Riigikontrolör Hindrek Meri kõne Riigikogus 12. juunil 1996 Eesti riigi rahanduse, majanduse ja arengu probleemidest. Täiendavad küsimused ja vastused.

Hindrek Meri | 12.06.1996 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 12. juuni 1996. a. istungi stenogrammist]
Riigikogu esimees Toomas Savi

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed!

Põhiseaduse §-st 135 ja Riigikontrolli seadusest tulenevalt peab riigikontrolör esitama Riigikogule ülevaate riigivara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus.

Ülevaade on esitatud kirjalikult ja teile välja jagatud. Teile esitatud kirjalik ülevaade sisaldab riigivara olemi kirjelduse, nii kuidas täna oleme suutelised seda tegema, ning meiepoolse hinnangu selle vara kasutamise kohta. Ülevaates pole kajastatud konkreetseid kontrollimisi. Kokkuvõte neist on meie 1995. aasta tööaruandes, mille saatsime kõigile Riigikogu liikmetele maikuus. Mitmed ülevaates käsitletavad küsimused leiavad kajastamist ka valitsuse poolt teile esitatud riigieelarve täitmise aruandes.

Tervikuna annab aruanne riigi tuludest ja kuludest tõepärase pildi. Oma seisukoha riigieelarve aruande kohta esitasime Riigikogu juhatusele eraldi dokumendina. Märkisime ära mitmed puudujäägid valitsuse täitevorganite tegevuses eelarve täitmisel ning juhtisime tähelepanu mitmetele reservidele.

Möödunud aasta augustis sätestas valitsus, et kord aastas avaldab ülevaate riigivarade kohta ka Rahandusministeerium. Kui ministeerium selliseid ülevaateid hakkab avaldama, muutub tõenäoliselt ka Riigikontrolli ülevaate sisu.

On avaldatud arvamust, et Riigikontroll peaks oma seisukohavõttudes piirduma vaid hinnangutega raamatupidamisarvestuse ja -aruannete õigsusele ja sellele, kas seadusi ja teisi õigusakte täidetakse, ning mitte väljendama oma arvamust selle kohta, kas riigiasutused täidavad neile pandud ülesandeid hästi või halvasti ja kas nad kasutavad neile antud vara otstarbekalt.

See tähendab, et me peaksime olema toimuva kiretu fikseerija, kõrvaltvaataja. Nii talitada ei luba meil seadus. Seaduse kohaselt peame me kontrollima ka tehingute majanduslikku otstarbekust. See on põhimõtteline küsimus. Enamikus riikides on otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll Riigikontrolli tähelepanu keskmes. Me anname endile aru, et mitte kõigist probleemidest ei käi meie jõud veel üle.

Järgnevalt peatun üksnes mõnel meie kirjalikus ülevaates käsitletud probleemil, millele tahan teie tähelepanu juhtida.

Kõigepealt, riigivara arvestusest.

Möödunud aasta oli selles osas murranguline. Võeti vastu riigivaraseadus ja selle rakendamiseks andis valitsus rea määrusi. Hakati koostama riigivara registrit, koostati esimesed riigivara majandamise plaanid. Mitte kõiki seaduses vajalikuks peetavat ja valitsuse poolt kavandatut ei jõutud ellu viia, kuid kahtlematult astuti möödunud aastal suur samm riigivara arvestuse korrastamise poole. Kui te küsite minult täna, kui palju Eesti riigil praegu vara on, ei oska ma teile vastata.

Teile esitatud ülevaates püüdsime me riigivara olemit kirjeldada, kuid kindlasti ei haara meie ülevaade kogu riigivara. Hind, millega vara on arvel, ei kajasta tema tegelikku väärtust. Näitena toon Sotsiaalministeeriumi haldushoone Gonsiori tänaval üldpinnaga 6700 ruutmeetrit. See oli bilansis arvel veel möödunud aasta lõpul maksumusega vaid 228 000 krooni. Selline näide pole kahjuks erandlik. Sellises olukorras pole mõtet riigivara rahaliselt kokku arvestada. Arvestus iseenesest ei olegi eesmärgiks, arvestus on vara valitsemise vahendiks nii nagu riigivara majandamise kavadki. Selleks et vara valitseda, peab teadma kui palju on vara, kus ta on ning kuidas teda kasutatakse.

Meie hinnangu kohaselt ei ole praegu mitte kõigil riigivara valitsejatel, see tähendab ministeeriumidel, nende valitseda olevast varast ülevaadet. Riigivara majandamise kavadesse suhtutakse kui formaalsetesse paberitesse, mis tuleb Rahandusministeeriumile esitada selleks, et pidada läbirääkimisi riigieelarvest järgmiseks aastaks raha saamise üle.

Mitte kõik ministeeriumid pole aru saanud, et neil kui riigivara valitsejail lasub kohustus tagada kogu nende valitseda oleva riigivara, st mitte ainult ministeeriumi, vaid kõigi nende valitsemisalas olevate riigiasutuste vara heaperemehelik kasutamine.

Näiteks, riigivaraks on ka riigile kuuluvad aktsiad. Rahandusministeeriumi andmeil oli riik 1995. aastal 100 aktsiaseltsi aktsiate ainuomanik. Kui mitmes äriühingus oli riik kaasomanikuks, selle kohta meil usaldusväärseid andmeid koguda ei õnnestunud. Me arvame, et neid oli 100. Mõni ministeerium teab äriühingu kohta, mille väärtpaberid tema bilansis kajastuvad, vaid nende väärtpaberite nimiväärtust. Kuid nii mõnegi äriühingu väärtpaberid on ministeeriumide bilansist välja jäänud. Milline osa häältest äriühingus riigile kuulub, kas ja kes riiki äriühingus esindab, kas äriühing töötab kasumi või kahjumiga, kuidas kasum jaotati, seda tavaliselt ei teata.

