Riigikontrolör Hindrek Meri kõne Riigikogus 10. novembril 1993 Eesti riigi rahanduse, majanduse ja arengu probleemidest. Täiendavad küsimused ja vastused.

10.11.1993 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigikogu 10. novembri 1993. a. istungi stenogrammist]
Täiskogu istungi avab Riigikogu aseesimees Tunne Kelam

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed!

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 135 lähtudes on riigikontrolör kohustatud esitama Riigikogule ülevaate riigi varade kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt eelarve täitmise aruande arutamisega parlamendis. Vastav ülevaade on esitatud kirjalikult ja teile välja jagatud.
Järgnevalt peatun mõnel selles käsitletud küsimusel.

Riigi vara määratlemisel oli meil väga suuri raskusi.

Mitte kogu riigile kuuluv vara ei kajastu statistilises aruandluses riigi varana. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. aasta otsusega tehti Vabariigi Valitsusele ülesandeks koostada ülevaade riigi omanduses oleva vara kohta. Nimetatud otsus on seniajani täitmata ning seetõttu ei ole üheski riigiorganis täpset ülevaadet riigi varast ja selle olemi muutumisest.
Kui suur on riigi vara osatähtsus ettevõtluses kasutatavas varas, selle kohta meil usaldusväärseid andmeid pole.

Õiged andmed puuduvad ka riigieelarvel olevate asutuste ja organisatsioonide varade kohta. Nii näitab Rahandusministeerium eelarveliste asutuste ja organisatsioonide halduses olevate riigi varade maksumuseks 1992. aasta lõpul 424 miljonit krooni, samal ajal on üksnes Riigi Maanteeameti ja tema struktuuriüksuste arvel riigi varasid 3,7 miljardit krooni.

Ma pean riigi vara olemi kõigi esinemisvormide ning selle olemi muutumise võimalikult täpset arvestust väga oluliseks. Mitte ainult sellepärast, et tagada riigi vara säilimine. Selline arvestus on vajalik ka selleks, et teil ja Vabariigi Valitsusel oleks teave omandireformi hetkeseisu kohta, et selle alusel teha oma otsuseid ja reformi juhtida. Arvan, et reformi praeguses staadiumis peaks vahekokkuvõtteid tegema igas kvartalis. Sellist arvestust ei vaja me mitte ainult vabariigi kui terviku kohta, vaid ka ministeeriumide kaupa.

Ministeeriumil peab olema täpne ülevaade tema halduses olevatele ettevõtetele eraldatud riigi varade olemist ja selle muutumisest. Ta peab korraldama vabariigi varade säilimise ja kasutamise kontrollimist. Ministeerium võib seda teha haldusnõukogude ja juhatuste või otseselt ministeeriumi poolt määratud täitevjuhtide kaudu. Need organid ja isikud peavad olema ministeeriumi ees aruandekohustuslikud. Nende aruandluse ja vastutuse kord tuleb täpselt sätestada. Nii on see kõigis riikides, kelle eeskuju me oma riigielu korraldamisel praegu püüame järgida. Nii peaks see olema ka Eestis.

Me oleme riigi varade arvestuse ja nende haldamise korrastamise küsimusi korduvalt tõstatanud valitsuse ja seaduseandja ees, käsitlesime neid küsimusi oma 1991. aasta ja 1992. aasta tööaruannetes, kuid riigi vara arvestus on seniajani korrastamata.

Nüüd mõni sõna riigi vara säilimisest.

Seda küsimust tuleks käsitleda kahest aspektist. Kas riigi vara vähenemisega seotud tehingud on toimunud kooskõlas riigi kehtestatud reeglitega ning kas vara ei hävi ega vähene loodusjõudude, tulekahjude, avariide, samuti ka riisumise ja muude kuritegude tagajärjel.

Siinjuures tuleb kohe öelda, et arvestust ja aruandlust vara hävimise või riisumise kohta omandivormide kaupa 1992. aastal enam ei peetud ning selle kohta meil andmeid koondada ei õnnestunud. Teatud üldistusi saab teha Riigikontrolli poolt läbiviidud kontrollimiste materjalidele tuginedes. 1992. aastal korraldasime 183 kontrolli kokku 521 objektil.

1990. aasta juulis peatas Ülemnõukogu Presiidium ajutiselt tehingud riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varadega, juhul kui selliste tehingutega oleks kaasnenud vara omandivormi muutumine.
Omandireformi aluste seaduse rakendusotsus 1991. aasta juunis kordas ja karmistas seda keeldu. Kuid kumbki neist ei suutnud tehinguid takistada või juba tehtut muuta.

Nii riigi vara rendile andmisel kui ka müümisel rikuti reegleid, mis seaduseandja ja valitsus olid kehtestanud selleks, et nende tehingute puhul peetaks silmas riigi huvisid. Õigustanud oma tegevust tervikvara mõiste määratluse puudumisega õigusaktides, andsid paljud ettevõtete juhid vara rendile, järgimata tervikvara rendile andmise kohta kehtestatud nõudeid.

Valitsuse 21. jaanuari 1991. aasta määruse nr. 17 kohaselt võis ettevõtete tervikvara rendile anda vastav ministeerium, ettevõtete struktuuri- ja allüksuse tervikvara ettevõtte haldusnõukogu või juhatus. Rendilepingud tuli kooskõlastada tolleaegse Riigivaraametiga. Ettevõtted ei järginud ka Vabariigi Valitsuse 1992. aasta 19. oktoobri määrusega nr. 301 "Riigi vara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta" kehtestatud nõudeid sellise vara kasutada andmise kohta enampakkumisel, samuti renditähtaja, laekunud renditasu kasutamise ja renditasu perioodilise korrigeerimise osas seoses inflatsiooniga.

Paljudel juhtudel kasutati valitsuse määrusest möödaminekuks koostöölepingute sõlmimist, mille juures ei järgitud riigi vara kasutada andmiseks kehtestatud nõudeid ja riigil jäi saamata tulu vara kasutada andmisest.

