Riigikontrolör Juhan Partsi kõne Riigikogus 22. septembril 1999 Eesti riigi rahanduse, majanduse ja arengu probleemidest. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 22.09.1999 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

[Väljavõte Riigkogu 22. septembri 1999. a. istungi stenogrammist]
Riigikogu esimees Toomas Savi

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed!

Põhiseaduse §-st 135 tulenevalt esitan Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest eelmisel eelarveaastal. Saatsime selle Riigikogu juhatusele juba 7. juunil.
Ma näen, et see on teil laudadel, plastkaante vahele köidetud lehed mitmevärvilise tiitellehega. Teile esitatud ülevaade erineb eelnevail aastail koostatuist oluliselt. Varasemad ülevaated kirjeldasid riigivara olemit ja selles aasta jooksul toimunud muudatusi ning sisaldasid üldistatud hinnanguid riigivara arvestusel ja riigivaraga tehtud tehinguile.

Tänavune ülevaade koosneb kahest osast. Üks on arvamus eelmise aasta riigieelarve täitmise aruande kohta, ülevaate teine osa sisaldab kokkuvõtet meie 1998. aasta olulisematest kontrollimistest, mis eelnevail aastail on Riigikogule esitatud osana tegevusaruandest. See kirjeldab riigivara säilimist ja olukorda riigivara kasutamisel. Pikema selgituse selle kohta, miks me ülevaate selliselt koostasime, leiate teise lehekülje lõpust ja kolmandalt leheküljelt. Lühidalt ütlen nii, et igaüks tehku oma tööd.

Riigikontroll ei pea tegema ega hakka tegema seda, mis on Rahandusministeeriumi ja valitsuse ülesanne, küll aga on meie ülesanne informeerida Riigikogu ja avalikkust sellest, mis valitsuse ja tema täitevasutuste poolt on tegemata jäetud. Me ei vastanda end neile, vastupidi, me käsitleme end koostööpartneritena ja nõustajatena.

Mul on siinjuures heameel tõdeda, et enamikus küsimustes, mida me oma ülevaates tõstatasime ja mida ma ka täna käsitlen, ühtivad meie seisukohad ja püüdlused praegu rahandusministri ja valitsuse omadega. See annab lootust, et järgmisel aastal on meie ülevaate rõhuasetused teised, ma ei pea kordama seda, mida teile täna räägin ja mida - ma vaatasin järele - seoses analoogse ettekandega pea samas sõnastuses rääkisin siin aasta tagasi.

Minule eraldatud 20 minutit kasutan selleks, et kirjalikult esitatud ülevaatest rõhutada küsimusi, mida praegu kõige olulisemateks peame. Oma ajalimiidi piires saan käsitleda nelja küsimust ja loodan, et teie poolt esitatavad küsimused annavad mulle võimaluse neid põhjalikumalt käsitleda.

Peatun järgmistel küsimustel:
1) mis on riigi finantsjuhtimise põhiprobleem;
2) kus on riigi bilanss;
3) sisekontroll ja Euroopa Liidu rahad;
4) mida on õpitud Maapanga juhtumist.

Seega, esiteks. Mis on riigi finantsjuhtimise põhiprobleem?

Lubage alustada Briti peaministri Disraeli tsitaadiga 1881. aastast, kui ta esines Briti Alamkoja ees ja ta ütles: "Ma olen seda siin saalis juba nii tihti maininud, et mul on peaaegu häbi seda korrata. Aga kahjuks ei ole see põhimõte veel avalikkuse arvamuses juurdunud, et kulud sõltuvad poliitikast."

Mitmed meie tehtud ettepanekud on seotud riigieelarve kulude eesmärgistatuse nõudega. Meie arvates eeldab see avalike vahendite juhtimise põhimõttelist - rõhutan, põhimõttelist -, mitte kosmeetilist või juhuslikku ümberkorraldamist. Keerukamalt väljendades tähendab see strateegilise juhtimise ning selle tsükli terviklikku ja korrapärast rakendamist. Riigieelarve planeerimine algab kahe lihtsa küsimusega. Esiteks, mida me saada tahame ning millised on meie strateegilised prioriteedid ja lähiaja sihid? Teine küsimus: mis need strateegilised valikud meile maksma lähevad?

Riigieelarve täitmise aruande arutamise käigus peaksime saame vastused veel kahele lihtsale küsimusele: mida me tegelikult saime ja mis see meile maksma läks? Riigikontroll teataks siis teile, et valitsuse vastused neile küsimustele on õiged ja usaldusväärsed. Nii saame teha korrektseid plaane, hinnata oma tegevust ja olla täpsemad tulevikuplaanides. Avalike vahendite juhtimise süsteemi eesmärk on anda vastus neile küsimustele. Ka käesolev aruanne peaks olema selle eesmärgi teenistuses. Teda ei tohiks käsitleda asjana iseeneses. Pean siin silmas aruannet, mida hakkate arutama teise päevakorrapunktina.