Püüdsime koguda andmeid selle kohta, kui palju riik äriühinguist, kus ta kaasomanikuks oli, tulu on saanud. Seda ei tea Rahandusministeerium, seda ei tea enamik ministeeriume. Kõigis Riigikogule esitatud ülevaadetes olen rõhutanud vajadust täpselt õigusaktidega sätestada, millised kohustused pannakse riiki äriühingus esindavaile isikuile, millised on nende õigused, suhted äriühingu väärtpabereid hoidvate riigiasutustega. Seni sellist korda pole.

Riigivaraseadus sätestas, et riigile äriühingus kuuluvatest väärtpaberitest tulenevad õiguse teostamine ja kohustuste täitmine sätestatakse seadusega. Kuid ma arvan, et miski ei oleks takistanud riigil neid küsimusi vajalikul määral ka valitsuse määrustega reguleerida. Olemasolev regulatsioon oli puudulik, praktiliselt seniajani puudus.

Teile esitatud riigieelarve täitmise aruanne ei sisalda andmeid riigiasutuste omatulu kohta. Omatulu on tulu, mida riigiasutused saavad tasuliste teenuste osutamisest. Ka oma ruumide rendist ning riigivarade võõrandamisest. Mõnele riigiasutusele on tasuliste teenuste osutamine põhitegevuseks. Näiteks Autoregistrikeskus, kes sai teenuste osutamisest möödunud aastal tulu 49 miljonit krooni, või Taimekarantiini Inspektsioon või Tehnilise Järelevalve Amet, jne.

Samal ajal ei ole tasuliste teenuste osutamine justkui omane funktsioon ministeeriumidele. Aga me võime öelda, et Põllumajandusministeerium arvestas endale omatulusid pea sama suures summas, kui talle riigieelarvest ülalpidamiskulusid eraldati. Kuigi omatulu võib kasutada vaid materiaalse baasi tugevdamiseks ja remontideks, maksavad paljud riigiasutused sellest töötajatele ka lisatasusid. Omatulude kohta esitatakse ka aastaaruanne.

Rahandusministeerium teatas meile, et ta pole oma tulu kohta temale esitatud andmeid koondanud. Meie andmetel on tegemist vägagi suure summaga, enam kui 400 miljoni krooniga, millest umbes 75 miljonit krooni kulutati töötasudeks. Omatulud võimaldavad teha riigieelarves kavandamata kulutusi ning varjavad seeläbi riigiaparaadi ülalpidamise tegelikke kulusid. Näen siin tulevikus riigieelarve tulude teatud reservi.

Ma toon ühe näite Riigi Ravimiameti kohta, ilma et ma sooviksin heita kuidagi mingit varju Riigi Ravimiametile. Aga see näide sobis siia kõige paremini.
Riigi Ravimiameti riigieelarvelised vahendid moodustasid möödunud aastal 235 000 krooni, millest kaeti viie ametikoha kulud. Tegelikult oli ametis 33 töötajat ja omatulu moodustas 6,5 miljonit krooni.

Olen seisukohal, et riigiasutuste omatuluga seotud küsimused tuleb täpsemalt reguleerida, neid tulusid tuleb arvestada riigieelarve koostamisel ja Riigikogu peab olema neist ja nende kasutamisest informeeritud.

Riigivara kasutamine on valdkond, kus täitevvõimu asutused ei ole oma ülesannetega kuigi hästi toime tulnud. Seda kinnitavad meie kontrollimised, mille kohta on teile esitatud põhjalik ülevaade meie tegevuse aastaaruandes.

Selline olukord on olnud kahjuks iseloomulik kogu Eesti taasiseseisvumise järgsele perioodile. Paljud ettevõtete juhtorganis riiki esindavad isikud ei omanud riigi huvide esindamiseks selgeid juhtnööre ega pidanud oma tegevusest aru andma neid määranud riigiorganile.

Haldusnõukogude ja juhatuste koosseis vahetus tihti, liikmete vastutus oli sageli määratlemata. Paljudel juhtudel ministeeriumid ei pidanud vajalikuks sõlmida juhatuse liikmetega lepinguid.
Näiteks on Riigikontroll kolm korda järjest kontrollinud RAS Ookean majandustegevust ning esitanud selle korrastamisele suunatud ettepanekud juhatusele ja Majandusministeeriumile. Meie ettepanekud ettevõtte juhtimis-, raamatupidamis- ja sisekontrolli korralduse parandamiseks jäid realiseerimata. RAS Ookean kohustused kasvasid 518 miljoni kroonini, mis viis ettevõtte pankrotini.
Ma arvan, et kui ettevõttega oleks tõsiselt tegelema hakatud koheselt Eesti riigi omandisse ülevõtmise järel, oleks pankrot olnud välditav.

Veel üks näide. Riigiressursside Keskus, kellel tekkis riigireservi vahendite müügist palju vaba raha, hakkas laenukontorina tegutsema. Madala intressiga sai seitse miljonit krooni AS LMRA, kes paari kuu pärast pankrotistus. Lootust raha tagasi saada pole. Meie aasta otsa väldanud kirjavahetus Majandusministeeriumiga Riigiressursside
Keskuse peadirektori vastutusele võtmiseks tulemusi ei andnud. Keegi nagu poleks süüdi seitsme miljoni krooni kaotsiminekus.

Riigivara säilimine ja heaperemehelik kasutamine ei ole tagatud neil juhtudel, kui vara valitsejad on jäänud määramata. Meil on hulgaliselt riigivara, mis ei ole riigivarana arvele võetud ega ole nõuetekohaselt vormistatud ka üleandmine munitsipaalomandusse.

