midagi muud üle, kui sellesse, et järelevalveinstitutsioon mingi seadusnõude täitmist ei nõua, tuleb suhtuda kui absoluutselt lubamatusse.

Esimees

Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Andres Varik

Tänan, härra esimees! Härra riigikontrolör! Aeg sai teil otsa ja te lõpetasite sellega, et te olete rahandusministrile teinud vastavasisulise esildise, et Urm on nagu selles suhtes ebapädev, aga teatud teistel põhjustel. Aga see mind ei huvitagi, mind huvitab see, mida vastas rahandusminister, kui te selle esildise tegite. Ja kui te olete veendunud selles, et üks asutus või riigiametnik ei ole pädev, siis mida te olete järgmiste sammudena ette võtnud, et riigis kord majja lüüa?

Juhan Parts

Aitäh! Kui rääkida sellest, mis mul jäi vastamata seoses Rahandusministeeriumi osakonnajuhatajaga, siis tõepoolest, 2000. aastal me tegime erinevatel põhjustel sellise ettepaneku.

Mul on väga raske hinnata, kui selle ametniku kõrgem juht leiab, et ta saab teda usaldada, siis jääb see selle otsustada. Mina isiklikult oleksin teinud teistsuguse otsuse. Ma ei saa öelda, et rahandusministri seisukoht on õige või vale.

Need on muude hinnangute küsimused. Küll aga näitab see, et Rahandusministeeriumi juhtkond härra Urmi usaldab, ka asjaolu, et ta on uuesti nimetatud Liikluskindlustuse Fondi nõukogu esimeheks nüüd uue seaduse järgselt. Seda on mul raske kommenteerida. Küll aga rõhutaksin ma seda, et kui me räägime Liikluskindlustuse Fondi tegevusest laiemalt, siis ma arvan, et nõukogu kannab täit vastutust ka kõigi muude tehingute eest.

Mitteinformeeritusele või teadmatusele viitamine suurendab minu arvates seda vastutust. Arupärija sissejuhatavas kõnes kõlas lause, mis torkas mulle kõrva, et härra Urm, kes on osakonnajuhataja, organiseeris parlamendis ühe seaduse läbisurumise, ja samuti fondi nõukogu.

Härra Urm on paljalt selle fondi nõukogu esimees, nii et ma ei tähtsustaks ühe inimese rolli üle, kuid me peaksime siis sellisel juhul küsima seda, mis puudutab Liikluskindlustuse Fondi nõukogu kõigi liikmete vastutust. Midagi ei ole teha. Ja lisaksin veel, et ma ei arva eriti, et Riigikontroll on see institutsioon, kes peab tegema ettepanekuid kellegi ametist tagandamiseks.

Meie asi on ikkagi eelkõige fikseerida olukord, kujundada seisukoht. Elu on näidanud, et mida rohkem me juhime juhtide tähelepanu sellele, et üks või teine ametnik ei sobi meie arvates erinevatel põhjustel oma kohale, muutub olukord pigem vastupidiseks. Kuigi minu isiklik seisukoht on, et härra Urm ei tohiks töötada Liikluskindlustuse Fondi nõukogu esimehena. See on minu isiklik seisukoht.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Härra riigikontrolör! Ma jätkaksin samal teemal. Seda enam, et te ajapuudusel ei jõudnud vastata kaheksandale küsimusele. Sellega seoses tuletan veel meelde teile endalegi kindlasti teada olevat kindlustusseltside kirja 29. augustist rahandusministrile ja veel viiele organile, sh teile, kus mainitakse ka seda, et te ise olete taotlenud Alar Urmi tagandamist, ja ühtlasi süüdistatakse Liikluskindlustuse Fondi 70 miljoni krooni ebamõistlikus kulutamises või, õieti öelda, raiskamises.

Teada on ka see, et kaitsepolitseis on eeluurimisel vist siis teie taotlusel asi nende raiskamiste suhtes, mida Liikluskindlustuse Fondi nõukogu nüüd on veel suurendanud. Võib-olla kommenteerite seda ja vastate ka kaheksandale küsimusele?

Juhan Parts

Aitäh! Mul ei ole vastuseks kaheksandale küsimusele rohkem midagi lisada, te tõite selle juba küsimuse esitamisel välja.

Mis puudutab seda ühte Liikluskindlustuse Fondi tehingut, siis nimetatud asjad on edastatud politseile ja politsei tegeleb nendega. Kes on need n-ö konkreetsed süüdlased, kui seal on tegemist kuriteo koosseisuga, seda otsustab lõppkokkuvõttes ju kohus.

Nii et jäägu see praegu politsei ja prokuratuuri määratleda. See olekski olnud minu vastus kaheksandale küsimusele.