Austatud Riigikogu liikmed, kas see täna on nii? Kuid teile esitatud aruanne on vaid jäämäe veepealne osa ja te eksite, kui arvate, et kogu info on veealuses osas ja tuleb vaid sealt välja tuua. Sellist infot, mida teil otsustamise käigus vaja läheb, ei ole ka madalama taseme aruannetes. Täpsemalt, süstemaatiliselt seda täna veel ei koguta, ei koondata ega analüüsita. Ja mis kõige huvitavam, olen kuulnud seisukohti, et seda ei tehta seepärast, et Riigikogu ei ole seda küsinud.

Lugedes riigieelarve seaduse erinevaid redaktsioone, sealhulgas kehtivat, ei ole see ka otseselt vale jutt. Lähenemised eelarvestusele, ressursside jaotamisele ja finantsjuhtimisele muutuvad pidevalt sõltuvalt sellest, millist kolmest eelarve tegemise funktsioonist - avalike vahendite kasutamise kontrollimine, avalike vahendite tulevase jaotuse planeerimine või avalike vahendite juhtimine - peetakse peamiseks. Eelarveprotsess peab vastama mainitud funktsioonidele, tagama kolme peamist väljundit: üldine fiskaalne distsipliin, strateegiliste prioriteetide määratlemine ning tõhus ja mõjus teenuste pakkumine. Kas need funktsioonid täideti hästi? Sellele peab vastama eelarve täitmise aruanne.

Siiski ei aita ka parim eelarveprotseduur, lihvituim eelarve menetluse tehnika ega rahvusvahelistele standarditele vastav arvestus ja aruandlus, kui avaliku sektori mõtteviis ei ole tulemustele orienteeritud. Usun, et teie roll siin saalis on eelkõige muuta seda mõtteviisi, küsides alati neilt, kes eelarve koostasid ja selle ellu viisid, mida Eesti riik ja tema kodanikud eelmisel aastal kulutatud raha eest said. Sellest küsimusest algab kõik.

Teine küsimus. Kus on riigibilanss?

1998. aasta riigieelarve täitmise aruande koostamisel kehtinud riigieelarve seadus sätestas aruande esimese osana bilansi. Üldlevinud tähenduses on bilanss ülevaade varadest, st asjadest, rahaliselt hinnatavatest õigustest ja kohustustest. Antud juhul pidanuks teile esitama ülevaate keskvalitsuse varadest. Seda pole ja pole olnud ka kõigil eelnevail aastatel, kuigi seadus seda nõudis. Riigieelarve baasseadus, mille käesoleval aastal vastu võtsite, sellise bilansi koostamist riigieelarve täitmise aruande osana enam ei nõua.

On bilanss üldse vajalik? Kindlasti on. Ta annaks ülevaate riigi varalisest seisust, kohustustest ja nende võimalikest katteallikatest. Selliste andmete koondamine ja korrastamine bilansiks on vajalik tegevuse pikemaajalisel kavandamisel, aasta jooksul toimunu ja järgmiseks aastaks kavandatu mõju hindamisel. Oleks siis sellised bilansid midagi Eestile ainuomast! Kaugel sellest. Enamik riike koostab neid ja nad esitatakse seadusandjale koos riigi tulude ja kulude aruandega, nii nagu neid esitaksid äriühingud oma üldkoosolekule. See ei tähenda, et riik oleks äri. Bilansi koostamist peab vajalikuks ka Rahandusministeerium.

Miks seda siis seni pole? Aga sellepärast, et selleks peavad riigiasutused pidama tulude ja kulude tekkepõhist arvestust ning seda nii, et sellist arvestust kajastavad andmed oleksid konsolideeritavad riigi vara bilanssi. Möödunud aastal püüti sellist arvestust riigiasutustes juurutada, kuid see ei õnnestunud. Ilmselt mitmetel objektiivsetel, eelkõige tehnilistel põhjustel. Loodan, et tänavu eelmise aasta vead ei kordu.

Kuid bilansi koostamisega seonduvad ka mitmed teoreetilised probleemid ning neist mitmete osas tuleb teha keerukaid põhimõttelisi otsuseid. Kõigepealt, kuidas aruandeid konsolideerida ning, mis veel keerulisem, kuidas hinnata asju, õigusi ja kohustusi nende tegeliku väärtuse järgi. Selgitan. Näiteks, kas - ja kui, siis kuidas - hinnata Rahvusraamatukogus ja Kunstimuuseumis olevaid varasid? Kuidas hinnata Toompea lossi või Kadrioru parki? Kuidas ja kui pika perioodi peale hinnata riigi kohustusi kodanike ees nendele makstava pensioni osas? Kõiki neid küsimusi ei suudeta korraga otsustada, kuid see ei tähenda, et bilanssi - nii head või halba, kui me seda täna suudame, aga olen veendunud, et suudame - ei peaks üldse koostama. Selles oleme me rahandusministriga ühel meelel.