Sellise vara hulka kuulub üle 29 000 kilomeetri endisi kohalikke ja majandite maanteid orienteeruva maksumusega kolm miljardit krooni. Nendel teedel üldjuhul hooldustöid ei tehta, mistõttu nad on hävimisohus. See on murettekitav ning võib lähitulevikus veelgi süvendada Eesti maaelu niigi keerulisi probleeme.

1995. aasta riigieelarve täitmine kulges suhteliselt edukalt. Vaatamata sellele võime tuua hulgaliselt näiteid eelarve kulude kohta, mis võinuksid olla oluliselt väiksemad.

Ikka veel esineb juhtumeid, kus riigieelarvel olevad asutused annavad laene, võtavad ise laene, krediteerivad pikemaajaliselt eraettevõtlust, eraldavad raha sponsorluseks. Liialdusi esineb sõiduautode soetamisel ja kasutamisel, liialt kulukate kapitaalremontide ja kallihinnalise inventari soetamise näol. Selliste kulutuste kontrollimisel jääb Riigikontroll sageli fikseerija rolli, kuna puuduvad õigusaktid, mis reguleeriksid või normeeriksid vastavaid kulutusi. Loodan, et Riigikogu arvestab neid küsimusi riigieelarve seaduse uue redaktsiooni menetlemise käigus.

Nüüd riigieelarve välistest vahenditest.

Valdkonnaks, mis on ebapiisavalt õiguslikult reguleeritud, on sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarvete koostamise ja täitmise protsess ning ajutiselt vabade vahendite paigutamine täiendavate tulude saamiseks.

Peatusin sellel küsimusel ka eelmisel aastal, kuid pean vajalikuks teha seda uuesti. Sotsiaalmaksu seaduse kohaselt võtab Riigikogu riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve ja riikliku ravikindlustuse eelarve vastu koos riigieelarvega.
Kuidas aga toimub nende eelarvete täitmise läbiarutamine ja aruannete kinnitamine, see on jäänud kindlaks määramata.

Seepärast ongi Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve täitmise aruandele lisatud ainult riikliku sotsiaalkindlustuse ja haigekassade tulude ja kulude aruannete põhinäitajad, ilma neid kinnitatud eelarvega võrdlemata. Nende eelarvete 1995. aasta maht oli kokku 6,9 miljardit krooni.

Läinud aastal arvestati sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse pensioni sihtkapitali eelarvesse 3,342 miljardit krooni. Kuid kindlustajate võlgnevuse suurenemise tõttu laekus 2,917 miljardit krooni. Kindlustajate võlgnevus suurenes aasta lõpuks aasta algusega võrreldes 394,5 miljoni krooni võrra ja moodustas aasta lõpuks 1 miljard 60 miljonit krooni ehk suurenes aasta jooksul 1,6 korda.

Ma ei peatuks sellel küsimusel, kui see suurenemine oleks 10% või sellises suurusjärgus, aga kui ta on sadades miljonites, siis see lihtsalt sunnib mind teie tähelepanu sellele küsimusele juhtima. Oleme mitmel korral teinud ettepaneku anda sotsiaalkindlustust korraldavatele asutustele maksu sissenõudmise ja vastavate sanktsioonide rakendamise, see on maksuhalduri õigused. Seda ei ole seni toetanud Rahandusministeerium.

Sotsiaalkindlustuse eelarve pensioni sihtkapitali vahendite jäägiks 1995. aasta alguses nähti eelarves ette 160 miljonit krooni, alles oktoobri lõpul vastuvõetud lisaeelarvega suurendati aasta alguse jääki 422 miljoni krooni võrra ja viidi see vastavusse tegelikkusega. Samasugust planeerimist võis näha aastalõpu vahendite jäägi osas.

Täpsustatud lisaeelarvega oktoobrikuus nähti selleks ette 280 miljonit krooni, tegelik finantsreserv oli aasta lõpuks 768,6 miljonit krooni. Seega on sotsiaalkindlustuse eelarves olnud pidevalt vabu vahendeid, mida ei kasutatud.

Lisaks kanti erastamisest laekunud vahenditest 10% pensioni sihtkapitali ja 10% tööhõive toetuse sihtkapitali. 1996. aasta alguse seisuga oli erastamisest laekunud pensioni sihtkapitali eriarvele 109,9 miljonit krooni ja tööhõive toetuse sihtkapitali jääk oli 78,9 miljonit krooni.

Riigikontroll on korduvalt tõstatanud küsimuse nende vahendite kasutamise reguleerimisest. Seda lubasid Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium võimalikult koheselt teha. Erastamisest pensioni sihtkapitali eriarvele laekunud vahendite kasutamine on seniajani reguleerimata.

Arvestades, et riigieelarveväliste riiklike fondide ja sihtkapitalide rahalised vahendid ulatusid 1995. aastal peaaegu 9 miljardi kroonini, tuleb oluliselt suuremat tähelepanu osutada nende vahendite kasutamise, eelarvete koostamise ja aruandluse kinnitamise korra õiguslikule reguleerimisele.

Lõpetuseks peatun veel ühel probleemil - sisekontrollil.

1995. aastal Riigikontrolli poolt läbiviidud kontrollimiste tulemusel tagastati riigieelarvesse 73 miljonit krooni. Võeti arvele rahalisi vahendeid 20,3 miljoni krooni ja ainelisi väärtusi 111,6 miljoni krooni ulatuses. Rahvusvahelisi kogemusi arvestades suudab Riigikontroll hõlmata oma kontrollidega mitte rohkem kui 5% riigivaradest ja tehingutest ning avastada nende kontrollimiste puhul õiguserikkumisi või arvestusvigu mitte rohkem kui 10% ulatuses. Seega võinuksid kontrollimiste tulemused olla veelgi märkimisväärsemad, juhul kui meie riigiasutustes toimiks sisekontrolli süteem nii, nagu see on juurdunud enamikes turumajandusega riikides.