Ma toon mõned näited. Tehas "Võrukivi" asutati koos eraaktsiaseltsiga "Timo", kusjuures tehase osaluse moodustas teatud osa tehase põhivahenditest. Seejärel andis Ehitusministeerium loodud aktsiaseltsile rendile suure osa tehase ülejäänud varast. Mida algul aktsiaseltsi paigutati ning mis rendile anti, seda ei tea praegu enam keegi. Selle varaga, mis üle jäi, polnud tehasel enam tehasena võimalik tegevust jätkata. Direktor andis korralduse tehase arved sulgeda ja avada nad seejärel aktsiaseltsile, ise aga läks "Timosse" direktoriks. Formaalselt tehast ei likvideeritud. Mõne aja pärast avaldas sisuliselt juba olematu tehas soovi aktsiaseltsist välja astuda, aktsiaselts rahuldas ta palve ja seega riigil "Timos" enam osalust polnud. Tegelikult on "Timo" kogu aeg kasutanud ja kasutab endise "Võrukivi" varasid, osa rendilepingu alusel, osa ilma igasuguse lepinguta, seejuures pole ta ka kunagi renditasu maksnud. Oli riigil tellisetehas, enam ei ole. Majandusministeerium püüab praegu veel päästa, mis päästa annab.

Teine näide on "Marati" varade rendileandmine. 1991. aasta septembris andis Tööstus- ja Energeetikaministeerium "Marati" varad kasutada tol ajal veel olematule eraaktsiaseltsile "KND Marat". Mingit lepingut ei vormistatud. Aasta lõpuks oli aktsiaselts nende varade kasutamisest kogunud nii palju raha, et sellest piisas eeskirjadekohase tervikvara rendilepingu sõlmimiseks. Riigivaraameti vastuseisule vaatamata ministeerium rendilepingu siiski vormistas. Riigikontroll protestis ministeeriumi tegevuse valitsuses, kuid leping on tänaseni jõus. Majandusministeerium küll tunnistab, et tema eelkäija tegevus ei olnud kooskõlas kehtestatud korraga, kuid praktika näitab, et olukorda tagantjärele muuta ei õnnestu.

Riigikontroll on mitmel korral vaidlustanud riigi varade kohta sõlmitud rendilepingute põhjendatuse ja nõudnud nende uut läbivaatamist. Näiteks sõlmis Kultuuriministeerium 1991. aasta 23. septembril rendilepingu aktsiaseltsiga "Elias", mille kohaselt aktsiaseltsile renditi 30 aastaks kinnistu Pärnu maantee, Suur-Karja ja Müürivahe tänavaga piirnevas kvartalis üldpinnaga 9623 ruutmeetrit. Aktsiaseltsi "Elias" olid moodustanud Kultuuriministeerium ja Tartu Kommertspank.
Riigikontrolli arvates esines nii aktsiaseltsi moodustamisel kui ka rendilepingu sõlmimisel mitmeid rikkumisi. Põhjendamatult madal oli rendi suurus.

Omandireformi aluste seaduse rakendusotsuse kohaselt ei laienenud keeld tehinguteks riigi varaga riigiettevõtetele ja riiklikele aktsiaseltsidele, kus põhivahendeid võis müüa või neid ja käibevahendeid paigutada haldusnõukogu või juhatuse otsusel teistesse ettevõtetesse. Seda korda ettevõtete juhid sageli ei järginud. Haldusnõukogud ja juhatused aga andsid tavaliselt kontrollimise käigus avastatud ebaseaduslikele tehingutele tagantjärele oma nõusoleku.

Tervikvara müügi korrast kõrvalehiilimiseks müüdi seda osade kaupa, andes ülejäänu rendile. Riigi varade müüki korraldas Riigivaraamet. Tehti ära suur töö. Müüdi 538 objekti. See oli ametile esimene tegevusaasta. Mitte kõik ei läinud korda, oli suuri vigu. Kuid ettevõtteid müüdi ka Riigivaraameti nõusolekuta ja teadmata.

Näiteks riiklik aktsiaselts "Linda" müüs oma tootmishooned ettevõtte töötajate osalusel loodud aktsiaseltsidele ja andis neis olevad seadmed rendile. Peahoone Tallinnas Maakri tänavas, nn. endine "Kommunaari" tehas, ning sellega ühes kvartalis olevad hooned müüdi rahareformi eel miljoni rubla eest aktsiaseltsile, mille viiest füüsilisest isikust aktsionäri hulgas olid ka riikliku aktsiaseltsi "Linda" juhatuse esimees ja peadirektor. Saanud Riigikontrollilt kirja, küsis ministeerium valitsuselt, mis teha, ja seejärel protestis kohtus tehingu kui ebaseadusliku. Riikliku aktsiaseltsi juhatuses tehti muudatusi, direktor lahkus omal soovil. Kohus otsustas, et sellised tehingud polnud keelatud. Miks aga ministeerium ei vaidlustanud neid tehinguid kui teadvalt riigi huvidega vastuolus olevaid, on meile arusaamatu.

Riigivaraameti nõusolekuta müüdi ka enamik "Vasara" tsehhidest. Müüdi tervikvarana, ilma avaliku enampakkumiseta. Vara eelnevalt ei hinnatud. Saadud raha kasutati jooksvate kulude katmiseks. Neid tehinguid pole ministeerium pidanud vajalikuks vaidlustada. Riigikontroll ei saa sellise asjakäiguga nõustuda.