Kuid olgem realistid, Rahandusministeeriumi ametnikel on jooksvat tööd rohkem, kui nad suudavad korralikult ära teha. Ja kui seadus neid bilansi koostamisega ei käsi tegelda, siis nad sellega tõsiselt ka ei tegele. Seepärast kordan ettepanekut, mille esitasime juba riigieelarve baasseaduse eelnõu kohta - seadus peab sätestama riigi vara bilansi riigieelarve täitmise aruande osana. Miks seda ei arvestatud, jääb meile arusaamatuks, kõik olid poolt. Veel parem, kui ta sätestaks ka riigieelarve eelnõu seletuskirja lisana.

Kolmandaks. Sisekontroll ja Euroopa rahad.

Valitsussektoris sisekontrolli süsteemi juurutamisega seonduv on nagu parim koomiks. Erinevad valitsused ei ole suutnud enam kui kuue aasta jooksul luua toimivat sisekontrolli ja siseauditi süsteemi, vaatamata sellele, et Euroopa Liidule on juba rohkem kui aasta tagasi ette kantud sisekontrolli süsteemi loomisest. Ka valitsuse eelmise koosseisu moodustatud vastava komisjoni töö lõppes tulemusteta. Poole aasta jooksul ei ole ka võimul olev valitsus suutnud kinnitada vastavat tegevuskava. Siiani on kehtestamata sisekontrolli ja siseauditi rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardid, välja on töötamata sisekontrolli eeskirjad.

Valitsusasutuste olemasolevad sisekontrolli- või revisjoniteenistused on üldtunnustatud nõuetele vastavateks siseaudititeenistusteks ümber korraldamata. Siseaudiitorite väljaõpet ei ole alustatud. Valitsuse siseaudiitoriteenistus on asutamata. Riigikontrolli andmetel ei ole ühelgi ministeeriumil määratud sisekontrolli eesmärke ega koostatud asjakohaseid tegevuskavasid.

Mis on põhjuseks? Meie hinnangul on põhiliseks põhjuseks valitsusasutuste juhtide vähene juhtimisalane ettevalmistus ning kaasaegse hea juhtimistava mittetundmine, samuti sisekontrolli asjatundjate vähesus. Riigikontroll on esitanud asjatundjate komisjonile, rahandusministrile paketi ettepanekuid ja soovitusi, mis on täidesaatva riigivõimu poolt jäetud rakendamata.

Sisekontrolli süsteemi keskseks alamsüsteemiks on finantskontrolli süsteem. Tõhusa finantskontrolli süsteemi puudumise pärast on Eesti riiki pidevalt kritiseerinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja institutsioonid. Tänaseni ei ole finantskontrolli süsteem riigis toiminud. Euroopa Liidu üks põhinõue eelstruktuurifondidest ja struktuurifondidest rahastamise avamiseks on tõhusalt toimiva finantskontrolli süsteemi olemasolu.

Ma tahan teid informeerida suvistest Euroopa Komisjoni otsustest, mis puudutavad eelstruktuurifonde. Nendes on sõnaselgelt esitatud Euroopa Liidu poolsed nõuded, millele finantsjuhtimise ja -kontrolli süsteem peab vastama, selleks et neid vahendeid kandidaatriikidele antaks. Samuti sisaldub nendes otsustes juhis, et juhul kui ei vasta või kui ei viida ellu asjakohast tegevuskava, mis lubaks saavutada standarditejärgse olukorra 1. jaanuariks 2002, siis lihtsalt seda raha ei anta.

Riigikontrollil ei ole täna teavet selle kohta, et Euroopa Komisjon oleks otsustanud anda Eestile selles küsimuses ajapikendust. Samuti ei ole teavet selle kohta, et valitsus viljeleks asjakohast tegevust vastava süsteemi kiireks loomiseks süsteemse tegevuskava alusel. Kuigi finantskontrolli süsteemi nõuab Euroopa Liit, peaks see ennekõike olema siseriiklik prioriteet kui üks element juhtimise kvaliteedi tõstmisel.

Neljandaks. Minu ettekande küsimus: mida on õpitud Maapanga juhtumist?

Ma käsitlen seda kui ühte näidet, millega Riigikontroll 1998. aastal kontrollimistel kokku puutus, see on meie ülevaate teisest osast. Eesti Maapanga juhtumit kutsuti analüüsima ka Taani ekspert Eigil Molgaard, kes esitas ettepanekud Eesti finantssüsteemi tõrgeteta toimimiseks. Ka Riigikontroll esitas valitsusele ja asjakohastele ministritele ettepanekud. See kurb lugu, mis läks riigile maksma sadu miljoneid kroone, ei ole veel lõppenud. Me ei tea, kes selle asja eest vastutab, kas Eesti Pank või valitsus või mõni ametnik või see juhtide paraad, kes sealt erinevatel aastatel läbi on käinud. Üks neist usaldati pärast pankrotti täitma Kaitseministeeriumi asekantsleri kohustusi.

