(TASS pöördus küsimustega Eesti riigikontrolöri poole seoses asjaoluga, et Moskvas toimub 23.-29. septembrini Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) XIII kongress, kus osaleb ka Eesti Riigikontrolli delegatsioon.)
Küsimus: Milliseks hindate Venemaa kogemust riikliku audititegevuse korraldamisel?
Vastus: Venemaa auditeerimiskogemus on teatavasti kogunenud aastasadade jooksul. Ja nii, nagu on ajas muutunud riiklus ja tema vormid, on uusi ja uusi kihte lisandunud auditeerimiskultuuri ja kogemuste pagasisse. Venemaal on rahvusvahelise kõrgeimate finantskontrolli asutuste organisatsiooni INTOSAI raames tehtava koostöö käigus kindlasti pakkuda rahvusvahelisele audiitorkogukonnale nii senist huvitavat kogemust kui ka uudseid lähenemisnurki. INTOSAI moto kõlab „Experientia mutua omnibus prodest“ (üksteise kogemused tulevad kasuks kõigile). Venemaa kõrgeim auditiasutus on professionaalne partner rahvusvaheliselt ja näidanud end INTOSAI aktiivse liikmena, kes on eest vedanud töörühmi ja panustanud mitmetesse initsiatiividesse.
Eesti riigikontrollil on olnud Venemaa kõrgeima auditiasutusega meeldiv, teineteisest lugupidav suhe, millel on olnud ka praktiline väljund: Vene Kontrollikoja esimehe visiidi ajal Eestisse aastal 2010 lepiti kokku viia koostöös läbi kaks auditit. Neist esimene käsitles kaupade ja transpordivahendite piiriületust kindlustavate riigiorganite tegevust ehk piirijärjekordade lühendamist ning teine Eesti ja Venemaa ühise piirijärve – Peipsi järve – keskkonnakaitse tagamist ja piiriveekogude säästlikku kasutamist. Keskkonnakaitse tõuseb teatavasti seoses kliima soojenemisega üha rohkem maailma fookusesse. Tegu oli Eesti ja Venemaa kõrgeima auditiasutuse esimese sellelaadse ühisprojektiga.
Auditiprojektid kulgesid edukalt ja toonased Eesti ja Venemaa kõrgeimate auditiasutuste juhid Mihkel Oviir ja Sergei Stepašin allkirjastasid märtsis 2012 Ivangorodis kahe riigi paralleelauditite ühisosa puudutavad dokumendid. Venemaal Peterburis leidis 2013. aasta jaanuaris aset Eesti riigikontrolöri ja Vene Kontrollikoja esimehe kohtumine, kus pooled analüüsisid, kas ja mil määral on toimunud edasiminek nende probleemide lahendamisel, mille tõid aasta varem välja Vene Kontrollikoja Eesti Riigikontrolli koostöös valminud paralleelauditid piiriületuse korralduse ja Peipsi järve seisundi kohta.
Mõlema riigi auditiasutuse juhid rõhutasid ratsionaalse ja vastastikku kasuliku koostöö olulisust.
Küsimus: Kas on vaja midagi muuta riiklike kõrgeimate auditiorganisatsioonide tegevuses ja töö põhialustes üle maailma?
Vastus: Jah, maailma riikide kõrgeimad auditiasutused on teelahkmel – kuidas edasi. Infotehnoloogia areng on maailma muutnud sedavõrd, et vanal moel, kus audiitorid esitasid oma järeldused võib-olla aastase või suisa mitmeaastase töö järel, pole enam võimalik töötada. Otsustajad vajavad hinnanguid ja infot palju kiiremini.
Nii mõnelgi pool rahvusvahelises audiitorkogukonnas olen tajunud arusaama, et meie eesmärk on teha auditeid, auditeerida. See ei ole tegelikult õige. Auditeerimine on vaid üks töömoodus, üks vahend mingi info saamiseks. Meie eesmärk peaks olema aidata avalikul sektoril targalt toimida ning langetada olulisi otsuseid avalikkuse huvides ja kõigekülgset infot võimalikult põhjalikult kaaludes.
Sellise missiooni elluviimisele ja valitsemisega seotud probleemide lahendamisele ei saa läheneda ühekülgse tööriistakastiga. Kui otsustusprotsessid on ministeeriumides ja avaliku sektori asutustes muutunud, siis peavad ka kõrgeimad auditiasutused ajaga kaasas käima ja kohandama oma tööriistu muutunud võimalustele. See on kindlasti võimalik, kaotamata oma sõltumatust. Selleks tuleb luua uusi tööriistu/tooteid – kiirauditeid, kiiranalüüse, lühiraporteid, põhjendatud seisukohti vms – ning kasutada neid kooskõlas mandaadiga õigel ajal ja just seal, kus see on missiooni ja funktsiooni täitmiseks vajalik.