Mõned näited tehingutest käibevaraga. Riiklik aktsiaselts "Elkar", endine Tartu Naha- ja Jalatsikombinaat, müüs ligi 34 000 naaritsanahka eraaktsiaseltsile, mille olid moodustanud ettevõtte juhtkonna liikmed ja mõned kontserni "Estar" tippjuhid. Naaritsanahkade turuhind oli sellel ajal vähemalt kaheksa korda kõrgem hinnast, millega nad müüdi. Prokuratuur keeldus direktori vastu kriminaalasja algatamast, asudes seisukohale, et ettevõtte huvide vastast tehingut ei saa käsitada ettevõttele kahju tekitamisena. Ka minister ei leidnud ettevõtte juhi tegevuses midagi taunimisväärset. Pärast Vabariigi Valitsuse sekkumist tegi ministeerium muudatusi ettevõtte juhatuses, misjärel juhatus rahuldas direktori palve viia ta samas ettevõttes madalamale juhtivale kohale.

On ka nii tehtud, et ettevõtte rahadega ostetakse endale eraaktsiaseltsi aktsiaid. Näiteks riiklik aktsiaselts "Eesti Seeme" andis autokumme protekteerivale aktsiaseltsile raha sordiaretuse arendamiseks. Viimane aga ostis selle eest riikliku aktsiaseltsi direktorile teise aktsiaseltsi aktsiaid. Kui Riigikontroll asja õigeks ei pidanud, tehti vastupidised kanded ning kõik oli nagu korras. Minister esialgu küll nõudis direktori vabastamist usalduse kaotuse motiivil, pärast lasti tal aga omal soovil lahkuda ja asuda tööle sama ettevõtte asedirektorina.

Senini on reguleerimata riigile kuuluvate ettevõtete poolt teistele ettevõtetele laenude ja laenutagatiste andmine. Riik pole sätestanud, et ettevõtte juht peaks selleks kelleltki luba küsima. Pärast "Estimpeksi" kontrollimist, kui selgus, et ettevõte oli andnud ettevõtte juhtkonna osalusel loodud aktsiaseltsile 15-miljonilise madalaprotsendilise pikaajalise laenu ning arutas teise eraaktsiaseltsi 800-miljonilise laenu tagamist, pöördusime selles küsimuses valitsuse poole. Viitasime ka "Eesti Kütuse" ja aktsiaseltsi "Klaus" suhetele. Valitsus meie kirjale ei reageerinud.

Kõrvuti laenudega kasutatakse ettevõtete juhtkonna osalusel loodavate aktsiaseltside käivitamiseks ka riikliku ettevõtte vahendite paigutamist aktsiaseltsi aktsiakapitali. Hiljem, kui aktsiaselts on tuule tiibadesse saanud, müüakse aktsiad ettevõttele nominaalväärtuses tagasi.

"Estimpeks" tegi ka seda. "Estimpeksi" peadirektori tegevuses ministeerium midagi taunimisväärset ei leidnud. Mees lahkus riigitöölt omal soovil.

Nõuetekohaselt ei ole võetud kasutusele riigiomandiks kuulutatud vara.

Näiteks riigistati Ülemnõukogu 1991. aasta 25. septembri otsusega Eesti Tehnika- ja Spordiliidu (ALMAVÜ õigusjärglane) vara. Valitsusele tehti ülesandeks korraldada selle vara haldamine, kasutamine ja käsutamine.
Riigistatud vara aga riigi varana arvele ei võetud ning valitsuse korraldusega määrati selle vara ajutiseks haldajaks Tehnika- ja Spordiliit.

Riigikontrolli poolt 1992. aasta juunis läbiviidud kontrollimine näitas, et pärast riigistamist oli müüdud 19 autot mitmesugustele aktsiaseltsidele, Harku veespordibaas oli antud tasuta kasutamiseks välisfirmale. Tehnika- ja Spordiliidu töötajate osavõtul oli moodustatud kooperatiive ja aktsiaseltse, milledele oli müüdud ja soodsalt renditud riigivara. Riigikontrolli korduvatele pöördumistele ja pöördumiste põhjal vastuvõetud Vabariigi Valitsuse otsustele vaatamata ei ole selles küsimuses rahuldavat tulemust seniajani.

Need on ainult üksikud näited sagedaste ja korduvate tehingute ning täitevvõimuorganite suhtumise kohta neisse 1992. aastal. Aasta teisel poolel rakendas valitsus mitmeid abinõusid riigi varaga tehtavate tehingute korrastamiseks ja nende üle kontrolli tõhustamiseks.

Minu poolt kirjalikult esitatud ülevaate lugemisel ja minu ettekande kuulamisel tekkis võib-olla nii mõnelgi saalisviibijal küsimus, miks Riigikontroll ise korda majja ei löö.

Riigikontrollil kui kõrgemal majanduskontrolli teostaval riigiorganil selliseid funktsioone pole ja pole ka neid teistes riikides. Riigi vara valdab, kasutab ja käsutab vastavalt seadusele Vabariigi Valitsus. Riigikontroll fikseerib olukorra, analüüsib selle tekkepõhjusi ning esitab oma seisukohad täitevvõimuorganile, kes otsustab ise, kuidas ja kuivõrd neid arvestada. Riigikontroll varustab Riigikogu objektiivse teabega riigi vara kasutamisest ja säilimisest.

Lähtudes eelöeldust ja vältimaks järgmise aasta vastavas ülevaates samade puuduste nentimise vajadust, peab Riigikontroll möödapääsmatuks järgmiste probleemide lahendamist:
riigi vara säilimise tagamiseks ja riigiorganite omandireformi käsitlevate otsuste ettevalmistamiseks ning nende täitmise analüüsiks seada sisse riigi vara olemi ning selle muutumise täpne ja usaldusväärne, kogu vabariiki hõlmav arvestus;
täiendavalt reglementeerida täidesaatva riigivõimu organite, riigiettevõtete, haldusnõukogude ja riiklike aktsiaseltside juhatuste ülesanded riigi vara haldamisel, kasutamisel ja käsutamisel ning kehtestada selles valdkonnas vastavate ametiisikute personaalne vastutus.

Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees

Suur tänu! Saadikutel on mõningad küsimused. Kolleeg Raoul Üksvärav.