Kõrgemate kontrollorganite rahvusvahelised organisatsioonid on võtnud vastu hulgaliselt soovitava iseloomuga resolutsioone sisekontrolli süsteemi loomiseks, mis põhiliselt on suunatud postsotsialistlikele riikidele. 1992. aastal kinnitati INTOSAI 14. kongressil sisekontrolli standardid. Tõlkisime need ja esitasime valitsusele ettepaneku rakendada abinõud nendest lähtuva sisekontrolli loomiseks meie riigiasutustes. Seda tuleks teha seadusega. Enamikus riikides on vastavasisulised sätted riigieelarvet käsitlevas seadusandluses.

Loodan, et ka meie riigieelarve seaduse uues redaktsioonis sisalduvad sisekontrolli käsitlevad sätted. Probleemiks ei ole niivõrd täiendavad kulutused kuivõrd selle ala spetsialistide ettevalmistamine. Seetõttu nõuab sellise süsteemi loomine aega, kuid alustada tuleks koheselt.

Need olid mõned sõlmküsimused, millele soovisin täiendavalt kirjalikule ülevaatele juhtida teie tähelepanu. Lõpetan konstateeringuga, et vaatamata kõigele oleme täna riigivara kasutamise edasise parandamise suhtes märksa optimistlikumad kui aasta tagasi.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees
Suur tänu, härra Meri! Kas Riigikogu liikmetel on härra riigikontrolörile küsimusi? Ülo Uluots, palun!

Ülo Uluots
Suur tänu, härra esimees! Härra Meri! Ma mäletan, kui te aasta tagasi esinesite meie ees ja tõite ühe näite. Kui ma ei eksi, tõite te näiteks 1938. aasta aruande, kus oli kirjas, et Eesti riigil oli vara nii ja nii mitu miljonit krooni ja nii mitu senti. Kui ma ei eksi, viimane number oli 11 senti. Ja siis te ütlesite niimoodi, et te olete optimistlik selles suhtes, et aasta pärast te suudate nimetada selle summa, mis on meil täna. Täna te ütlete, et te seda ei suuda. Nüüd ma küsin teie käest, kauaks teil jätkub optimismi, millal te suudate meile selle numbri öelda? Mitme aasta pärast? Muuseas, te ütlesite seda ka, et see number löödi 1938. aastal kokku arvelaual.

Hindrek Meri
Jah, härra Uluots, tänan selle küsimuse või märkuse eest! Mul on see väga hästi meeles. Me võime siin vaielda, kas oli 11 senti või 14 senti. Aga kõik see, mis te ütlesite, vastab tõele. Nii ma ütlesin ja oleksin ka täna tahtnud seda korrata, aga lihtsalt ei ole mõtet nii palju neid asju korrata. See, millal meil võib tekkida selline olukord, et seda saab ülitäpselt määratleda, ei olene Riigikontrollist.
Mina oleksin tõepoolest tahtnud selle arvu teile täna öelda, kuid paistab, ilma et me täitevvõimu hakkaksime kritiseerima, et on olemas siiski küllalt palju objektiivseid tegureid, mis ei võimalda nii kiiresti seda unistust teostada. Ma olin hiljuti Prahas EUROSAI kongressil, seal esinesid väga paljud riigikontrollitöötajad teistest postsotsialistlikest riikidest ja seal ma tajusin, et ka nemad vaevlevad nendesamade küsimuste käes, kuigi, ütleme, Tšehhis on ju riiklus kogu aeg olnud, mitte nagu meil ja teistes Balti riikides.
Toodi näide just põllumajanduse kohta, kus puudub absoluutne ülevaade, mis siis riigile on põllumajandusest jäänud ja kui palju seal varasid on. Ma tahan öelda, et ilmselt see on laiem probleem, kui puht meie Eesti probleem, ja ma loodan, et riigivaraseadus, mis vastu võeti, ja riigivara register, mis on tööle rakendatud, loovad meile eeldused, et me selle surnud punkti oleme ületanud. Aga ma ei julge teile, härra Uluots, öelda, et ma järgmise aasta ettekandes võiksin nimetada selle täpse arvu, nii nagu riigikontrolör sai seda teha 1938. aastal.

Esimees
Tänan! Kolleeg Valve Raudnask, palun!

Valve Raudnask
Suur aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, väga suur aitäh sisuka ettekande eest! Kuigi te ütlesite, et olete optimistlik tuleviku suhtes, teeb teie ettekanne, olgu eelmisel aastal või olgu tänavu, ikkagi kuidagi nukraks ja natuke abituks. Ma jätkaksin härra Uluotsa mõtet ja küsiksin teilt, missugused on need objektiivsed tingimused, mis põhjustavad selle, et meil ei ole või meil ei tahetagi täpset ülevaadet riigivara seisust?

Hindrek Meri
Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata, aga ma lihtsalt juhin tähelepanu ühele lõigule oma ettekandes, kus ma nimetasin, et meil ei ole kõik riigivarad veel riigivaradena arvele võetud, ja kui on selline situatsioon, nagu nende kohalike maanteede osas, kus peremees on määramata, siis ei saa oodata, et keegi neid varasid ka täpselt inventeeriks ja arvele võtaks. Kui ma rääkisin objektiivsetest tingimustest, siis ma mõtlesin seda, et riigivaraseadus võeti 1995. aasta alguses vastu, korraldavad määrused võttis valitsus vastu augustikuus, riigivara register hakkas praktiliselt tegutsema, andis oma tsirkulaarid ja juhised välja hilissügisel ja veel jaanuarikuus, see oli käivitamise aeg ja ilmselt tekkis palju probleeme.
Nii et ma loen seda objektiivseks pooleks. Kuid teine pool, mida me ei saa objektiivseks lugeda, see on tahte puudus. Ministeeriumides ei ole määratud igal pool konkreetseid struktuuriüksusi, vastutavaid inimesi, kes tunneksid oma vastutust selle küsimuse kordaseadmise eest. Ja nagu ma aru saan, ka riigivarade register võiks töötada palju edukamalt, kui ministeeriumid ja riigiasutused esitaksid andmeid registrile.
 