Molgaardi ettepanekuid - selgitada välja kogu tõde ja ainult tõde - ei ole täidetud. Kas keegi üldse teab, millal politsei prokuratuuri juhtimisel või vastupidi esitab kohtule kriminaalõigusliku versiooni sellest loost? Senimaani on teated sellelt rindelt üsna vähelubavad. Uurija - tundub, et üks - tutvub panka allesjäänud paberitega, mida on tuhandeid lehekülgi.
Tuleb nõustuda Molgaardiga, et selles loos tõe väljaselgitamine on ühiskonna moraali tervendamise seisukohalt olulise tähtsusega. Laiemalt on see ka Eesti kui õigusriigi proovikivi.

Küsimus on väljunud seega Riigikontrolli pädevusest.

Ma soovin nii siseministrile kui teile visadust selles. Minu üks vastamata küsimus paljude hulgas oli: miks paigutas Rahandusministeeriumi osakonna juhataja asetäitja 6. juuni ennelõunal panka veel 30 miljonit krooni? Või miks pensionäride raha "investeeriti" kümneid kordi üledoseeritult just sellesse panka ja seda ministri enese otsusega? Või miks Riigikantselei kinnisvara võõrandamisest saadud üle 10 miljoni krooni just sinna panka hoiustati? Jne, jne.

Molgaardi järeldus põhjustest oli, et kogu lugu taandub lõppkokkuvõttes juhtimisele. Ehk kuivõrd üleminekumajandused suudavad luua sellise juhtimiskultuuri, mis vastab turumajanduse tingimustele. Paralleelina riigisektorist on ju tegemist tuntud fraasiga eurodokumentidest ja nimelt haldussuutmatusest.

Molgaardi ettepanek oli luua n-ö uue aja juhtide koolitamiseks eraldi institutsioon, kaasates rahvusvahelist kapitali, oskusteavet, samuti ka riigi- ja erakapitali. Põhiettepanek keskendus just rahvusvahelise kvaliteediga juhtimisharidusele. Hämmastavalt kergekäeliselt loobus valitsus sellest ettepanekust, märkides, et Eestis ju korraldatavat piisavalt igasuguseid seminare ja koolitusi.
Lugupeetud Riigikogu, minu veendumus on, et nende ettepanekute juurde tuleb teil tagasi tulla.

Lubage võtta kokku.

Eesti riik on jõudnud arengufaasi, kus on raske midagi muuta üleöö, seega viib tulemuseni ainult eesmärgistatud ja läbimõeldud ehk planeeritud tegevus, mis tihti võib ületada põhiseaduses märgitud parlamendikoosseisu mandaadi kehtivusaja. Igat otsust saab hinnata vaid pikemaajaliste eesmärkide taustal.

Ma tänan teid tähelepanu ja kuulamise eest!

Esimees
Suur tänu, härra riigikontrolör! Nüüd on Riigikogu liikmetel õigus esitada küsimusi. Esimesena Jaanus Männik.

Jaanus Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Te esitasite siin küsimusi ja mulle tundus, et paljud neist olid ka retoorilised. Ma küsiksin teilt endalt üle. Mis te arvate, miks siis näiteks praegu ei ole valitsus neid Maapanga asju efektiivsemalt või tõsisemalt ajanud, arvestades seda, et selles loos on riik suurim võlausaldaja ning just nimelt valitsusel pole mitte ainult õigus, vaid kohustus seda protsessi jälgida? Ja kuidas te hindate näiteks seda, et kevadel me otsustasime siin Riigikogus moodustada järelevalvekomisjoni, kuid seda ei ole millegipärast veel tööle rakendatud? Kuidas te neid asju kommenteerite?

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest! Ma paraku ei saa sellele sisuliselt vastata, sest ma peaks selle arvamuse valitsuse või ka teie tegevuse kohta õhust võtma, millest ma heameelega loobuksin.

Esimees
Tänan! Kolleeg Janno Reiljan.

Janno Reiljan
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatasin teie aruannet ja põllumajandustootjate otsetoetusi käsitlevas osas kohtasin väga kummalist väidet, et valitsus ei olevat määratlenud toetuste eesmärki ja seetõttu ei olevat võimalik hinnata, kas ja mil määral toetustega taotletu saavutati. Sama hea oleks näiteks väita, et uppuja päästmisel jäeti vettehüppamise eesmärk fikseerimata, selle tõttu ei saa uppumisoperatsiooni tulemusi hinnata. See seisukoht saab tuleneda ainult sellest, et ilmselt ei ole teie ametkonnas majanduspoliitikat ja selle eriharusid tundvaid spetsialiste.
Minu küsimus on järgmine. Kas te olete pöördunud majandusspetsialistide poole abi ja konsultatsiooni saamiseks? Minu väide on: eesmärgid olid selgelt fikseeritud ja ka piisavalt avalikustatud. Mina ei olnud tol ajal ei Riigikogu liige ega ka valitsuse liige, kuid mulle olid nad ajakirjanduse vahendusel vägagi selgelt arusaadavad. Ja minu väide on, et kuigi see on raske ja vajab tõesti eriuuringuid, on ka eesmärkide saavutamise tulemusi võimalik hinnata. Miks teie väidate vastupidist?