Raoul Üksvärav

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja!
Kas Riigikontroll on uurinud lähemalt, missugust kahju tekitatakse ettevõtetele nende erastamise käigus, kui ettevõte on pandud erastatavate ettevõtete nimekirja, aga kogu see protsess venib, ettevõtte tegevus on pärsitud, ta ei saa oma kavasid täielikult ellu viia seetõttu, et ta ei saa teha suuri investeeringuid, laene jne.? Selle tagajärjel satub hästi töötav ettevõte erastamisprotsessi käigus miinuspoolele ehk, nagu välismaal öeldakse, punasele poolele.
Kas neid fakte on tuvastatud ja missugused on kahjud, mis niisuguses protsessis on riigile tekitatud?

Hindrek Meri

Härra Üksvärav, ma pean ütlema, et neid asju me ei ole analüüsinud, sest vastavalt kehtestatud korrale peaks ettevõte, mis on juba arvatud erastamise nimekirja, üle minema Erastamisettevõtte bilanssi. Siiamaani seda tehtud ei ole. Nüüd on valitsus ka selle küsimuse reguleerinud ja edaspidi nähtavasti lähevad need ettevõtted üle. Kuid kui ettevõte on juba kantud erastamise nimekirja, siis me põhimõtteliselt ei taha sinna väga vahele segada. Me ei ole sellega tegelnud. On muidugi mõningad erandid, aga sellest ei ole mõtet siin praegu rääkida.

Aseesimees Edgar Savisaar

Suur tänu! Ants Erm, palun!

Ants Erm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Te rääkisite oma ettekandes ka arvudest ja võrdlemisi mitmekümnetest miljonitest. Ega te ei ole kokku löönud seda arvu, kui palju tekitati 1992. aastal kahju Eesti riigile? Mis on teie andmetel see koondsumma, niipalju kui te olete uurinud?

Hindrek Meri

Me võime öelda ainult neid summasid, mis tulenevad meie kontrollimistest, ja siin ei ole muidugi kõik need asjad otseselt seotud riigi vara säilimise küsimusega, vaid kajastavad kogu meie tegevust.
Ma võin öelda, et meie 1992. aasta aruandes figureerib selline arv nagu 68,8 miljonit krooni, mis jaguneb siis positsioonide järgi. Kõige rohkem oleme fikseerinud maksudest kõrvalehiilimist, mis ei ole otseselt seotud varade kasutamisega. See oli 17,5 miljonit, mille me tagastasime otseselt riigi eelarvesse, sotsiaalfondi tagastati 2,7 miljonit krooni, haigekassadele 1,4 miljonit krooni. Siis võtsime ettevõtete bilanssidest arvele rahalisi vahendeid, mis olid kahe silma vahele jäetud, 6 miljoni krooni ulatuses. Muude rahaliste vahendite all jookseb siin 40 miljonit krooni, selle võtsime ka arvele. Peale selle jäi 1992. aasta kontrollimise tulemusena meil veel selgitamiseks üks 1993. aastasse üleminev arv, 35,3 miljonit krooni, milles me peame selgusele jõudma.

Aseesimees

Tänan teid! Küsimuseks on sõna Riigikogu liikmel Ivar Raigil.

Ivar Raig

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja!
Te viitasite Riigikontrolli volituste piiratusele korra majja saamisel ja lisasite mitmeid abinõusid, et riigi vara paremini hallata. Miks te nende abinõude hulgas ei nimetanud uut Riigikontrolli kohta käivat seadust, mis tema volitusi võiks suurendada? Minu mälu järgi oli meil majanduskomisjonis, kui me arutasime Riigikontrolli töötajate palga tõstmise küsimust, teiega, härra Meri, suuline kokkulepe, et te valmistate ette vastava seaduse eelnõu, uue seaduse Riigikontrollist. Kui kaugel see on?

Hindrek Meri

Härra Raig, ma ei viidanud sugugi mitte sellele, et meil volitusi ei ole. Ma usun, et Riigikontrolli seadus ja põhiseadus annavad meile küllalt laialdased volitused. Kuid ma rääkisin, et meil ei saa olla korraldava, täidesaatva võimu funktsioone.
See, et midagi korda panna, ei ole Riigikontrolli funktsioon. Ei ole meil ega ole üheski tsiviliseeritud riigis. Mis puutub uude Riigikontrolli seadusse, siis selle esimene tekst anti teile üle, kui me kunagi koos istusime. Tookord moodustati minu teada töökomisjon, mille liikmed on teada.
Ma võin öelda, et me jätkame tööd nimetatud seaduseelnõu kallal, kuid me ei näe, et selle puudumine takistaks praegu meie tööd. Me oleme leidnud teie komisjoni liikmetega ka sellise ühise keele, et momendil ei ole mõtet rutata, enne kui Riigikogu ei ole vastu võtnud põhjapanevaid seadusi, mis võivad Riigikontrolli seadust veel mõjutada. Nende hulka kuuluvad kõigepealt riigi varade seadus ja terve hulk teisi seadusi.
Me ei saanud seda teha enne, kui kohaliku omavalitsuse korralduse seadus paika sai. Ootame aktsiaseltsi seadust, riigiettevõtte seadust. Need peavad paika saama, muidu tuleme uue ringiga tagasi. Muudatused, mis tulenevad põhiseadusest, on formaalsed muudatused, need meile sisuliselt praegu mingeid takistusi ei tekita.

Aseesimees

Suur tänu! Järgmisena on küsimuse esitamiseks sõna härra Vootele Hansenil.

Vootele Hansen

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Mul on teile säärane küsimus: kas te olete oma töös kokku puutunud ka niisuguse riigi varale tekitatud kahjuga, nagu on näiteks riigile kuuluvate kaubamärkide omandamine või kasutamine mitteriigiasutuste poolt, näiteks riigile kuuluvate eraaktsiaseltside poolt?