Esimees
Tänan! Kolleeg Aap Neljas, palun!

Aap Neljas
Lugupeetud riigikontrolör! Kuulates teie ettekannet, tekkis mul küsimus selle kohta, millal ja milliseid kriteeriume kasutab Riigikontroll oma hinnangute andmisel selles suhtes, kui otstarbekalt on riigivara hallatud või siis ka võõrandatud. Näib, et mõnikord te lähtute turuväärtusest ja kritiseerite seda, et hinnanguline väärtus on madalam, teinekord jällegi vastupidi, et turu mahamüümine oli madalam kui mingi abstraktne väärtushinnang, mille järgi vara väärtus pidi olema suurem. Kas on olemas kindel metoodika, mille järgi see tehakse?

Hindrek Meri
Mingit metoodikat ei ole ja siin me oleme olnud hinnangute andmisel väga tagasihoidlikud ja ettevaatlikud ning oleme nendel puhkudel oma arvamuse öelnud, kus küsimused lähevad vastuollu teatud konkreetsete õigusaktide ja seadustega.

Esimees
Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun!

Aino Runge
Aitäh, härra juhataja! Suur tänu, härra Meri, selle ettekande eest! Aga tundub, et see tegi südame järjekordselt raskemaks, sest teatud punktidest me ei ole üle saanud ja üks oli teie poolt nimetatu, eelarvevälised vahendid. Siin on küsimus ju selles, et riigiasutused teenivad riigivara pealt endale sissetulekuid. Nad on praktiliselt riigieelarves garanteeritud ülalpidamiskuludega võrdsetel alustel, nagu iga teinegi.
Ja nüüd öelge, palun, kas teie kontrollimised on kuskil pool suutnud selgeks teha, milleks põhiliselt neid täiendavaid laekumisi kasutatakse ja kas esineb ka selliseid imejuhtumeid, et neid tulusid oleks arvestatud eelarve kulude katteks ja vähendatud rahasid, mis neile on antud?

Hindrek Meri
Kui alustada küsimusele vastamist tagantpoolt, siis ma rõhutaksin, et ma just sellise näite tõin. See on Ravimiamet, kus arvestati omatulude suurust ja eraldati riigieelarvest ainult 235 000 krooni viie ametniku ülalpidamiskulusid, nii et me ei saa öelda, et seda üldse ei arvestata. Laiemas plaanis teie küsimusele vastates võin öelda, et ka valitsus arutas eile seda küsimust ja võttis vastu otsuse, et omatuludest laekub 30% riigieelarvesse ja 70% jääb kasutaja valdusesse.
Meil on niisuguseid andmeid küll, kus neid vahendeid kasutatakse ka premeerimiseks ja töötasudeks, autode soetamiseks. Minu silmis võib see olla üks ajutine etapp, et huvitada riigiasutusi ja ministeeriume, et müüa maha liigne vara, millega ei saa tegelda Erastamisagentuur, et see ei koormaks meie riiki, jne. Seda varade osas. Teiselt poolt on renditasud, mille kohta on lepingud riigivara kasutada andmiseks. Kontrollimiste põhjal oleme teinud vastavad ülevaated ja esitanud need valitsusele ja Riigikogule.
Möödunud aastal ma rääkisin siin ka sellest, kus antakse rendile riigivara põhjendamatult madalate renditariifidega ja omatulu võiks olla märksa suurem praegusest. Eile, kui valitsus seda küsimust arutas, jäi kõlama selline moment, et riigivara valitsemise kavades, mis valitsus on sisse viinud ja mille riigivara valitsejad peavad esitama Rahandusministeeriumile, peavad omatulud olema kajastatud ja Rahandusministeerium peab neid omatulusid arvestama riigieelarve vahendite eraldamisel. Aga seda on ilmselt Rahandusministeeriumil väga raske teha, omatulude formeerumine ei ole nii stabiilne ja siin on laveerimise võimalusi. Aitäh!

Esimees
Tänan! Kolleeg Juhan Telgmaa, palun!

Juhan Telgmaa
Tänan, härra esimees! Austatud riigikontrolör! Erinevalt perioodist, mille kohta te aasta tagasi meile teavet jagasite, kehtib sellel perioodil riigihangete seadus. Selle seaduse valdkond on väga lähedane sellele valdkonnale, mida te täna valgustasite.
Kas teil on mingit ülevaadet sellest, kuidas riigihangete seadus on toiminud, kas seda üldse järgitakse või kuidas sellega on? Küsima ajendavad aeg-ajalt saabuvad teated à la, kuidas Välisministeerium ostis kaks teatud silmavaatega Mercedest, jne, mis kindlasti oma hinnalt ületavad selle määra, mis on riigihangete seadusega ette nähtud hallatavas valdusalas. Kas teil on ülevaadet, kuidas see asi toimib?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Telgmaa! Ma pean teile ausalt ütlema, et meil korralikku ülevaadet selles küsimuses täna ei ole, sest Riigihangete Amet alles äsja moodustati, see töö alles käivitub ja ma usun, et selle seaduse vast kõige suurem teene on see, et vähemalt kontrollorganid saavad fikseerida neid juhtumeid, kus niisuguseid hankeid on tehtud ilma enam- või vähempakkumiseta. Ma kardan, et ma ei suuda teile veel rahuldavat vastust anda selles osas, kuidas Riigihangete Amet on tööle rakendunud.
 