Esimees

Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tiit Toomsalu

Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra riigikontrolör! Ma tuleksin täpsustava küsimusega arupärimise viienda küsimuse juurde.

See küsimus käsitles teatavasti Hüvitusfondi kahjusid seoses korruptiivse 36 miljoni kroonise laenuga Nordika Kinnisvarale, et omandada Maapanga aktsiad enne nimetatud panga pankrotti minekut. Teatavasti ei ole saladus, et Hüvitusfond ise realiseeris tol ajal 36 miljoni krooni ulatuses talle kuuluvaid aktsiaid ja realiseeris need Nordika Kindlustuse aktsiaseltsile, kusjuures samaaegselt andis ta tollele Nordika Kindlustusele laenu 36 miljonit, et saaks välja osta Hüvitusfondile kuuluvad aktsiad.

Äripäevas 19. mail aastal 2000 ilmunud artiklis "Sedinil oht Nordikast ilma jääda" tõusetus küsimus, nagu oleks 36 miljonit juba maha kantud. Täna mainis härra riigikontrolör, et midagi ei ole maha kantud ja Hüvitusfond on müünud võlanõude teatud kompaniile.

Ma tahaksin küsida, härra riigikontrolör, kuidas te hindate sellist äritehingut, kus antud laenu eest müüb Hüvitusfond maha endale kuuluvad väärtused pangas, mis tollesama omandaja poolt pärast seda kiirkorras pankrotis olevaks kuulutatakse?

Kuidas hinnata seda väidet, et need kahjud ei ole maha kantud, 36 miljonit ei ole maha kantud, vaid on müüdud kellelegi kolmandale?

Juhan Parts

Aitäh! Ma pean vabandust paluma, ega ma päris täpselt küsimust kinni ei püüdnud. Kui ma täpselt ei vasta, siis võib-olla te teise küsimusega täpsustate seda. Mis puutub kogu sellesse Nordika kaasusesse, siis minu arvates ei ole minul võimalik püstitada hüpoteese, see kuulub selgelt politsei valdkonda.

See, et Hüvitusfond andis 1998. aastal 36 miljonit krooni n-ö lihtsalt investeeringuteks, on absoluutselt lubamatu ega ole kooskõlas ühegi hea äritava põhimõttega, rääkimata muudest tavadest. Mis on selle tehingu motiivid, seostatult kõikide muude asjadega, selle kohta, kordan veel kord, ei võimalda minu amet hüpoteese püstitada.

Ma arvan, et selles osas selgub kunagi täpsem tõde, kui selgub. Nimelt on ju ka see Hüvitusfondi antud laen n-ö kriminaalmenetluses. Tõsi küll, see kestab kolm aastat. Loodetavasti saab seal mingisugust selgust.

Aga kokkuvõtvalt öeldes, niipalju kui minul on fakte, saan ma kogu seda Nordika asja hinnata ainult mõttetuks sahkerdamiseks, mida ei ole tänases Eestis kuidagiviisi võimalik aktsepteerida ega mõista. Ma ei oska rohkem midagi öelda.

Mis on selle põhjused, see on kõik iseküsimus, mida saab pikemalt arutada.

Esimees

Tänan! Kolleeg Sven Mikser.

Sven Mikser

Aitäh! Austatud härra riigikontrolör! Kuulates nii arupärijate ettekannet kui teie ettekannet, võiks üldistades öelda, et kui raisatakse või kaotatakse ära 50 või 70 krooni, siis me saame aru, et tegemist on millegi näotu või isegi kuritegelikuga, kui sinna veel kuus nulli lõppu panna, kui neist saavad miljonid, siis muutub asi abstraktsiooniks või statistikaks ja pole nagu enam tegeliku rahaga tegemist.

Te nimetasite seda Nordikaga seotud afääri siin mõttetuks sahkerdamiseks, millega võib nõus olla. Aga minul, vaadates, kuidas see afäär on leidnud kajastamist ajakirjanduses ja ka siin Riigikogu saalis, on pigemini jäänud mulje, et meil on tegemist sellise kaguaasialiku juhtumiga, kus üks firma, üks kindlustusselts on võrreldes kõigi teistega sattunud nagu erilise poliitilise protežeerimise alla. Kas te võite öelda, kas teie arvates on minu selline mulje või tunne alusetu, põhjendamatu?

Juhan Parts

Aitäh! Mis asi on poliitiline protežeerimine? Kui te selle lahti räägiksite, siis oleks võimalik sellele vastata. Ma möönan seda, et on esitatud kaalutlusi ja põhjendusi, et Nordika Kinnisvara päästmine oli tarbijate huvides.