Hindrek Meri

Sellise valdkonnaga me ei ole üldse tegelnud. Ma saan teie küsimusest aru, et see eeldaks eraaktsiaseltside kontrollimist, aga vastavalt põhiseadusele me kontrollime üksnes riigiettevõtteid ja riigi varasid. Me ei ole küll ka riiklikes ettevõtetes kaubamärgiküsimustega tegelnud, sest vastavalt põhiseadusele oleme majanduskontrolli teostav riigiorgan. Praegu ei ole me kaubamärkide valdkonda isegi nii-öelda oma mõtetest läbi lasknud, sest muresid on nii palju.

Aseesimees

Aitäh! Kalle Kulbok, palun!

Kalle Kulbok

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Minu küsimus haakub veidi Ivar Raigi esitatud küsimusega. Teatavasti on põhiseaduse §-s 137 öeldud otse, et Riigikontrolli korralduse sätestab seadus ja seetõttu ainult riigikontrolöri ja Riigikontrolli töötajatele tasu maksmise seaduse alusel töötades me rikume teataval määral põhiseadust.
Ent kui te Ivar Raigile vastasite, siis ma sain mingil moel sellele küsimusele vastuse ja seetõttu puudutan põhiseaduse § 136, mis ütleb, et riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest.
Ma tahangi teada, mitu korda on selle aasta jooksul riigikontrolör Vabariigi Valitsuse istungitest osa võtnud?

Hindrek Meri

Ma võiksin, härra Kulbok, öelda, mitu korda ma olen puudunud, sest ma olen võtnud osa peaaegu kõigist istungitest, välja arvatud eilne istung ja puhkuse ajal toimunud istungid. Võin teile ka öelda, et olen peaministrile võib-olla küllalt ebamugav osaleja, sest ma püüan enam-vähem kõigis majandusküsimustes oma arvamust avaldada. Muidugi, tema õigus on seda arvestada või mitte.
Ma ei näe enda rolli mitte niivõrd otseselt oponendina, kuivõrd konsultandina ja abistajana. Mis aga puutub küsimuse esimesse poolde, siis ega see ajutine palgaseadus ei ole meie tööd reguleeriv seadus. Meil on ikkagi 1990. aasta 6. juunil vastuvõetud Eesti Riigikontrolli seadus. See seadus – ma kasutan lihtsalt juhust seda veel kord meelde tuletada – on tehtud suures osas Eesti Vabariigi 1937. aasta seaduse alusel.
Me oleme selle seaduse tõlkinud inglise keelde, levitanud seda kõigis naaberriikides, palunud arvamust nii Inglise kui Saksa riigikontrolörilt ja saanud igalt poolt positiivse hinnangu.

Aseesimees

Aitäh! Palun, Ants Erm, teine küsimus.

Ants Erm

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Meri! Nagu ma teie vastusest aru sain, olete tuvastanud rohkem kui 100 miljoni kroonise tõenäolise kahju Eesti riigile 1992. aastal. Niipalju kui ma olen kursis selle poliitikaga, mida enne 1992. aastat aeti, ja ka teie ettekannet kuulates jääb mul ikkagi kindel veendumus, et see ei olnud mitte juhuslik protsess.
See ei olnud mitte halbade direktorite omaalgatuslik üleaisalöömine, vaid oli ikkagi täiesti kindlalt suunatud poliitika. See oli ühe ideoloogia elluviimine, mille aluseks oli erastamine nendele, kes olid ettevõtete juhid. Kas te jagate seda seisukohta?
Ja küsimuse teine pool: kas on kaalutud ka sellist varianti, et need inimesed, kes olid vastutavad sellise raiskamise ja riigi vara ärastamise eest, mingi mehhanismiga näiteks kohtu alla anda? Minu arvamus on, et eelkõige tuleks kohtu alla anda valitsus, kes sellel ajal tegutses.

Hindrek Meri

Ma mõtlen, et Riigikontroll võib tugineda ainult faktidele ja tal endal ei ole karistamisfunktsioone. Kogu selle asja peab otsustama muidugi kohus. Oleme vist ennegi nendel teemadel rääkinud, et meil on selles osas olnud küllalt suuri raskusi. Võtame kas või sellesama Prokuratuuri näite.
Härra Savisaar, kes oli tollal valitsuse juht, andis meie materjalid edasi Prokuratuuri, et võtta vastutusele ja neid asju tühistada, näiteks seda rendilepingut. Prokuratuur tuli aga sellise seisukohaga välja, et kirjaliku lepingu puudumine ei tee suulist lepet õigustühiseks. Näete, missugused formuleeringud, ja selliseid formuleeringuid on väga palju.
Näiteks seesama "Elkari" juhtum: kui kahju ei ole bilansis kajastatud, siis ei saa ka ettevõttele kahjulikke tehinguid lugeda aluseks, et alustada mingisugust menetlust. Niisiis on see väga raske protsess ja ma mõtlen, et mõnes mõttes peame olema siin küllalt rahulikud ja asju kainelt vaatama, sest mõned kaotused on ilmselt vältimatud. Me paneme, härra Erm, väga suuri lootusi Riigikogu poolt maikuus loodud komisjonile, mida teie juhatate. Me oleme teile palju materjale üle andnud ja loodame, et te toetate meid meie üritustes.

Aseesimees

Tänan teid! Kuno Raude, palun!

Kuno Raude

Suur tänu, härra eesistuja! Rahvatarkus ütleb, et parim metsavaht on salakütt. Tundes väga hästi kitsaskohti meie seadusloomes ja majandustegevuses, oleks loogiline arvata, et just Riigikontrolli üks võimalusi oleks aktiivne kaasabi meie seadusloomele.
Öelge palun, kas Riigikontroll on Vabariigi Valitsuse, mõne Riigikogu komisjoni või selle liikme kaudu püüdnud kaasa aidata kehtivas seadusloomes esinevate lünkade täitmisele? Kas te olete teinud ettepanekuid vastavate seaduste muutmiseks või täiendamiseks ja puuduvate seaduste koostamiseks? Aitäh!