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest! Vastan sellele küsimusele niimoodi, et tihtipeale asju, mida käsitletakse mingisuguse riigivalitsemise sektori või valdkonna või siis kitsamalt mõne ala eesmärkidena, ei saa käsitleda eesmärkidena. Meie lähtume eesmärkide hindamisel - kas on eesmärgistatud tegevus ja kas neid on mõõdetavalt märgistatud, n-ö eesmärgistatud - asjakohastest standarditest.
Ma arvan, et ka täna võiksime jääda selle kontrollimise käigus tuvastatud fakti juurde, et põllumajandustoetustel ei olnud määratletud mõõdetavaid eesmärke.

Esimees
Tänan! Kolleeg Mai Treial.

Mai Treial
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete puudutanud oma aruandes ka Tarbijakaitseameti tegevust ja tarbijakaitse korraldust. Ma tahaksin küsida teie arvamust selle kohta, mis puudutab nn sõltumatu tarbijaliikumise osa. See on Eestis tõepoolest praegu üsna nõrgalt arenenud. Kas te näeksite vajadust, et sõltumatut tarbijaliikumist oleks ka riigi poolt vaja rahaliselt toetada? Ja kas see toetus peaks tulema riigieelarve kaudu või jagaks seda ümber ministeerium ise?

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest! Tõepoolest, selles kontrollimises on konstateeritud fakti, et sõltumatu tarbijakaitse on suhteliselt nõrgalt välja arendatud ja ta ei saa täna riigilt rahalist toetust. Aga ma arvan, et see teine küsimus - kas peaks toetama? - on eelkõige küsimus poliitikast, mis kuulub teie pädevusse. Kui poliitiliselt leitakse, et on vaja toetada, siis me peaksime vaatama seda eesmärkide ja mõõdetavate eesmärkide kontekstis.

Esimees
Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.

Tiit Toomsalu
Tänan, härra esimees! Lugupeetav härra riigikontrolör! Oma ettekandes te puudutasite kahte väga olulist metodoloogilist temaatikat seoses riigieelarve koostamise ja riigieelarve täitmise kontrolliga, kõigepealt eesmärgistatust ja teiseks tulemuslikkust. Üsna varsti seisab ees 2000. aasta riigieelarve arutelu parlamendis.
Nagu teada, valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks riigikaitse kulutuste tõstmise 2%-le rahvuslikust koguproduktist. Ma tahaksin esitada sellise küsimuse: kuidas teie formuleeriksite need kriteeriumid, millest lähtudes aasta pärast hinnata selle 2% rahvusliku koguprodukti Eesti julgeoleku tagamisele kulutamise efektiivsust?

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest, kuid kahjuks ei ole ma võimeline sellele vastama. Ma arvan, et küsimus on eelkõige suunatud tulevikku, kui Riigikogu hakkab menetlema 2000. aasta riigieelarvet, ja tõenäoliselt kõige õigem adressaat on härra kaitseminister. Ma tänan!

Esimees
Tänan, härra riigikontrolör! Lugupeetud kolleegid, ma palun suunata küsimused riigivara kasutamise ja säilimise ülevaate kohta. Kolleeg Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson
Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud härra Parts! Kui ma loen teie ülevaadet, eriti just teist osa, siis ma näen, et avalik-õigusliku institutsiooni Rahvusraamatukogu tegevuse kohta on siin ülevaade ja seisukohad olemas, aga puudub üks teine avalik-õiguslik institutsioon, nimelt Hüvitusfond. Kas te selgitaksite mulle, miks ei ole te tegelnud Hüvitusfondi problemaatikaga? Mind hirmutab see fond, tema seos Maapangaga on ju olemas.

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt, see ülevaade hõlmab seda tegevust, kus kontrollimine jõudis otsuseni, kontrollimine lõppes 1998. aasta jooksul. Me käsitlesime sellel aastal näiteks Hüvitusfondi Liisingu AS-i. Teile teadmiseks, ka esmaspäeval vastasin ma teie kolleegide arupärimistele, mis puudutas Hüvitusfondi kontrollimist, mis lõppes sellel aastal ja ka alguse sai sellel aastal.

Esimees
Tänan! Kolleeg Villu Reiljan.

Villu Reiljan
Aitäh! Härra ettekandja! Te olete peatunud ka Metsakorralduskeskuse problemaatikal, märkinud häid tulemusi, leidnud, et nad on usinasti suurendanud tööviljakust. Ometi olete teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku valida firmasid metsakorraldustöid tegema riigihanke korras olukorras, kus metsakorraldustööde tegijaid ei litsentseerita. Kas te annate endale aru, mida see tähendab üleminekuajal, kus surve loodusressursside kasutamisele on eriti suur, kus üsna juhuslikud metsamajanduskavade tegijad kirjutavad sinna sisuliselt sisse seda, mida omanik tahab. Miks te seda soovitasite, kui te asja sisu tegelikult ei tunne?