Me peame arvestama, et see võib nii olla. Kuid ma usun, et ka praeguse kultuuritaseme juures võiks selline päästmine toimuda tsiviliseeritult, läbipaistavalt ja arusaadavalt.

Olukorras, kus, oletame, neid laene või majaoste tehti selle nimel, et Nordika Kindlustus saaks jätkata oma tegevust, oleks minu arvates olnud riigi poolt korrektne esindada oma huve ja nõuda midagi enamat kui lihtsalt anda raha.

Ja teiseks, mitte teha seda mingisuguse majatehingu või muu sellise sousti sees. Kuid ma olen nõus vabandust paluma oma sõnade pärast siin praegu, kui tõestatakse, et motiivid, mida te siin pakkusite, ei olnud need.

Aga mis puudutab poliitilist protežeerimist, siis on väga raske mingeid seoseid tõmmata.

Esimees

Tänan! Kolleeg Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra riigikontrolör! Minu küsimus on jätk härra Mikseri küsimusele. See puudutab sellesama Nordika Kindlustuse nn majaostmistehingut, millega Liikluskindlustuse Fond sai lõplikult kahju ca 40 miljonit krooni.

Me teame, et ka rahandusminister vastas kevadel siin saalis arupärimisele ja temagi põhjendas seda n-ö riskide maandamisega ja liikluskindlustusvõtjate raha päästmisega. Ühest küljest võib ju sellest aru saada, teiselt poolt aga jäi kindlustuslitsents firmale Nordika Kindlustus alles ja samuti ei muutunud omandisuhted.

Kas teie arvates on loogiline olukord, kus nn sahkerdamise alusel jäeti neile ühelt poolt alles litsents ja teiselt poolt säilitasid omanikud sajaprotsendiliselt oma omandi Nordika Kindlustuses? Tegelikult oleks pidanud selle Rävala Büroohoone AS-i üleminekuga ilmselt ka toimuma mingi saneerimine ja Nordika Kindlustuse omanikering vähemalt vahetuma riigi kaasabil.

Juhan Parts

Aitäh! Üpris hüpoteetiline küsimus nagu eelminegi ja minu poolt sama hüpoteetiline vastus. Ma enam-vähem vastasin. Kui kõik see on nii, nagu me räägime - ma täpselt ei tea, aga ma arvan, et rahandusminister teab neid asju palju täpsemini -, siis kordan veel kord: kui riik kedagi päästab, milles lõppkokkuvõttes ei saa ju ka midagi halba olla, kui on vaja päästa tarbijate huvides, peaks see olema läbipaistev, arusaadav, ja ma tõepoolest ei saa aru, miks peame seejuures kogu aeg mingisuguste arusaamatute kinnisvaradega tegelema.

Esimees

Tänan! Kolleeg Kalev Kallo.

Kalev Kallo

Aitäh, härra eesistuja! Selle veidi enam kui kahe aasta jooksul oleme me siin sellestsamast puldist üsna korduvalt kuulnud valitsusliikmete heietusi õigusriigist ja demokraatiast, kui hästi nad seda järgivad ja kuivõrd selle eest seisavad ja on valmis iga rikkumist tõkestama. Samas on praktikas juba kümneid ja sadu juhtumeid, kus raisatakse rahva raha ja maksumaksja raha, kuid mitte midagi ei juhtu.

Oma vastuses, mis puudutas Kindlustusinspektsiooni, te ütlesite siin ka, et kui järelevalveinstitutsioon, kellele on pandud kontrolli ülesanne, ei tee seda korralikult, siis on see lubamatu. Ja sellega kõik piirdubki.

Ometi on sellel inspektsioonil oma juht, on inimesed, kes seal töötavad, ja lisaks juhile on sellel inspektsioonil ka veel kõrgemad ülemused ministri ja ministeeriumi näol. Te ütlete küll, et see on lubamatu, aga mida teie arvates tuleks siis teha, et selliseid lubamatuid olukordi, mis meil korduvad iga päev, päevast päeva, ei oleks? Kuidas neid teie arvates tõkestada?

Juhan Parts

Aitäh selle küsimuse eest! Iseenesest võimaldab see vastata väga laialt ja põhjapanevalt.

Me isegi oleme täna olukorra ees, kui jääksime konkreetse juhtumi piiridesse, et tegelikult ju, kui me tahame otsida konkreetset süüdlast - iseasi, kas antud juhul on siin põhjus konkreetses inimeses -, siis Kindlustusinspektsiooni juht on vahetunud, parlament on otsustanud Kindlustusinspektsiooni kokku panna teiste lähedaste inspektsioonidega, tekib hoopis uus asutus, kaob asutuse mälu jne, jne.