Hindrek Meri

Härra Raude, ma saan sellele vastata ainult jaatavalt. Tegime just statistikat: me oleme teinud valitsusele ja ministeeriumidele kokku 97 ettepanekut, peale selle Riigikogu komisjonidele ja valitsusele veel 36 mitmesugust ettepanekut. Iga Riigikogu liige on saanud meie 1992. aasta tööaruanded, kus on ka vastavad ettepanekud formuleeritud.
Ma pean aga kahjuks ütlema, et ükski Riigikogu liige ei ole esitanud mulle ühtegi küsimust selle tööaruande kohta ega huvi tundnud. Ainult kadunud härra Spriit austas meie aruannet ühe ajaleheartikliga. Miks ma seda ütlen? Sellepärast, et teistes riikides on riigikontroll üks tagasisidelüli parlamendile.
Me ei ütle ära oma abist, me oleme küll iseseisvad, aga selleks me töötamegi, et vaadata, kuidas seadusi rakendatakse, millised on vead. Me tahaksime Riigikogule kasulikud olla ja ma mõtlen, et edaspidi tuleb meil hakata tegema koostööd. Nii on see ka teistes riikides, ainult et teised riigid on väga suure ja kauaaegse praktikaga.
Kui te komisjone moodustasite, siis oli meil ettepanek moodustada kas majandus- või maksukomisjoni juurde üks alamkomisjon, kes hakkaks riigikontrolliküsimusi vaatama, sest meil on samuti väga suur mure. Me saame ettevõttega hakkama ja nõuame rahad sisse jne., aga meile teeb muret just see, et need seadusandlike normatiivaktide ettepanekud, mis me oleme teinud, jäävad toppama.

Aseesimees

Suur tänu! Arvo Haug, palun!

Arvo Haug

Aitäh! Ma sain teie sõnavõtust aru nii, et Vabariigi Valitsus sageli ei vasta teie kirjalikele ettepanekutele ega suulistele pöördumistele, mille õigus teil on põhiseaduse §-ga 136 ette nähtud, ja ei anna ka ettevõtete juhtkondi kohtusse.
Kas Vabariigi Valitsuses on märgata mingisuguseid korruptsiooninähte, et nähtavad ärastamisilmingud ei leia lahendust?

Hindrek Meri

Ei, selles suhtes otseseid fakte ei ole, millele me saaksime vihjata. Võib-olla te saite minust liialt ühekülgselt aru, sest ma ei saa öelda, et Vabariigi Valitsus ignoreerib riigikontrolöri. Härra Laariga on mul tihe koostöökontakt ja igal ajal võimalus temaga kohtuda ning valitsus arvestab oma istungitel sageli ka minu suusõnalisi ettepanekuid. Kuid paljude riigikontrolöri ettepanekute täitmine jääb aparaadis lihtsalt venima. Meie muidugi oleme järjekindlad, peame vastavat pattude registrit, tuletame meelde ning püüame neid asju igati edasi nihutada.

Aseesimees

Aitäh! Ilmar Pärtelpoeg, palun!

Ilmar Pärtelpoeg

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Riigikontrolli seaduse § 30 ütleb väga armsasti: kontrollimisi ja revideerimisi korraldatakse nii, et võimalikult vähe häirida kontrollitavate tegevust.
Praegusest meile antud ülevaatest lööb see võimalikult vähe häirimine nii hirmsasti läbi, et kellelegi otseselt näpuga ei näidata, kes on süüdi, et puudub ülevaade riigi varade kohta, puuduvad statistilised kokkuvõtted jne.
Ei ole mainitud, kui palju te olete oma kontrollimise tulemuste alusel pöördunud valitsuse või ministeeriumide poole või ka riigiettevõtete poole jne. Kas selline hambutus on ikkagi õige, sest meie olukord riigi varaga ümberkäimisel on praegu tõesti väga hull? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma mõtlen, härra Pärtelpoeg, et te saate asjast natuke valesti aru.
Vastavalt põhiseadusele ma annan ülevaate riigi varade olukorrast, see ei ole mitte Riigikontrolli tööaruanne. Kui te Riigikontrolli tööaruannet vaatate, siis seal on konkreetsed asjad sees ja teie küsimus oleks omal kohal olnud.
Praegu me arutame aga riigi varasid ja ma loodan, et just Riigikogu teeb oma õiged järeldused ning annab tõesti valitsusele vastavad korraldused, et riigi varade arvestus ikkagi sisse seataks.

Aseesimees

Tänan teid! Tõnu Tepandi, palun!

Tõnu Tepandi

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri, oma viimase lausega te natuke vastasitegi juba mu järgnevale küsimusele. Te ütlesite, et praegu oleks vaja teha vahekokkuvõtted.
Kas te arvate ka seda, et kuigi Riigikontrolli aruandele ei reageerinud ükski saadik sõnagagi, võiks see aruanne jõuda ka Riigikokku, et Riigikogu saaks sellest ülevaate?
Teine küsimus: kuidas saada kokku andmestik riigi varast? See on ju praegu põhihäda, et andmestikku ei saa kokku. Kas teil on mingisugune ettekujutus sellest? Ühtlasi tahtsin teid veel tänada väga asjalike ettepanekute ja märkuste eest, mida te olete saatnud eelarve- ja maksukomisjonile paljude eelnõude puhul. Aitäh!

Hindrek Meri

Ma ei saanud päriselt aru. Te ütlesite, et aruanne võiks Riigikogule tulla.

Tõnu Tepandi

Ei, te ütlesite päris alguses, et riigi varadest tuleks teha ülevaade, teha vahekokkuvõte.

Hindrek Meri

Aga te rääkisite ka midagi tööaruandest.

Tõnu Tepandi

Ma rääkisin seda seoses teie ütlusega, et ükski saadik ei olnud sellele reageerinud. Kas siis tasub seda vahekokkuvõtet üldse parlamenti saata?

