[Väljavõte Riigikogu 24. aprilli 1995. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Lugupeetud Riigikogu juhatus, austatud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liige Ignar Fjuk esitas mulle arupärimise Tallinnas Väike-Ameerika tänav 8 asuva hoone rendileandmise kohta, paludes seisukohta, kas seda tehingut ei tuleks vaadelda korruptsioonivastase seaduse §-des 19 ja 20 käsitletud keelatud tehinguna, mille puhul Riigikontroll peaks Vabariigi Valitsusele tegema ettepaneku algatada selle tühistamine.

Nimetatud hoone rendileandmise asjaolude kontrollimisel selgus järgmist.
Ühiselamu hoone Väike-Ameerika tänav 8 anti 30. jaanuaril 1992 Ehitusministeeriumi elamuorganisatsioonilt üle Eesti Ehituskoondisele. Eesti Vabariigi 4. juuni 1992. aasta seaduse alusel otsustati hoone taasriigistada. Sellekohase otsuse tegi Riigivaraamet. Riigil tekkis omandiõigus hoonele taasriigistamise aktile allakirjutamise päevast, st 1993. aasta 15. märtsist.

Vastavalt elamuseaduse §-le 3 võib eluruumide kustutamine hooneregistrist, samuti ajutine kasutamine mitteeluruumina toimuda ainult omaniku või tema volitatud isiku taotluse alusel kohaliku omavalitsusorgani otsusel. Meie andmetel ühiselamuhoone hooneregistrist kustutatud ei ole. 12. augustil 1992 otsustati Ehitusministeeriumi käskkirjaga anda nimetatud hoone avaliku konkursi alusel rendile ning moodustati selle rentimist korraldav komisjon. Selle esimeheks määrati ehitusministri asetäitja Vladimir Vaingort.

Komisjoni 10. novembri istungil kinnitati rentimise kord ja tingimused. Nõustuti ekspertide määratud hoone maksumusega ja nimetati avaliku enampakkumise läbiviijaks Ehitusministeeriumi asutatud eelarveväline ehitusmaterjalide tootmise arendamise ja demonopoliseerimise fond. Sama aasta 16. novembril sõlmis aga Vladimir Vaingort lepingu osaühinguga Kaubamaja Kardis, millega tegi viimasele ülesandeks korraldada hoone rendile andmine avaliku enampakkumise teel.

Ajalehtedes Rahva Hääl ja Vetšernõi Kurjer ilmusid ülalnimetatud fondi teated ühiselamuhoone rendile andmise kohta avalikul enampakkumisel. Osalemissoovi esitasid Eesti Ehituskoondis ja aktsiaselts Ehitusinvest. Enampakkumise kohaselt renditi kõnealune hoone ekspertide määratud hinnaga 766 000 krooni aktsiaseltsile Ehitusinvest. 11. detsembril andis Majandusministeerium – seoses Ehitusministeeriumi likvideerimisega nüüd juba Majandusministeerium – hoone eelnimetatud fondi bilanssi ja kinnitas 10. detsembril toimunud enampakkumise tulemused.

26. veebruaril 1993 sõlmis Majandusministeerium kantsler Urmo Kala isikus rendilepingu aktsiaseltsiga Ehitusinvest. Lepingu tähtajaks määrati 1. jaanuar 2004. Renditava vara jääkväärtus 1. jaanuaril 1993 oli 57 926 krooni, hoone üldpind 2489 ruutmeetrit. Aasta rendisumma oli 55 500 krooni, seega 1,87 krooni üldpinna ruutmeetri eest kuus.

Rendileping esitati kooskõlastamiseks Riigivaraametile. Ja ehkki rendile antav vara ei olnud veel taasriigistatud ning rendilepingu mitmed punktid olid vastuolus valitsuse 19. oktoobri 1992. aasta määrusega nr 301 riigivara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta, kooskõlastas Riigivaraamet selle projekti ning registreeris lepingu 10. märtsil 1993.
Riigikontroll peab seda lepingut riigile ebasoodsaks.

Hinnates rendilepingu sõlmimist korruptsioonivastase seaduse seisukohalt, tuleb märkida järgmist. Majandusministeeriumi tolleaegsel kantsleril härra Urmo Kalal ei ole tuvastatud nimetatud seaduse § 19 2. lõikes ettenähtud suhteid vara rendile võtjaga.

Rendile andmist korraldava komisjoni puhul seda aga nimetada ei saa, kuigi sellel komisjonil endal ei olnud õigust rendilepingut sõlmida. Vladimir Vaingorti sõlmitud leping Kaubamaja Kardisega, mille peadirektor ta samal ajal oli, on seaduse tähenduses iseendaga sõlmitud tehing, mis pealegi ei olnud põhjendatud.