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest! Ma ei julgeks, ei tahaks nõustuda selle viimase väitega, et Riigikontrolli ametnikud ei tunne asja sisu. Nad saavad teha ettepanekuid selle kohta, milles nad on pädevad. Mis puudutab selle küsimuse sisulist poolt, siis ma heameelega jätaks hetkel vastamata. Kui on huvi saada täpsemat vastust, siis me peaksime vastavad kontrollimiste materjalid ja ka vastava argumentatsiooni välja võtma, et seda pikemalt käsitleda.
 
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus.

Jaanus Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Ma jätkaksin küsimist selle ärevust tekitava Maapanga teemadel. Minu teada te osalete regulaarselt valitsuse istungitel. Te väitsite siin, et kogu seda problemaatikat ja kuritegelikku toimetamist seal uurib ainult üks uurija, järjest lükatakse edasi uurimistähtaegu.
Kas ja kui tihti või mitu korda te olete valitsusest järele pärinud, kuidas need asjad edenevad? Kuidas ajavad valitsuse poolt nimetatud kolm n-ö võlausaldajat oma asju pankrotitoimkonnas? Kuidas tegutseb pankrotihaldur? Kui tihti te selle temaatikaga olete tegelnud, silmas pidades veel eriti seda, et rahandusministri nõunikuks on endine selle panga tippjuht.

Juhan Parts
Ma tänan! Kõigepealt, mis puudutab valitsuse istungitel osalemist ja seost kriminaalasjade menetlemisega, siis valitsuse istungitel ei menetleta kriminaalasju ja valitsus tegutseb oma päevakorra alusel, mille kinnitab peaminister. Minul ei ole õigust segada valitsuse tööd ja tõsta päevakorda küsimusi, mida valitsus ei ole sinna pannud. Küll pean informeerima valitsuse eest, et valitsus arutab minu poolt viidatud Taani eksperdi raportit ühel lähemal istungil, vähemalt on see valitsuse poolt otsustatud, nii et ei saa öelda, et valitsus ei pööra sellele küsimusele tähelepanu.
Teine küsimus, mis puudutab Maapanga pankrotimenetlust. Pankrotiseadus ei anna Riigikontrollile võimalusi kontrollida seaduslikkuse või mingist muust kriteeriumist lähtuvalt seda pankrotiprotsessi. Pankroti seaduslikkuse üle teostab järelevalvet kohus menetluses ettenähtud korras. Nii et mul on kahjuks väga raske seda isegi kommenteerida.

Esimees
Tänan! Kolleeg Vootele Hansen.

Vootele Hansen
Aitäh! Küsiksin selle kohta, mis ettekandest läbi kõlas: eesmärgid ja tulemuslikkuse analüüs. Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kehtestanud mitmesuguseid arengukavasid ja programme, mõned on üldsõnalisemad, mõnedes on aga väga täpselt öeldud, et tuleb saavutada näiteks mingisugune efekt - oletame, et reovee puhastamises või muus - mingiks ajaks.
Seega on eesmärgid püstitatud. Kas ma sain õigesti aru, et üks ettepanek on see, et täiendada eelarveseadust mõtetega, et lisada bilansile, Rahandusministeeriumi ja valitsuse aruandele eelarve täitmise kohta Riigikogule esitamisel ka seletuskirja osa, kus on viidatud, mismoodi jõuti püstitatud eesmärkidele lähemale? See oleks valitsuspoolse ettekande osa ja Riigikontroll hindaks selle tõepärasust.

Juhan Parts
Ma tänan selle küsimuse eest! Mis puudutab seda küsimust ettekandes, siis meie mõte sisaldab seda, et me vajame, et ka valitsuse juhtimistegevuses rakendataks süsteemselt strateegilisele juhtimisele omaseid juhtimisvõtteid ja metoodikaid.
Eelarveseadus on vaieldamatult üheks südameks, tagamaks sellise juhtimise järjekindlat rakendamist. Mis puudutab märgitud arengu- ja tegevuskavasid, siis see ongi üks probleem, et nad ei ole käsitletavad n-ö strateegilise juhtimise plaanidena või strateegiatena. Nad peaksid olema sellised juhtimisalased dokumendid, mis oleks üheks aluseks strateegilise juhtimise tsükli kujundamisel.
Seal tsüklis, mis hõlmab ka aruandlust ja selle aruandluse õigsuse hindamist, oleks oma koht ka paljuräägitud valitsuse sisekontrollil ja Riigikontrollil. Kas see vastus rahuldas?

Esimees
Tänan! Kolleeg Andres Varik.

Andres Varik
Tänan, austatud esimees! Lugupeetud riigikontrolör!
Ma puudutan oma küsimuses põllumajandustootjatele otsetoetuste maksmise korda. Kui me esitasime valitsusele selle eelnõu - olin siis põllumajandusminister -, püstitasime just nimelt eesmärgi toetada efektiivset tootmist. Ja töötasime välja ka kriteeriumid, pidi olema teatud produktiivsus, kvaliteet jne. Neid nõudeid oli üpris palju.
Minu küsimus on selline: mida riigikontrolör või Riigikontroll eesmärgina tahab näha? Iga süsteem on arenev. Nende otsetoetuste maksmine toimus esimest aastat. Missugust eesmärki näeb Eesti Vabariigi Riigikontroll nende otsetoetuste maksmisel?