Ma arvan, et kui me üldiselt tahame rääkida, siis üldine vastutuskeskkond või kontrollikeskkond on üpris nõrk ja see, et üks juht aktsepteerib teise alluva juhi teatud võib-olla mittekorrektset käitumist, on nagu väike pisik, mis levib niimoodi laialt edasi, aga ma arvan, et pihta saab hakata ikkagi peast.

Esimees

Suur tänu! Küsimustele vastamiseks ettenähtud aeg on samuti läbi. Tänan teid, härra riigikontrolör! Austatud Riigikogu, kas keegi arupärijatest soovib ära kasutada oma õigust kõneks puldist? Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, härra riigikontrolör, vastuste eest! Kuid küsimusi on endiselt palju ja polemiseerida võiks veel pikalt. Siinkohal tahaksin ma rõhutada seda, et praegune seadus on märksa liberaalsem ja selle üle on siin saalis saanud päris pikalt polemiseerida. Arupärijad ei ole kindlasti mitte mingil juhul rahul praegu kehtiva seadusega ja samas ma tahan rõhutada, et 1. juunini kehtinud liikluskindlustuse seadus sätestas liikluskindlustuse põhiseaduse mõistes sundkindlustusena, kusjuures seaduse alusel ja sunnil liiklusvahendiga liikluses osalejale pandud sundmakse sihipärane kulutamine oli asetatud ka tõhusa kontrolli alla, teoreetiliselt tõhusa kontrolli alla.

Nii nagu siin oli juttu, kõigepealt Liikluskindlustuse Fond kui liikluskindlustust korraldav ja kontrolliv avalik-õiguslik juriidiline isik asus Rahandusministeeriumi valitsemisalas, seega ministeeriumi ja ministri järelevalve ja vastutuse all. Teiseks, Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusandjate tegevuse sihipärasust, otstarbekust ja seaduslikkust kontrollis Kindlustusinspektsioon. Kolmandaks, Liikluskindlustuse Fondi tegevust kontrollis Riigikontroll ja neljandaks, Liikluskindlustuse Fondi kasutuses oleva riigivara kasutamine allus riigivaraseadusele.

Niisiis, 1. juunini kehtinud seaduse kohaselt olid piltlikult öeldes sundmaksja raha ebaperemeheliku, ebaseadusliku kulutamise vältimiseks riputatud vastavale kukrule vähemalt neli lukku. Seejuures neli kõige soliidsemat, autoriteetsemat lukku, mis on Eesti riigivõimul olemas. Kordan: need olid Rahandusministeerium ja minister, Kindlustusinspektsioon, Riigikontroll. Täna on küsimus ei vähemas ega rohkemas kui selles, et need lukud pole pidanud. Ja nüüd selgub, et süüdlasi ka justkui ei ole. Vähe sellest. Uut seadust vastu võttes me võtsime need lukud suuresti maha.

Kui see ei ole väga raske probleem kogu Eesti riigile, riigi soliidsusele, riigivõimu autoriteedile ja sellele, mida see riigivõim maksumaksja ja rahva silmis väärt on, siis on asjad väga viltu. Riigikontrolör tunnistas, et lukud ei ole tõesti pidanud. Kõige kurvem selle juures on, et riigikontrolör vist suhteliselt liberaalse inimesena ei näe ka siin midagi hullu: läks nii, mis seal ikka, ega teha enam midagi ei saa. See on väga kurb.

See on väga kurb pehmelt öeldes. Ei tea, mis siis oleks edasi saanud, kui selline suhtumine oleks jäänud vastukajata. Kuid õnneks, ma ütlen, et saatuse irooniana võib-olla õnneks on nüüd liikluskindlustusega tegelevate kindlustusseltside liit, avastanud selle augu, mis nende nelja luku taga olnud varas on tekkinud, ise hakanud asja üles võtma, sest 1. juunist kehtiva seadusega oleme ju selle augu täitmise pannud seltsidele endale.

Ma ei tea, mis saab edasi. Alguses oli jutt, et Kindlustusseltside Liit on teinud rahandusministrile, Riigikogu majanduskomisjonile, Kindlustusinspektsioonile, Tarbijakaitse Liidule, Liikluskindlustuse Fondile ja Riigikontrollile kirja, kus on esitatud seisukoht Eesti Liikluskindlustuse Fondi senise majandustegevuse kohta. Konstateeritakse 70-miljonilist auku. Mis kõige hämmastavam, mul on olemas ka Rahandusministeeriumi vastus sellele kirjale ja see on ...

Esimees

Jaanus Männik!

Jaanus Männik

... samasugust tühjust täis nagu kõik senised vastused. Võib-olla pärast on võimalik teemat edasi arendada. Aitäh!

Esimees

Aitäh!

• Postitatud: 24.09.2001 00:00
• Viimane muudatus: 14.11.2014 14:54
• Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:54