Ka on teada tema perekondlikud sidemed AS Ehitusinvesti asutajatega jne. Riigikontroll ei sea siinjuures enda ülesandeks riigiametnike tegevusele eetilis-õigusliku hinnangu andmist. Riigikontroll kontrollis möödunud aasta IV kvartalis eelnimetatud ehitusmaterjalide tootmise arendamise ja demonopoliseerimise fondi tegevust.

Muude rikkumiste kõrval fikseeriti ka nimetatud hoone rendile andmine valitsuse määruse nr 301 rikkumisega. Fondi nõukogule ja tegevusjuhtidele tehti ettepanek viia lepingu tingimused kooskõlla valitsuse ülalnimetatud määruse nõuetega.

Fondi juhtkond teatas Riigikontrollile muu hulgas, et Väike-Ameerika tänav 8 asuva hoone rendileping viiakse kooskõlla valitsuse määrusega ja koos sellega vaadatakse üle ka renditasu. Seni seda tehtud ei ole.Eeltoodust lähtudes ei ole mul alust taotleda Vabariigi Valitsuselt kõnealuse rendilepingu tühistamist kohtu kaudu korruptsioonivastase seaduse alusel.

Küll aga pöördub Riigikontroll riigi huvide kaitseks valitsuse poole taotlusega algatada rendilepingu tühistamine, kui eelnimetatud fondi sammud rendilepingu õigusaktidega kooskõlla viimiseks ei anna tulemusi.
Nagu ma eespool viitasin, on meie arvates selleks seaduslik alus olemas. Pärast soodsamate rendilepingu tingimuste kokkuleppimist või lepingu tühistamist on otstarbekas nimetatud hoone erastada. See, mille kohta härra Fjuk arupärimise esitas, on ainult üks väike episood meie kontrollimistest.

Tegelikult me kohtume iga päev selliste küsimustega. Neid on väga ja väga palju. Ja kontrollimised näitavad, et olukord riigivara kasutada andmisel ei ole rahuldav. Riigikontroll on teinud asjakohaseid ettepanekuid nii Vabariigi Valitsusele kui ka ministeeriumidele, kuid riigile ebasoodsate rendilepingute sõlmimist ei ole ära hoitud ega olemasolevaid lepinguid märkimisväärselt korrigeeritud. Hiljuti vastuvõetud riigivaraseadus peab looma aluse küsimuse positiivseks lahendamiseks.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra Meri! Kas arupärijal on küsimusi? Kolleeg Ignar Fjuk, palun!

Ignar Fjuk

Härra esimees, lugupeetud ettekandja! Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 301 oktoobrist 1992 kehtestati riigivara rendile andmine, kus põhilised kriteeriumid olid, et see peab toimuma avalikul konkursil ja et tähtajalisele rendile võib anda ainult üheks aastaks, mitte kauemaks. Nagu teada, ei peetud rendilepingu sõlmimisel sellest kinni ja leping sõlmiti tähtajalisena kümneks aastaks.

Kuidas nüüd tõlgendada Riigikontrolli seisukohta, et paluda kas siis ministeeriumil või fondil viia leping vastavusse nimetatud määrusega? Kuidas on seda tagantjärele võimalik teha, pealegi kui see vara ei olnud üldse taasriigistatud ja ei kuulunudki rendile andmisele?

Hindrek Meri

Siin on kaks võimalust. Ühelt poolt on võimalus taotleda kohtu kaudu selle rendilepingu tühiseks kuulutamist tema allakirjutamise hetkest alates. See on küllalt keeruline protseduur ja meie praktika näitab, et paraku ei oska riik oma huvisid kohtus kaitsta, mistõttu mul on väga raske öelda, kas me sellega ei tekita vastupidist tulemust.

Teiselt poolt – seda soovitame meie –, on rendilepingut võimalik poolte kokkuleppel korrigeerida, et välistada kohtus käimisi. Selliseid näiteid on praktikas ka olemas.

Esimees

Aitäh, härra Meri! Kas arupärijal on veel küsimusi? Palun, teine küsimus, kolleeg Ignar Fjuk!

Ignar Fjuk

Selle rendilepingu sõlmimise eelprotseduurides on üks huvitav seik see, et ministeeriumi koostatud hoone rendile andmise juhendis oli fikseeritud nõue, et avalik konkurss tunnistatakse toimunuks vaid siis, kui osaleb vähemalt kaks pakkujat. Nagu hiljem on selgunud, osales tõesti kaks pakkujat.