Esimees
Tänan! Kolleeg Aarne Veedla, palun!

Aarne Veedla
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Ka 1995. aasta ja 1996. aasta jooksul ei ole täidetud Riigikontrolli seaduse § 44. Riigikontrolli seaduse § 44 näeb ette, et Riigikontrolli tegevust kontrollib Riigikogu poolt määratud komisjon. Lugupeetud härra riigikontrolör, kas te peate Riigikontrolli seaduse § 44 täitmist vajalikuks? Aitäh!

Hindrek Meri
Ma mõtlen, et see küsimus ei ole minule adresseeritud. See on teie küsimus ja teie otsustate selle vajaduse, mitte mina.

Esimees
Aitäh! Kolleeg Eldur Parder, palun!

Eldur Parder
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus.
Kui lihtsureliku pilguga sellele asjale vaadata, mis meil vabariigis toimub, siis tahaks teada, kas sellise ülevaate, millise te täna meile tegite ja ette kandsite vara kasutamise kohta, saab ka meie Vabariigi Valitsus ja kas ta on seda kunagi arutanud ja nõudnud vastust ministeeriumidelt sellise olukorra pärast?
See on lihtne ja loogiline lahendus.

Hindrek Meri
Aitäh! Küsimus on päris õige ja tekitab ka mulle muret. Sellepärast et täna me läheme laiali või mina lahkun teie hulgast ja homme tegelen jälle teiste küsimustega ja see ettekanne ununeb. Teie võtate ettekande teadmiseks ja sinnapaika kõik need asjad jäävad.
Ma olen alati esitanud ettekande valitsusele ja esitasin seekordki selle ettekande.
See ettekanne trükitakse ära vastavalt teie poolt sätestatud korrale Riigi Teatajas ja on ka eelnevatel aastatel avaldatud. Aga tema korraldav mõju on väga küsitav ja siin peaks Riigikogu mõtlema, mismoodi seda edaspidi teha.
Teistes riikides suunab parlament niisugused riigikontrolöri ettekanded valitsusele, täitevvõimu organitele seisukohtade kujundamiseks ja parlamendi informeerimiseks tehtust. Meil kahjuks see asi täna nii sätestatud ei ole.

Esimees
Tänan! Kolleeg Rein Kask, palun!

Rein Kask
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Minu teada on Riigikontroll kontrollinud mõned korrad riikliku aktsiaseltsi Ookean tegevust. Kas te selle kontrolli tulemusena oskate ja saate öelda, kas RAS Ookeani pankrotis on süüdi juhatuse tahtlik või tahtmatu tegutsemine või ebakompetentsed otsused või vääramatud jõud?

Hindrek Meri
Härra Kask, ega riigikontrolör ei saa sellele küsimusele otseselt vastata, nagu te küsite, et kes on süüdi, jne. Me oleme tõesti kolm korda kontrollinud, meil on hulgaliselt materjale ja võin öelda, et raamatupidamine oli ettevõttes absoluutselt segamini, juhatused vahetusid, juhatuse esimehed vahetusid, ning mulle tundub, et selle küsimuse võib siiski taandada lohakusele ja tahte puudumisele. Mul ei ole alust öelda, et siin oleks kellegi tahtlik käsi mängus. Aga Eesti rahvale on see küllalt suur kahju, mis sellega juhtus.

Esimees
Tänan! Kolleeg Rein Voog, palun!

Rein Voog
Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Aeg-ajalt jookseb massimeediast läbi erinevaid arvamusi selle kohta, et Riigikontrolli ametnikud on ebapädevad. Ma ei tahaks kuulda teie arvamust selle kohta, sest eks iga hinnang ole subjektiivne, aga minu küsimus oleks järgmine. Kas selliseid arvamusavaldusi võiks vähendada, kui Riigikontrolli kontrolörid omaksid vastavalt kehtivale korrale ka audiitoriameti tunnistust, sest minu teada peaks teie ametkonna ingliskeelne nimetus olema samuti state audit control?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Voog, ma tänan selle küsimuse eest! Ma olen ammu tahtnud sellele küsimusele vastata, sest ajalehtedes on see tõesti läbi jooksnud ja see on just Riigikogu liikmete poolt ülestõstetud küsimus. Meil on umbes -- ma täpselt ei oska öelda -- viis-kuus atesteeritud audiitorit ja ma olen teinud kõik selleks, et mitte seda soosida.
Kui te tahate, et Riigikontroll likvideeruks ja laiali läheks, siis atesteerime nad kõik ära. Mina oma eas ei ole huvitatud atesteerimisest, sel juhul mina jääksin üle. Te teate, mis on audiitorite ja audiitorfirmade palgad? See on üks asi.
Teine aspekt -- mis loeb see atesteeritud audiitor, kui meie kontrolörid lähevad ja paljudel juhtudel ei jää sellest audiitori kontrollist mitte midagi järele. Meil on selliseid juhtumeid, kus audiitor kirjutab küll otsuse ja soovitab aruande kinnitada, aga lisab juurde, et põhjalikuma kontrolli teostamiseks soovitame teil pöörduda Riigikontrolli poole. Nii. Mis puutub Riigikontrolli kompetentsusse, siis see küsimus tõsteti ju ka teatud poliitiliste jõudude poolt üles ja ma olen ka ise süüdi, sest ma olen ausalt öelnud, et mul ei ole kogemustega töötajaid panganduse osas, aga ma ei ole tahtnud madaldada oma töötajate kompetentsust, sest mul on kõik inimesed väga suure staažiga -- pearaamatupidajad, juristid --, ja mul on kaheksa doktorikraadiga inimest.
See, et mind valiti EUROSAI organisatsiooni juhatuse liikmeks, oli motiveeritud ka sellest, et meie töötajad, kes on käinud välismaal stažeerimas ja osalenud seminaridel, on näidanud ennast kõige kompetentsemast küljest. Väga häid hinnanguid olen saanud oma töötajate kohta Ameerikast. Meie kontrolör peab tegelema palju laiema ampluaaga. Teistes riikides on suured kollektiivid, kus on väga kitsalt spetsialiseeritud valdkonnad. See on omane mitte ainult Eesti Riigikontrollile, see on omane meie Eesti riigile tervikuna ja see ongi meie üks plusse, et meie inimesed on natuke laiema silmaringiga kui suurtes riikides, ja minu inimesed osalevad väga aktiivselt riigikontrolli rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Reedel külastab Poola Riigikontrolli president meie vabariiki ja ka Riigikogu. Meil on laialdased kontaktid, mis veelgi seda kinnitavad.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun!