Hindrek Meri

Ega me mingit vahekokkuvõtet ei saadagi, me anname tööaruande ja oleks muidugi hea, kui me leiaksime edaspidi mingisuguse töövormi, kas siis komisjonides vaadata vms.
Mis puutub arvestamisse, siis vaadake, valitsusel on ju terve Statistikaamet, mida riigieelarve vist finantseerib umbes 15 või 16 miljoni krooniga aastas.
Varem oli selline arvestus riigi varade kohta olemas, ega me midagi uut ei leiuta, tuleb ainult metodoloogilised alused välja töötada, anda vastavad korraldused ministeeriumidele ja koos Statistikaametiga see asi paika panna. Mingit kunsti siin ei ole. Võivad tekkida sellised probleemid, et keegi on ümber hinnanud, teine ei ole ümber hinnanud ja muud niisugused sisulised asjad, aga mingit raskust siin ei ole, see on puht korraldamise asi.

Aseesimees

Tänan teid! Vootele Hansen, teine küsimus.

Vootele Hansen

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud riigikontrolör, kas teie tööülesannete hulka kuulub ka riigi hangete jälgimine? Tänan!

Hindrek Meri

See on üks väga valus probleem ja puudutab teidki, sest Riigikontroll saab tegutseda efektiivselt siis, kui on olemas seadused. Meil peavad olema mängureeglid ja me jälgime, kas nendest peetakse kinni või mitte, see on Riigikontrolli osa. Riigikontroll ei saa ise välja töötada mängureegleid, see on seaduseandja asi ja mingil määral valitsuse asi.
Eesti ajal oli riigihangete seadus, vist 1936. või 1934. aasta oma. See oli mahukas dokument, mis määras täielikult hangete teostamise korra. Seal oli sätestatud vastutus kuni ministeeriumi osakonnajuhatajani, s.t. mitu tuhat krooni kuulub tema kompetentsi, kui palju on ministril õigusi ja millise summaga tuleb valitsusse või Riigikokku tulla. Kui niisugused mängureeglid on olemas, siis on ju kõike ka kontrollida lihtne, vaidlused kaovad ja rikkumisi endid tekib automaatselt vähe. Meil neid aga ei ole. Ja vaadake, just riigihangetega on praegu väga suuri probleeme, ma mõtlen tehinguid riigi rahaga.
Meil on tohutu palju juhuseid, kus eelarvest antakse raha mingisuguste asjade ostmiseks, selle asemel tehakse aga mahhinatsioone. Te olete ju kõik kuulnud, sellest on nii palju räägitud ja ma ei taha seda jälle korrata.
Peastaabile anti näiteks raha relvade ostmiseks, aga selle asemel osteti sprotikonserve. Nüüd õnnestus need sprotikonservid küll maha müüa ja raha mingil määral tagasi saada, aga meie hinnangutel on riigile ikkagi tekitatud kaks miljonit krooni kahju, sest raha väärtus on langenud, lisanduvad hoiukulud jne. Täpselt samad asjad olid arvutitega. Haridusministeerium andis Tartu Ülikoolile kas seitse või kümme miljonit rubla, ma ei mäleta täpselt, ja arvutite asemel osteti nuluõli. Õli on praegu kõik veel arvel, aga kui see raha kunagi tagasi antakse, siis on see ju hoopis teise väärtusega. Keegi ei hakka arvestama inflatsiooni, mille võrra riik on kahju saanud, jne.
Selliseid tehinguid on meil igal sammul ja siin peab olema seadusandlik alus. Ma tegin möödunud aasta augustis Vabariigi Valitsuse istungil ettepaneku see asi kiires korras välja töötada, selle kohta on ka protokoll olemas. Olen seda kontrollinud ja iga kvartal on asi edasi lükkunud. Võib-olla on seda raske välja töötada, ma ei taha kedagi süüdistada, aga siiamaani seda veel ei ole. Nüüd on Majandusministeerium selle siiski käsile võtnud ja mu laua peale ilmusid juba mingisugused riigitehingute korraldamise kontseptuaalsed alused.

Aseesimees

Tänan teid! Kalle Kulbok, teine küsimus.

Kalle Kulbok

Aitäh! Ma tahaksin täpsustada oma mälu. Kui me möödunud sügisel arutasime kurikuulsat Riigikontrolli töötajate palga seadust ja viitasime sellele, et põhiseaduse mitmed paragrahvid nõuavad Riigikontrolli seadust, kas siis mitte Riigikontrolli esindaja ise ei väitnud, et 1990. aasta seadus ei anna Riigikontrollile kõiki neid õigusi, mida andis 1937. aasta Riigikontrolli seadus? Näiteks omal ajal osales ju Riigikontroll lausa eelarve koostamises, see oli seadustesse sisse kirjutatud jne.

Hindrek Meri

Härra Kulbok, ma küll ei mäleta, et selle ajutise palgaseaduse arutelul oleks nendest küsimustest siin juttu olnud. Mõningad funktsioonid olid Eesti ajal küll teised, aga mitte õiguste osas. Eesti ajal oli riigiettevõtteid äärmiselt vähe, oli kümmekond riigiettevõtet ja seetõttu olid Riigikontrollil tõepoolest eelkontrolli funktsioonid.
Valitsus ei võtnud enne otsust vastu, kui taotlused polnud Riigikontrolli ekspertiisist läbi käinud, ja mõned väiksed nüansid veel. Näiteks kontrolliti iga kuu Tartu Ülikooli õppejõudude, personali palkade väljamaksmist.
Aeg on läinud edasi ja sellise eelkontrolli funktsioonid on ka teistes riikides juba minevikku kadunud, sest see aeglustab väga kogu riigiaparaadi tööd, valitsus jääks selliste ekspertiiside taha toppama. Mingisuguseid erilisi suuri õigusi aga ei olnud ka tollal. Minu teada olid 1920. aastatel vahepeal samasugused raskused nagu tänapäeva riigielu korraldamisel ja siis oli vist riigikontrolörile antud õigus trahvida ministeeriumi töötajaid, kui nad viivitasid vastustega. Mingit sellist materjali ma olen nagu kohanud.