Juhan Parts
Ma tänan! Ma kardan, et nende eesmärkide seadmine on poliitikute ülesanne, muidugi ka nende täitmine. Me saame seda vaid hinnata. Ma paluks võtta seda kriitikat konstruktiivsena. Ka meil on kohustus teha ettepanekuid, mis oleks tulevikus kasutatavad. See on meie tõsine tähelepanu juhtimine, et selle küsimusega tuleb tegelda. Vaevalt meil oleks väga hea olla ainult takkajärele tark ja näidata, et midagi on halvasti tehtud.

Esimees
Tänan! Kolleeg Villu Reiljan, teine küsimus.

Villu Reiljan
Aitäh, härra Parts! Ma tahakski just arutada mitte seda takkajärele tarkust, vaid ikka seda ette tarkust, mille kohta mul ühe tolleaegse metsapoliitika tegijana oli au ka kontrollile seletusi anda.
Ma veel kord tulen sellesama metsakorralduse juurde tagasi. Ma püüdsin väga hoolikalt selgeks teha teie ametkonna esindajale, et üleminekuajal kirjutatakse metsamajanduse kavadesse litsentseerimata kavategijate poolt kahe-, kolme- ja neljakordseid raieid. See on eriti ohtlik metsale, looduslikule mitmekesisusele, meie tulevikule, sest meil ei ole praegu seaduslikku mehhanismi selle asja paikapanemiseks. Ometi ei õnnestunud mul seda tol momendil selgeks teha ja täna oleme juba fakti ees. Milles on küsimus, millest nüüd aru ei saada?

Juhan Parts
Ma tänan! See oli väga huvitav küsimus. Kui te lubate, jääksin vastuse võlgu.

Esimees
Tänan! Kolleeg Janno Reiljan, teine küsimus.

Janno Reiljan
Tänan, härra eesistuja! Härra riigikontrolör! Te jääte kõikidele konkreetsetele küsimustele vastused võlgu. Loodame, et te esitate need vastused kunagi kirjalikult. Sellepärast ma esitan üldisema küsimuse. Kust pärineb teie eesmärgi kui kategooria käsitlus?
Teadus ei tunnista majanduspoliitikas nii kitsast lähenemist mitte mingil juhul. Majanduspoliitikas on eesmärgid väga komplekssed, väga suures osas ei ole tavaliselt isegi majanduspoliitiliste abinõude eesmärgid majanduslikud. Väga harva on nad otseselt mõõdetavad. Nende mõõtmine on tavaliselt väga kulukas ja tulemused ilmnevad väga pikkade aastate jooksul. Teie oma vastuses minu esimesele küsimusele teatasite, et te tunnustate ainult mõõdetavaid eesmärke.
Kas te ei sooviks Riigikontrollis tegelda konkreetse vara säilimisega, aga jätaksite poliitikutele, Riigikogule nende ülesanded täita?
Just nimelt majanduspoliitiliste eesmärkide seadmise, nende täitmise kontrollimise. Vastasel korral on niiviisi, et te segate meie eesmärkide täitmist ja teie oma ülesanded on täitmata.
Tänan teid!

Juhan Parts
Ma tänan ka selle küsimuse eest! Ma usun, et me oleme ühel meelel, et see küsimus, millest me räägime, ehk siis eesmärgistatus ja selle mõõdetavus on just nimelt riigivara kasutamisega kõige otsesemalt seotud ning on hõlmatud kenasti põhiseaduses sätestatud majanduskontrolli mõistega. Nii vähemalt käsitlevad majanduskontrolli kõik meie Euroopa naabrid ja see on üldtunnustatud ka rahvusvahelistes standardites.
Sisulisem küsimus oli, et millised siis peaksid need mõõdetavad eesmärgid olema. Siin jällegi saame tugineda nendele standarditele või sellele praktikale, mida rakendatakse teistes riikides ja mis on välja töötatud. Paljuski püüame nendest oma tegevuses lähtuda ja õppida.

Esimees
Tänan! Kolleeg Laine Tarvis.

Laine Tarvis
Suur tänu! Lugupeetud riigikontrolör! Ülevaate teises osas on kirjutatud: "Kuna riigieelarvest finantseeritavatel programmidel puuduvad tihti konkreetsed eesmärgid, vastutajad ning tähtajad ning seega on oht, et raha kasutatakse ebaotstarbekalt, olid Riigikontrolli tähelepanu all mitmed riiklikud programmid."
Millised riiklikud programmid need olid ja kas sinna hulka kuulusid regionaalse arengu programmid? Ühesõnaga, kas Riigikontroll kontrollis nende programmide rahaliste vahendite kasutamist?

