Riigikontrolör Janar Holm saatis 6. oktoobril 2022 vastuse Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi kirjalikule küsimusele 27. septembrist 2022, mis käsitleb COVID-19 vaktsiinide ostulepinguid, tarneid ja makseid:
Austatud Helir-Valdor Seeder
Riigikontroll tegi riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse auditi käigus audititoiminguid Sotsiaalministeeriumis, sh kontrollis COVID-19-vaktsiinide ostu ja varude arvestusega seonduvat. Audititoimingud tehti 31.12.2021. aasta seisuga ning vastused järgnevatele küsimustele on esitatud sama kuupäeva seisuga. Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande auditiaruandes ei ole eraldi vaktsiinide soetustega seonduvat kajastatud, kuna Riigikontroll ei leidnud puudusi, mis oleksid mõjutanud hinnangut riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta.
Riigikontroll jätkab COVID-19-vaktsiinide soetamisega seonduvat seiret ning plaanib uue aasta alguses teha kokkuvõtte 2022. aasta jooksul COVID-19-vaktsiinidega toimunust, mille Teile kui teema vastu huvi tundnud Riigikogu liikmele edastan niipea, kui see valmib.
Järgnevalt vastused Teie küsimustele:
1. Milliseid kohustusi on vaktsiiniostu lepingutega võetud? Kas need kohustused on raamatupidamises korrektselt kajastatud?
Euroopa Komisjon ja vaktsiinitootjad on sõlminud eelostulepingud ja ostulepingud. Nendes (eel)ostulepingutes on määratud tellimusvormid, mis on liikmesriikide allkirjastatavad lepingulisad. Tellimusvormides on üldjuhul fikseeritud tarnitavaid kogused, hinnad, makse- ja tarnetingimused. Eesti riigi esindajana täitis tellimusvormid Sotsiaalministeerium ja allkirjastas tervise- ja tööminister. Vaktsiinitootjate ja Eesti allkirjastatud tellimusvormidest lähtudes on Eestil kohustus tellimusvormidel kinnitatud doosid välja osta.
Auditeeritud perioodil oli minister allkirjastanud tellimusvormid viie vaktsiinitootjaga. Sellele lisandus 2022. aastal tellimusvorm veel kuuenda vaktsiinitootjaga. Nende tellimusvormide alusel on Eestil kohustus välja osta suurusjärgus 6,3 miljonit vaktsiinidoosi kogumaksumusega 90,1 miljonit eurot.
Vaktsiiniostu tehingud on riigi raamatupidamises korrektselt kajastatud. Raamatupidamises kajastatakse tehingud tekkepõhiselt ehk nende toimumise hetkel, s.t vaktsiinide laost väljastamise hetkel. Kui Eesti on tellitud vaktsiinidoosid kätte saanud, kajastatakse need bilansis varude real. Kui nende kätte saadud vaktsiinide eest on tasumata, siis on kuni makse tegemiseni bilansis üleval ka kohustus vaktsiinitootjate ees. Juhul, kui vaktsiinide eest on tasutud ettemaksuga, tasaarveldatakse vaktsiini kättesaamisel nende maksumus ettemaksuga. Kui vaktsiine ei ole kätte saadud, siis nende maksumust bilansis kohustusena ei kajastata, sest kohustavat sündmust ei ole toimunud ehk kohustust vaktsiini eest tasuda ei ole tekkinud. Kui vaktsiin võetakse kasutusse, siis kantakse see bilansist välja ning arvestatakse aruandeaasta kuludesse.
Seisuga 31.12.2021 oli riigi bilansis ühele tarnijale tehtud ettemaks summas 1,0 miljonit eurot, vaktsiinivarusid oli arvel 205 000 doosi raamatupidamisliku väärtusega 3,2 miljonit eurot. 31.12.2021. aasta seisuga oli kätte saadud vaktsiinide eest tootjatele tasumata 2,8 miljonit eurot. Riigi 2021. aasta kuludes on kajastatud vaktsiine summas 24,8 miljonit eurot (s.o 2,1 miljonit doosi).