Info on kõige kasulikum siis, kui see on kättesaadav õigel ajal ning kujul. Seni on olnud prevaleeriv tagasivaatav auditeerimine, kus avalikkusele antakse kindlustunnet näiteks poliitikate tulemuslikkuse või ressursside õiguspärase ja korrektse kasutamise kohta. See on kindlasti oluline, kuid pilk tuleb pöörata tulevikku. Näen üha suureneva tähtsusega jooksva poliitikakujundamise aktiivset seiret ning suurenevaks rolliks avalikkusele info jagamist ja nõustamist ka poliitikakujundamise protsessi käigus. Nagu ütleb Eesti vanasõna – tagantjärele tarkusega ei ole midagi peale hakata. See kehtib üha rohkem ka auditimaailma kohta.
Kõrgeim auditiasutus ei saa oma rollist tulenevalt muutuda siiski poliitikakujundamise protsessi osaliseks, s.t võtta vastutust poliitikakujundamise otsuste eest, kuid peab oma ekspertiisiga sekkuma, kui märkab oma seiretegevuse või varasemate auditite kaudu saadud teadmiste analüüsi käigus, et poliitikavalikute argumentatsioonis on objektiivseid probleeme: analüüsid on ebatäpsed, kuluarvestused on vigased, olulised aspektid või info on arvestamata vms.
Kas nõustamine ja info jagamine poliitikakujundamise protsessi käigus on poliitikasse sekkumine? Jah, on, kui sellise tegevuse tulemuseks oleks auditiasutuse poliitikasoovitused ühe või teise konkreetse lahenduse kasuks. See on maastik, kuhu auditiasutus oma rollist ja ülesannete olemusest lähtudes sekkuda ei saa ega tohi. Aga nõustamine ja info jagamine poliitikakujundamise protsessi käigus parema otsustamise kvaliteedi huvides ei ole poliitikasse sekkumine, kui kõrgeima auditiasutuse fookus on poliitikavalikute objektiivselt hinnataval argumentatsioonil. See joon, kust edasi algavad poliitikakujundamise väärtushinnangud ja tõekspidamised, on ühtlasi ka kõrgeima auditiasutuse nõustamise funktsiooni piir ning selle äratundmine üks olulisi tänapäevase audiitori ja ka auditiorganisatsiooni juhi ülesandeid.
Leian, et kõrgeimatel auditiasutustel oleks vastutustundetu vaadata kõrvalt vigastel analüüsidel või vigastel mõõdetavatel argumentidel põhinevate otsuste vastuvõtmist ja rakendamist ja alles aastate pärast pikaajalise auditi järel tuua välja probleemid, mis on nähtavad juba otsustusprotsessi käigus. See on kindlasti mugavam ja riskivabam, kuid ei ole kooskõlas vähemalt minu organisatsiooni missiooniga.
Kuid kui meie tulemused saabuvad liiga hilja, siis on tulemus kasutu ning halvimal juhul naeruväärne. Kui me midagi ette ei võta, siis pigem varem kui hiljem avastame ennast olukorras, et kõrgeimate auditiasutuste sõnumite ja tegevuse mõju väheneb.
Avaliku sektori infovahetuse digitaliseerimine, omavahel seotud infosüsteemid ning digitaliseeritud e-teenused on loonud keskkonna, mis võimaldab reaalajas saada aktuaalset informatsiooni pea iga poliitikavaldkonna kohta.
Aga andmete kättesaadavus ei tähenda ainult võimalust, vaid ka kohustust. Kui Riigikontrolli rolliks ja missiooniks on aidata avalikul sektoril targalt toimida ning langetada olulisi otsuseid avalikkuse huvides ja igakülgset infot võimalikult põhjalikult kaaludes, siis tuleb seda, nagu eespool öeldud, teha esimesel võimalusel kogu professionaalsust ja kättesaadavat infot kasutades. Info kogumine ja selle tõesuses veendumine ei võta enam nii palju aega nagu see võttis aastat kümme tagasi. Võimalus on kasutada suurandmeid (big data), teha täpsemaid analüüse (advanced data analytics) jm. E-riigi areng nõuavad ka kõrgeimate auditiasutuste töö ümbermõtestamist. See on väljakutse, kuid aja nõue.
Eesti riigikontroll valmistub järgmisest aastast üle võtma Euroopa kõrgeimate auditiasutuste organisatsiooni EUROSAI IT-töörühma juhtimist ning me ootame võimalust teha koostööd meie Vene kolleegidega, kes on selle töörühma liikmed, et üksteise kogemusest õppida – et audiitorite nii-öelda tööriistakasti lisanduks üha rohkem infotehnoloogilisi vahendeid, mis aitaksid kaasa meie riikide ja rahvaste paremale elukorraldusele.
-
Postitatud:
19.09.2019 00:00
-
Viimane muudatus:
20.09.2019 11:34
-
Viimane ülevaatus:
20.09.2019 11:34