Juhan Parts
Aitäh! Jaa, regionaalsete programmidega on 1998. aastal tegeldud. Loomulikult on selles väikses bro_üüris hõlmatud ainult võib-olla see olulisem, mida me tahtsime tuua siia parlamendisaali.
Kui tekivad üksikasjalikud küsimused, oleme alati valmis parlamendi liikmetele tutvustama neid materjale, mis on aluseks selle ülevaate koostamisel.

Esimees
Tänan! Kolleeg Vootele Hansen, teine küsimus.

Vootele Hansen
Aitäh! Austatud riigikontrolör!
Minu teine küsimus käib riigile raha juurdetuleku kohta, millel võib olla nii õilsaid kui ka valesti rakendatavaid eesmärke. Meie politseiseadus ütleb ühes paragrahvis, et Politseiamet annab Riigikontrollile ülevaate nendest rahadest, mida on väljaspool riigieelarvet Politseiametile antud, ja ülevaade avalikustatakse (jätab küll paraku täpsustamata, kas Politseiameti või Riigikontrolli poolt).
Kuidas viimasel ajal on toimunud selle ülevaate saamine ja kus on seda võimalik avalikustada?

Juhan Parts
Aitäh selle küsimuse eest! Pean tunnistama, et sellist ülevaadet ei ole minuni jõudnud. Ma tänan selle tähelepanujuhtimise eest ja siit lahkudes ma palun seda täpsustada.

Esimees
Tänan! Kolleeg Andres Varik, teine küsimus.

Andres Varik
Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Maailmapraktikast on teada, et riigikontroll ei tegele ainult kontrollimisega, vaid tegeleb ka ennetava tööga ja soovituste andmisega nii poliitikutele kui ka valitsustele.
Ja riigi vara ka erastatakse. Erastamise kavas või plaanis on raudtee erastamine, energiasüsteemi erastamine.
Kas selles suhtes on meie Eesti Riigikontrollil oma seisukohad ja on ta neid ka avalikkusele välja pakkunud, et ei tegeldaks ainult pärast tagajärgedele hinnangu andmisega?

Juhan Parts
Aitäh! Kõige suhtes, mis puudutab erastamisele eelnevat tegevust, saame tegutseda sedavõrd, et osaleme minu isikus valitsuse istungitel, ja kui meil on mingisuguseid seisukohti, mis tuginevad meie eelnevale kontrollitegevusele, siis me need valitsusele ka esitame.
Samuti osaleb Riigikontrolli esindaja Erastamisagentuuri Nõukogus.
Mis aga puudutab privatiseerimise auditeerimist või kontrollimist, siis saab see ikkagi toimuda tagantjärele, siis, kui see on toimunud. Kuid nendest põhimõtetest lähtuvalt, mismoodi me seda teeme, peab ka see töö olema suunatud tulevikku, et valitsus saaks oma järgmistes privatiseerimise ettevõtmistes meie soovitusi arvesse võtta.

Esimees
Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson, teine küsimus.

Liina Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja! Härra Parts! Teie olete esitanud meile ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelnenud eelarveaastal, dateerituna 7. juunil.
Meie arutame seda oludest tulenevalt septembrikuu lõpul. Kas sellel vaheperioodil on ka valitsus selle probleemiga tegelnud ja kui on, siis milline on valitsuse seisukoht teie ülevaate järeldustest?

Juhan Parts
Aitäh selle küsimuse eest! Kas ma sain õieti aru, et see küsimus puudutab ülevaate esimest osa? Esimeses osas me viitame rahvusvahelistele standarditele, mille järgi me oma tööd tegime. Kõik need ettepanekud me arutasime läbi Rahandusministeeriumi ametnikega, kes on võib-olla kõige otsesemalt selle aruande koostamisega seotud, samuti arutasime läbi rahandusministriga. Ja ma arvan, nii nagu ma ka oma ettekandes märkisin, et need seisukohad on meil väga sarnased ja et rahandusminister, ma olen selles veendunud, oma tegevuses lähtub nendest. Mis puudutab teist osa, siis me peame käsitlema igat väljatoodud kontrollimist eraldi, sest nad on valminud eri aegadel, nende realiseerimine toimub oma loogilises ajalises protseduuris. Seda tuleks käsitleda ikkagi eelkõige informatsioonina. Kõiki neid on väga erinevalt käsitletud. Me oleme mitme puhul ka välja toonud valitsuse või asjakohase ministri reaktsiooni ja tema tegevuse selle aja jooksul. Mõned kontrollimised on toimunud 1998. aasta alguses, mis ulatub poolteise aasta tagusesse aega. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, härra riigikontrolör! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole.

Juhan Parts
Aitäh kuulamast!

Esimees
Lugupeetud kolleegid! Sellega on riigikontrolöri ülevaade kuulatud ja meie esimene päevakorrapunkt ammendatud.

  • Postitatud: 22.09.1999 0:00
  • Viimane muudatus: 8.12.2014 18:55
  • Viimane ülevaatus: 8.12.2014 18:55

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid