Riigikontrolöri kandidaadi Janar Holmi sõnavõtt Riigikogus 7. märtsil 2018

Janar Holm | 7.03.2018 | 17:49

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Austatud juhataja!

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Ma tänan teid selle võimaluse eest, et saan riigikontrolöri kandidaadina teie ees, Riigikogu täiskogu ees kõnelda. Veebruari jooksul toimunud kohtumistel kõigis Riigikogu fraktsioonides ning ka kahes komisjonis sain tutvustada oma seisukohti Riigikontrolli rolli ning võimalike prioriteetide kohta. Sain väga väärtuslikku ja olulist tagasisidet, mille eest ma teid tänan! Toon siiski lühidalt välja mõned rõhuasetused.

Riigikontroll on loodud ja seatud sõltumatuks asutuseks, mille ülesanne on anda objektiivne pilt, kuidas keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused neile usaldatud maksuraha kasutavad. Julgen pikka aega auditeeritu rollis olnuna – haridusministeeriumis ja nüüd ka sotsiaalministeeriumis – väita, et Riigikontroll on kujunenud aastate jooksul professionaalseks, respekteeritavaks ja tugevaks organisatsiooniks.

Samas oli pea kõigil kohtumistel fraktsioonides küsimuseks – mida tuleks teha selleks, et Riigikontrolli asjakohased soovitused ei jääks riiulile.

Riigikontrolli kogemus näitab, et valdavat osa soovitusi siiski arvestatakse. Selle nimel on kõik senised riigikontrolörid ka vaeva näinud. Siiski on jätkuvalt asjakohane mõelda, kuidas suurendada Riigikontrolli soovituste mõju. Võtmesõnadeks on siin auditeeritavate teemade olulisus, soovituste kvaliteet ning tegevuse nähtavus. Lahendused on nii Riigikontrolli kui ka auditeeritavate ning tegelikult ka olulisel määral parlamendi käes.

Oluline on koostöö Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoniga, kes on Riigikontrolli otseseks partneriks parlamendis. Just see koostöö annab võimaluse muuta parlamendi autoriteedile toetudes Riigikontrolli tegevuse tulemusi veelgi nähtavamaks ja toetada soovituste rakendamist.

On ka ääretult tähtis, millisel viisil toimub suhtlemine auditeeritavaga – kas auditeeritav tajub, et rõhuasetus on vaid probleemidel, või on selle kõrval ruumi ka tunnustusele edu ja otsustusjulguse korral? Kas auditi tegemise põhjus on arusaadav ka auditeeritavale, avalikkusele, Riigikogule? Kas sellest on kasu auditeeritavale endale probleemide lahendamisel? Kas ka Riigikogu liikmed ja vabariigi valitsus saavad Riigikontrolli töö tulemusest abi poliitikakujundamisel ja tegevuste kavandamisel?

Need on küsimused, mida Riigikontroll on seni oluliseks pidanud ja millega kavatsen riigikontrolöriks nimetamise korral edasi tegeleda.

Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta riigikontrolöri võimalust ennetada probleeme, tuues võimalikud riskid ja probleemid välja juba ühe või teise otsuse või plaani ettevalmistamise ajal.

Samas tuleb mõista, et Riigikontroll annab küll nõu, kuid otsustamisõigus ja ka vastutus on nendel, kes on selleks valitud ja seatud.

Lühidalt ka valdkondadest, millel Riigikontroll võiks minu hinnangul lähiaastatel fookust hoida. Need on struktuursed reformid, suurinvesteeringud – kõigis avaliku sektori valdkondades – ning avalike teenuste asja- ja ajakohasus, kättesaadavus ning kvaliteet. Samas on selge, et Riigikontrollil tuleb hoida tähelepanelikku pilku kogu avalikul sektoril – valdkondi ja erinevat ulatust välistamata. Riskihinnangutest lähtudes tuleb hoida Riigikontrolli tööplaani võimalikult elavana.

Riigikogus toimunud kohtumistel joonistus välja kaks teemat, mis vajaks Riigikogu liikmete hinnangul suuremat tähelepanu.

Esiteks – kohalikud omavalitsused –, mille puhul tõstatati küsimus ka kõikjal, kas Riigikontrolli volitused avaliku sektori auditeerimisel võiks ulatuda ka kohaliku omavalitsuse enda vara kasutamise, valdamise ja käsutamise tulemuslikkuse kontrollimiseni.

Riigikohus on ligi kümme aastat tagasi asunud seisukohale, et see on vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga.

Siiski ma leian, et on võimalik analüüsida, kuidas oleks võimalik hinnata kohaliku omavalitsuse toimimise tulemuslikkust liigselt omavalitsuste autonoomiasse sekkumata. Seda saab arutada Riigikogu põhiseaduskomisjoni, õiguskantsleri, justiitsministeeriumi ning Riigikontrolli koostöös. Volituste laiendamine ei ole kindlasti Riigikontrolli enda otsustada, vaid on siiski parlamendi otsustada.

Teine teema, mis kohtumistel fraktsioonidega esile kerkis, oli soov, et Riigikontroll pööraks suuremat tähelepanu kaitsevaldkonnale. Riigikontroll on viimastel aastatel sellel teemal kompetentsust ja valmisolekut kasvatanud. Olen nõus, et Riigikontrolli tööplaani koostamisel tuleb sellele valdkonnale olulist tähelepanu pöörata.

Kokkuvõtteks. Riigikontroll saab anda kodanikele kindlustunnet, et riik toimib usaldusväärselt. Anda kindlustunnet ja teadmist, et avalikus sektoris on sõltumatu ja asjatundlik institutsioon, kes ei jäta riske ja probleeme märkamata ning probleemide võimalikke lahendusi sobilikul viisil välja toomata. Riigikontroll peab olema institutsioon, kelle soovitused on argumenteeritud, kes oskab oma seisukohti lihtsalt ja arusaadavalt avalikkusele selgitada ning kes suudab seeläbi Eesti riigi arengut positiivselt mõjutada.

Tänan tähelepanu eest!

 

  • Postitatud: 7.03.2018 17:49
  • Viimane muudatus: 7.03.2018 17:49
  • Viimane ülevaatus: 7.03.2018 17:49

Veel uudiseid