Alates 01.01.2023 antakse COVID-19-vaktsiinide hankimine, hoiustamine ja vaktsineerijatele jaotamine üle Eesti Haigekassale ja vaktsiine hakatakse kajastama Eesti Haigekassa bilansis.
2. Kui palju on kehtivate lepingute alusel vaktsiine tellitud? Kas tellimusvormid vastavad lepingutele?
Riigikontrollile auditi käigus antud selgituste kohaselt oli auditeeritud perioodil Eesti tellinud vaktsiine viielt tootjalt kokku ligi 6,3 miljonit doosi, sealhulgas pärast 31.12.2021 tarnitavad kogused. Tellimusvormidega kokku lepitud kogus jaguneb tootjate vahel järgmiselt: AstraZenecalt on tellitud 1,3 miljonit doosi, Janssen Pharmaceuticalt 0,3 miljonit, Modernalt 0,7 miljonit, Pfizerilt-BioNTechilt 3,9 miljonit ja Novavaxilt 0,05 miljonit doosi.
2021. aastal toimusid vaktsiinide tarned neljalt esimeselt vaktsiinitootjalt. Nende nelja tootja tellimusvormides toodud hinna, koguste ja tähtaegade tingimused vastasid olulises osas lepingutes ettenähtule. Terviseametilt saadud selgituste kohaselt on tellimusvormidel toodud tarnimise eeldatavad ajad ja kogused. Üldjuhul on neid järgitud ja täidetud, kuid reaalsetes tarnetes oli ka erinevusi. Erinevused olid näiteks tingitud vaktsiini pakendi suurusest vms ning sellised ebakõlad on tasaarveldatud järgmiste tarnetega.
3. Kui palju on vaktsiinide eest tasutud? Kas makstud on lepingutes kokku lepitud hinnakirja kohaselt? Kas ettemaksed on olnud põhjendatud?
Auditi käigus täpsustunud andmetel tasuti 2021. aastal vaktsiinide eest kokku ligi 25,4 miljonit eurot (sealhulgas nii kuludesse kantud vaktsiinid, varudes olevad vaktsiinid). Maksed jagunesid tootjate vahel järgmiselt: AstraZeneca 752 000 eurot, Janssen Pharmaceutical 595 000 eurot, Moderna 4,8 miljonit ja Pfizerilt-BioNTech 19,2 miljonit eurot.
Maksed vastasid lepingus kokku lepitud hinnakirjale, ettemaksed olid kokku lepitud Euroopa Komisjoni ja vaktsiinitootjate vahel sõlmitud (eel)ostulepingutega. Audiitorid ei tuvastanud maksetes kõrvalekaldeid lepingutes toodud hinnakokkulepetest.
4. Kui palju on vaktsiine Eestisse tarnitud ning kas kõik tellitud vaktsiinid on kätte saadud ja varude arvestus korrektne?
Eestisse oli 31.12.2021. aasta seisuga tarnitud kokku ligi 2,3 miljonit vaktsiinidoosi. Tarned jagunesid tootjate vahel järgmiselt: Pfizer 1,6 miljonit doosi, Moderna 243 000 doosi, Janssen 121 000 doosi, AstraZeneca 348 000 doosi.
Erinevus tellitud vaktsiinide koguse ja tarnitud vaktsiinide koguse vahel tuleneb sellest, et osa tellitud vaktsiine ei olnud vastavalt tarnegraafikutele 31.12.2021. aasta seisuga Eestisse jõudnud, osa vaktsiine ei tarnitudki otse Eestisse, vaid need annetati kolmandatele riikidele.
Varud on raamatupidamises korrektselt kajastatud. Riigikontrolli audiitorid osalesid vaatlejana Terviseameti varude inventuuris (01.12.2021) ning veendusid, et inventuuride korraldus vastas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas varude kohta sätestatule.
Lugupidamisega
Janar Holm
riigikontrolör
6. oktoober 2022
-
Postitatud:
06.10.2022 10:36
-
Viimane muudatus:
07.10.2022 10:52
-
Viimane ülevaatus:
07.10.2022 10:52