Aseesimees

Tänan teid! Mihkel Kraav.

Mihkel Kraav

Aitäh! Ma tahaksin avaldada tunnustust sisukate vastuste eest. Seda juttu kuulates jääb kõrvu, kuidas te nendite, et esiteks on Riigikontrolli seadus üldiselt hea, ja teiseks, et valitsus teid ei takista, korruptsiooni ei ole.

Hindrek Meri

Ma ei ütelnud, et korruptsiooni ei ole. Ma ütlesin, meil puuduvad faktid.

Mihkel Kraav

Samas raisatakse riigi vara. Kus te näete viga? Aitäh!

Hindrek Meri

See on muidugi väga raske küsimus. Kui seda filosoofilisest aspektist vaadata, siis on viga selles, et me tuleme ühiskonnast, kus kõik oli keelatud, ja nüüd astume teise ühiskonda, kus keelatud on tõepoolest ainult see, mis on keelatud, ning kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Vaadake, siin tekib selline kõikelubatavuse tunne.
Ma tahaksin uskuda, et esimene selline laine hakkab meie ühiskonnas juba mööda jõudma, et me hakkame tasapisi astuma seaduse tunnetamise aega. Ja kui siit nüüd edasi minna, siis kõiki neid asju takistab just see, et terve hulk seadusi on veel välja töötamata. Võtame kas või needsamad riigi varad, millest me täna räägime, ega ma niisama ei öelnud, et meil oli seda ülevaadet tohutu raske kokku panna.
Mitte ainuüksi sellepärast, et arvud puuduvad, ka riigi vara mõiste on veel läbi vaidlemata. See pole minule mitte päris selge ja ma usun, et ka paljudele teistele siin. Nii et mida rutem me saame kogu seaduste kompleksi tööle, seda kiiremini hakkavad asjad vahest liikuma paremuse poole.

Aseesimees

Aitäh! Proua Epp Haabsaar, palun!

Epp Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kõneleja! Missugune on majanduspolitseiga tehtava koostöö tulemus?

Hindrek Meri

Vilets.

Epp Haabsaar

Kas saaks natuke täpsustada? Kui palju asju sinna antakse ja kas on mingit tulu ka?

Hindrek Meri

Koostöö on vilets, sest ükski asi, mis me oleme sinna andnud, ei ole andnud tulemusi. Selles seisneb see viletsus, mitte selles, et meil ei oleks kontakti. Ma rääkisin siinsamas saalis Eesti Kütuse asjadest, sellest on juba üle aasta möödas ja tulemust ei ole.
Mäletate, Eesti Kütuselt varastati 2,6 miljonit sularaha ja Eesti Kütus andis ühele Moskva ettevõttele 10 miljonit rubla nii-ütelda ilusate silmade eest, lootis midagi saada, aga sellest rahast jäädi ilma. Moskvast saime vastuse, et üks sõiduauto on Võrru viidud. Andsime asja majanduspolitseile juba üle aasta tagasi, kuid tulemusi ei ole.
Majanduspolitsei lõpetas mõned asjad ära lihtsalt põhjendusega, et ei suuda leida. Andsime Prokuratuuri edasi, Prokuratuur andis korralduse uuesti alustada, aga tulemusi ei ole. Selles mõttes ongi asi vilets.
Ma olen rääkinud ka majanduspolitsei pealikuga, tal on üldse vist kaks või kolm inimest kõrgharidusega, vähemalt tol ajal oli, kui meie jutuajamine toimus.
Kõik on kesk- ja võib-olla isegi mittetäieliku keskharidusega, endised SORVVO töötajad, kes olid harjunud tegelema lihtsalt vargapoistega, tavaliste tänavavargapoistega või muude labaste asjadega. Tänapäeval tuleb tegemist teha väga rafineeritud sulidega ja haritud inimestega, mis esitab ka uurimisorganitele vastavad tingimused. Kahjuks ei saa ma teile midagi paremat öelda.

Aseesimees

Aitäh! Jaanus Betlem, palun!

Jaanus Betlem

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja, kas Riigikontroll on revideerinud ka majanduspolitsei tegevust?

Hindrek Meri

Ei. Me oleme revideerinud Politseiametit ja teisi Siseministeeriumi allasutusi, kuid otseselt majanduspolitseid mitte.

Jaanus Betlem

Miks?

Hindrek Meri

Ma ei oska teile praegu kindlalt öelda, majanduspolitsei ei ole minu teada iseseisev juriidiline üksus, vaid on lihtsalt büroo politsei koosseisus. Nii et see on põhjus.

Aseesimees

Suur tänu! Epp Haabsaar, teine küsimus.

Epp Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kõneleja! Kas sprotikonservide afäär edastati majanduspolitseile?

Hindrek Meri

Ei. Seal ei olnud majanduspolitseiga minu teada midagi tegemist, sest selle avastasime meie ja jälgisime seda asja kuni lõpuni. Või siiski, kõik ei ole ju nii täpselt meeles.
Seal oli üks selline afäär, et sprotiostutehingut ei tehtud mitte otse tootjaga, see sai teoks ühe eraaktsiaseltsi vahendusel, kes pistis 20 miljonit rubla oma tasku. Tõestasime seda dokumentaalselt, sest me võtsime tootjalt vastavad õiendid ja märgukirjad, et tootja oleks võinud need ka otse peastaabile müüa. Ma lihtsalt ei mäleta, kas me andsime asja edasi majanduspolitseile. Peakontrolör noogutab, järelikult andsime.

Aseesimees Tunne Kelam

Näib, et küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, härra riigikontrolör, ettekande eest ja tänan ka kolleege elava huvi eest.

  • Postitatud: 10.11.1993 0:00
  • Viimane muudatus: 11.12.2014 14:42
  • Viimane ülevaatus: 11.12.2014 14:42

Veel uudiseid