Ülo Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri! Minu küsimus lähtub osaliselt viimasest esitatud küsimusest. Ma usun siiski, et Riigikontrollis on enamuses kompetentsed inimesed, olen nendega elus ka kokku juhtunud. Aga mu küsimus oleks järgmine.
Mis te arvate, kas 1995. aastal muutus riigivara kasutamine ja säilimine meie riigis paremaks või on samal tasemel nagu 1994. aastal või on läinud halvemaks? Kuidas te ise seda hindaksite nii ilma arvude ja näitajateta, puht oma arusaamise järgi?

Hindrek Meri
Aitäh! Ma juba suulises ettekandes ütlesin, et 1995. aasta oli selles osas murranguline. Ma kordan veel, et olukord on vaatamata igasugustele drastilistele näidetele paremaks läinud, sest on levinud arusaamine, et peab nende asjadega tegelema.
Teine põhjus, miks ta paratamatult paremuse poole läheb, on see, et meil on praktiliselt seljataga tohutu erastamise protsess. Riigiasutusi on jäänud vähemaks ja praktiliselt iga kuuga jääb neid veel vähemaks, nii et see valdkond, mida riik saab kontrollida, aheneb ja riigi tähelepanu mõnevõrra kontsentreerub väiksemale arvule riigivarade objektidele.

Esimees
Tänan! Kolleeg Aarne Veedla, teine küsimus, palun!

Aarne Veedla
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra riigikontrolör!
Ma ei arva, et Riigikogu liikmed esitavad küsimusi, et teid rünnata, vaid asjaolude selgitamiseks. Ma olen veendunud, et me peame teist lugu.
Ajalehest Sõnumileht lugesin teie arvamust, austatud härra riigikontrolör, et te peate vajalikuks Riigikontrolli seaduse § 44 täitmist. Kas teie seisukoht on ajakirjaniku poolt õigesti edasi antud?
Aitäh!

Hindrek Meri
Ma tõtt-öelda ei saanud praegu küsimusest aru. Kust te lugesite? Sõnumilehest? Mul ei tule küll meelde, et ma oleksin sel teemal suurt sõna võtnud. Kuigi ma peaministrile ühes mõttevahetuses ütlesin, et seadusandja on selle küsimuse sätestanud ja seadusandja, nii nagu ta heaks arvab, võib igal ajal tulla ja kontrollida Riigikontrollis kõiki meie toiminguid ja seda, mida just vajalikuks peetakse. Ja ma mõtlen, et ei tohi olla ühtegi sellist lüli, mis eksisteerib maksumaksja arvel, mis langeb kontrollist välja. Kõik peab olema kontrollitud.
Me kontrollime ka Riigikogu, tähendab, majandustegevuse mõttes, jne, Presidendi Kantseleid. Nii et kõik peab olema kontrolli all.

Esimees
Tänan! Kolleeg Aino Runge, teine küsimus, palun!

Aino Runge
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri, meil vabariigis ilmselt ei tunta niisugust mõistet, kuidas ökonoomselt kasutada riigi raha, see tõendab, et eelarvevälised vahendid, nagu te mainisite, võiksid olla umbes 300, 400 miljonit krooni -- teie ettekandes vist oli niisugune summa -- ja ma ühinen täiesti sellega.
Öelge mulle, palun, kas te olete nõus, kui me kasutaksime kõik eelarvevälised vahendid ühel aastal ära ehituseks? Siis me suudaksime ühe kunsti- ja kultuuriobjekti üles ehitada, mille Riigikogu täna tagasi lükkas. Järelikult need rahad on vabariigil olemas, aga nad on kuskil mujal ja ebaotstarbekalt kasutatud.

Hindrek Meri
Jah, proua Runge, vaadake, sellele küsimusele ma ei tahaks vastata, sellega te tõmbate mind poliitikasse, kui ma hakkan siin hinnanguid andma, mille peale raha kasutada. Seda otsustate teie. Ma tahan öelda, et ma tõin teile lihtsalt ühe näite, sest me kogu aeg räägime oma vaesest riigist jne. Aga palju suurem näide oli ju sotsiaalfondi rahad, kus on sajad miljonid ja kus me ei oska eelarvet teha. Kui me ütleme, et aasta lõpu jääk on seal 200 miljonit, aga tegelikkuses tuleb üle 700 miljoni, siis see näitab, et kuskil on natuke ajusid puudu või midagi on viltu. Ma võiksin veel palju teisi näiteid tuua.
Me peame niisugustele suurtele küsimustele nähtavasti oma tähelepanu kontsentreerima. Aga teiselt poolt, me ei tohi ka unustada kokkuhoidu, millega me tõtt-öelda veel vähe tegeleme. Ma leian, et meil on igal pool priiskamist, ja see viimane küsimus, mille te tõstatasite ehituse kohta -- ma ei taha rääkida sellest objektist, aga ma räägin ehitusest üldse, sest investeeringute programm on 1 miljard ja seda on meil väga raske kontrollida.
Kui Riigikogu ütleks, et 100 miljoni eest tuleb ehitada niimitu koolimaja selleks aastaks, ja annab ülesande, siis me saame kontrollida, kas see raha läks sinna ja kas need eesmärgid on täidetud. Aga praegu tuleb ainult üks loetelu ja me ei tea ei maksumust, kas projekt on jne. Nii et siin on meil väga palju ära teha, et me võtaksime investeeringuprogrammi ka rangema kontrolli alla.