Ehitusinvesti kõrval, kes on igati subjekt ja sobiv esinema kui pakkuja, oli teiseks pakkujaks Eesti Ehituskoondis, kelle bilansis hoone oli. Kuidas Riigikontroll seda käsitleb? Kui hoone on ühe asutuse bilansis, kuidas on võimalik, et ta samas teeb taotluse selle rendile võtmiseks? Pealegi oli Ehituskoondise juht samal ajal, esialgu kaudselt aktsionärina, hõimlase kaudu osanik ka teises pakkujas.

Hiljem sai ta teise pakkuja tegevdirektoriks ja oli samal ajal sellesama Ehituskoondise juht, rendile andmist korraldava 12. augustil 1992 ehitusministri poolt kinnitatud komisjoni liige. Kui tegelikult on näha, et Eesti Ehituskoondise näol oli tegemist fiktiivse pakkujaga, kes oli nii pakkumist korraldavas ja üldse rendile andmist korraldavas komisjonis, siis millise õigusliku hinnangu võiks sellele anda?

Hindrek Meri

Muidugi on selge, et see enampakkumine ei ole läbi viidud korrektselt, kuid renti korraldaval komisjonil ei olnud juriidilisi volitusi rendilepingu sõlmimiseks ja seetõttu me saame korruptsioonivastast seadust vaadelda nende isikute puhul, kes tegelikult rendilepingu sõlmisid. Seda, et Ehituskoondis tunnistati üheks enampakkumise osalejaks, ei saa õiguslikult kuidagi tühiseks tunnistada.

Esimees

Aitäh, härra Meri! Kas arupärija kasutab ära ka oma kolmanda küsimuse? Palun, kolleeg Ignar Fjuk!

Ignar Fjuk

Eelmise Riigikogu ajal oli meil arupärimine peaminister Laarile. See oli seotud vene kaubamaja sissetungiga Tallinna, aadress oli vist Toompuiestee 3. Selle arupärimise käigus väitis Laar, et valitsus on juba otsustanud luua Riigikantselei juurde töögrupi või komisjoni, kes vaatab läbi kõik kahtlased rendilepingud, mis on viimastel aastatel, Eesti Vabariigi ajal sõlmitud, ja proovib siis leida mingisuguseid õiguslikke lahendeid, et riigivara ei pudeneks nende rendilepingute läbi riigi käest ebakorrektselt erakätesse, vaid oleks tagatud maksumaksja huvi arvestamine ja riigivara säilimine.

Minu küsimus tuleneb meie põgusast vestlusest vahetult enne käesolevat istungit, kus ma, lugupeetud riigikontrolör, sain teie käest teada, et ka teile on see konkreetne juhtum ääretult keeruline ja te olete õige otsuse tegemisel ühelt poolt enda eetiliste tõekspidamiste ja teiselt poolt seaduste vahel. Seda enam, et Riigikontrollil on teada hulganisti analoogilisi rendilepinguid, mille sõlmimisel on ignoreeritud ühte või teist seadussätet ja kus peaaegu kõigil juhtudel on riigi huvi jäänud tagaplaanile.

Näitena tõite, et Tallinna Sadamal on selliseid ebakorrektseid rendilepinguid ligi 140. Kelle võimuses oleks selliseid, nagu paistab, väga sügavalt juurdunud toiminguid riigivaraga tagasi pöörata või pidur ette panna, et seda edaspidi ei toimuks? On ju selge, et tänane otsus või tänane lahend saab ka mingisuguseks pretsedendiks, eeskujuks ja signaaliks, kas edaspidi võib nii jätkata või mitte. Kas te usute, et on veel võimalik peatada niisugune riigivaraga ümberkäimine, või on juba pöördumatult hilja seda teha?

Hindrek Meri

See on tõesti valdkond, millega Riigikontroll kõige enam kokku puutub, just need rendilepingud. Peab ütlema, et Vabariigi Valitsus on püüdnud neid küsimusi reguleerida 301 määrusega, millest siin juttu oli. Praktiliselt on rendilepingute sõlmimiseks kaks võimalust. Rendilepingu võib sõlmida üheks aastaks või tähtajatuna, et oleks võimalik neid riigivarasid erastada.

Kahjuks sellest kinni peetud ei ole. Ma olen aga siiski optimistlikult meelestatud selles osas, et rendilepinguid võib tühistada, kui selleks on soovi. Paraku meie pöördumised ministeeriumide poole ei ole andnud positiivseid tulemusi, et keegi oleks ilmutanud tahet neid tühistada.

Esimees

Suur tänu, härra Meri! Sellega on arupärija küsimused ammendatud.

• Postitatud: 24.04.1995 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 22:20
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 22:20