Esimees
Tänan! Kolleeg Ülo Vooglaid, palun!

Ülo Vooglaid
Tänan, härra esimees! Võtke vastu ka minu tänusõnad seoses väga sügava ja põhjapaneva ülevaatega. Küllap on palju neid, kes tahaksid olla samuti optimistlikud, aga ma tahaksin paluda teie arvamust selle kohta, et kui Eesti valitsemisseaduses ei ole juhtimist ette nähtud, kui juhtimisalase, aga ka haldamise, valitsemise sidustusalast ettevalmistust Eestis praktiliselt ei toimu, kui ülikoolid ametialast ettevalmistust ei taga, ehkki seadus neilt seda nõuab, ja otsuste kvaliteet on ülimalt madal, häbiväärselt madal igal pool, millele siis saaks tugineda niisugune optimism veel palju laiemalt, mitte ainult Riigikontrollil?

Hindrek Meri
Aitäh, härra Vooglaid! Ma olen sellele küsimusele palju mõelnud ja ma olen vestelnud ka riigiametnikega ühes ja teises ministeeriumis ja leian, et see on meie oskamatus tööd korraldada. Küsimus ei ole alati riigiametnike ebapädevuses, vaid iga riigiametnik võib muutuda ebapädevaks, kui ta täna tegeleb ühe asjaga, homme peab tegelema teise asjaga ja on justkui mingisuguste aukude sulgeja ja töötab mingisuguses tuletõrjerežiimis.
Meil on vaja võtta ministeeriumidesse tööle mitte lihtsalt spetsialiste või vaneminsenere, nagu seda varem tehti, vaid meil on vaja valida niisamuti, nagu orkester valib -- ta ei võta orkestrante, ta võtab, ütleme, trummimängija --, ametnikke teatud konkreetsete funktsioonide täitmiseks.
Ma leian, et on õige, kui meil iga riigiametnik, nii nagu esimeses Eesti Vabariigis, teab oma funktsiooni, teab, millega ta peab tegelema, ei oota ülevalt korraldust, vaid teab, et tema on vastutav, ütleme, alkoholiaktsiisi eest, ja uurib kogu maailma praktikat ja ajalugu, ja et ta on nii suur autoriteet, et ta tuleb Riigikogu ette rääkima, esineb valitsuses jne.
Meil peab olema ametnike kaader, ei saa kõike selle peale ajada, et meil ei ole spetsialiste. Ametnik võib muutuda spetsialistiks, kui tal on vähegi haridust ja eeldusi.
Mina leian, et meil on küllaldaselt haritud inimesi. Aga see on meie korralduse viga, et me nagu hajutame selle ametniku ja teeme ta lihtsalt käsutäitjaks. Ta tuleb järgmisel päeval tööle, ta peab vaatama, mis tal kirjutuslauale on ilmunud, millised käsud, millega ta peab parajasti tegelema hakkama.
Kui meil ametniku vastutus on paika pandud, siis meil minu meelest hakkavad nende otsuse eelnõude sisud kvaliteetsemaks muutuma.

Esimees
Tänan! Kolleeg Valve Raudnask, teine küsimus, palun!

Valve Raudnask
Suur aitäh, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör! Täna kerkis taas üles küsimus riigikontrolöride ebakompetentsusest või kompetentsusest, kuidas soovite. Ei varasematel kordadel ega ka täna ei ole toodud mitte ainsatki näidet teie töötajate ebakompetentsuse kohta. Kas mingeid teisi liine pidi on teieni jõudnud andmeid, et teie töötajate hulgas on ebakompetentseid inimesi?

Hindrek Meri
Minul isiklikult ei ole, aga ajakirjandusest tuleb mul teinekord lugeda, et mõni inimene kirjutab aktile, ebakompetentse revidendi poolt koostatud aktile alla selle tõttu, et vabaneda revidendist. Selliseid repliike on vahel ajalehtede veergudel olnud, aga ma ei ole küll selliseid signaale ametlikult üheltki ministrilt ega ametijuhilt saanud.
Meil on mõningaid vaidlusi olnud mõnes küsimuses, aga need me oleme lahendanud ja kui me eksime kuskil, siis meil jätkub julgust ka öelda, et me võtame tagasi selle küsimuse, sest meie protseduurireeglid võimaldavad kõike rahulikult läbi arutada.
Enamuses ei teki probleemid mitte sellest, et revident on mingisuguse arvu lugenud teiseks arvuks või nulle juurde pannud, vaid on õiguslikku laadi, kuidas seadust tõlgendada, kuidas õigusakti tõlgendada. Vahel tekib meil selliseid vaidlusküsimusi, aga me oleme suutnud need lahendada.

Esimees
Suur tänu, härra riigikontrolör, teile ülevaate eest riigi vara kasutamise ja säilimise kohta. Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Sellega on ka nimetatud päevakorraküsimus ammendatud.

  • Postitatud: 12.06.1996 0:00
  • Viimane muudatus: 9.12.2014 13:35
  • Viimane ülevaatus: 9.12.2014 13:35