Riigikontrolör Juhan Partsi vastus Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Jaan Pööri arupärimisele Hüvitusfondi tegevuse kohta. Täiendavad küsimused ja vastused.

Juhan Parts | 20.09.1999 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

[Väljavõte Riigikogu 20. septembri 1999. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Siiri Oviir

Juhan Parts

Aitäh, proua juhataja! Austatud Riigikogu!

Riigikogu liikmed härra Männik ja härra Pöör on pärinud minult aru, teemaks Hüvitusfond. Esitatud on seitse küsimust, millele ma ka alljärgnevalt vastan.

Esimene küsimus: kui palju, mis kujul ja millal aastate lõikes on eraldatud riigi vahendeid fondi bilanssi?

Vastan. Hüvitusfondi laekub vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele riigivara erastamisest 40%, munitsipaalvara erastamisest 25% ja riigimaa erastamisest 45%. Seisuga 31. detsember 1998 on erastamisest laekunud fondi põhikapitali 1,3 miljardit krooni.
Laekumine on toimunud aastate kaupa järgmiselt: 1993. aastal 81,4 miljonit krooni, 1994. aastal 205,2 miljonit krooni, 1995. aastal 268,2 miljonit krooni, 1996. aastal 243,5 miljonit krooni, 1997. aastal 268,9 ja 1998. aastal 235,2 miljonit krooni.

Teine küsimus: milline on fondi bilansimaht, möödunud aasta käive, kahjum, nende struktuur ning kahjumi ja käibe suhe?

Fondi bilansimaht oli 1998. aasta lõpu seisuga 1 miljard 447 miljonit krooni. Majandustegevuse tulem oli 370 miljoni krooni suurune kahjum. Fondi käibe mõistet ei kasutata, seega ei ole võimalik vastata küsimustele kahjumi ja käibe suhte kohta. Fond ei koostanud ka kasumiaruannet, seda asendab fondi liikumise aruanne. Liikumise aruanne ei sisalda, kui tõmmata paralleele äriühingu kasumiaruandega, kulusid, emiteeritud obligatsioonidele tehtud kulusid.

Vastus küsimusele fondi majandustegevuse tulemite kohta aastate kaupa on järgmine. Ma ütlen suurusjärkudes: 1993. aastal oli kasum 425 000 krooni, 1994. aastal 6 547 000 krooni, 1995. aastal 32 000 000 krooni, 1996. aastal 63 498 000 krooni, 1997. aastal 132 241 000 krooni. 1998. aastal oli kahjum 370 000 000 ehk siis kasum miinusmärgiga. Möödunud, 1998. aasta oli esimene kahjumiga lõppenud aasta Hüvitusfondi loos.

Halva majandustegevuse tagajärjel hävis 1998. aastal fondi kogu eelmistel aastatel teenitud 234,7 miljoni kroonine kasum ja fond kulutas oma tegevuseks täiendavalt erastamisest laekunud raha 135,3 miljonit krooni. Kahjumi struktuuri kohta märgiksin, et põhiliselt võib kahjumi tekkimise järgi liigitada järgmiselt.

Kõigepealt aktsiate müügist tekkinud realiseerimiskahjum 111 miljonit, aktsiate allahindlusest 186 miljonit, provisjonid pikaajalistelt investeeringutelt 119 miljonit ning tütar- ja sidusettevõtete allahindlus 26 miljonit. Seega suurusjärgus üle 400 miljoni krooni.

Kolmas küsimus, mis koosneb omakorda kolmest küsimusest.
Ma vastan allküsimuste kaupa.

Esimene allküsimus: millistel põhjustel kujunes fondi 1998. aasta tulemuseks kahjum, mis on võrreldav mõne ministeeriumi aastaeelarve mahuga?

Tooksin välja järgmised põhjused: majanduskeskkonna järsk muutus, nõukogu ja juhatuse juhtimisvead, sisekontrolli puudumine, vastutavate ametiisikute tegutsemine fondi ja obligatsiooniomanike huvide vastaselt, nõukogu ebapiisav järelevalve juhatuse üle ja juhatuse esimehe Arle Möldri ebapiisav järelevalve vastutavate ametiisikute tegevuse üle.

Sellise olukorra kujunemist on soodustanud osaliselt ka Hüvitusfondi seaduse ebaõnnestunud redaktsioon, mis ei taga nõukogu ja juhatuse tegevust finants- ja krediidiasutustele ning investeerimisfondidele esitatavate üldtunnustatud nõuete kohaselt. Need on üldised, kuid võib-olla olulisimad põhjused. Pisut konkreetsemalt.

Väärad strateegilised otsused. Fondi nõukogu kinnitas ebaõigetest eeldustest lähtuvalt fondi strateegia ja finantsplaani, mis jäeti õigeaegselt muutmata. Finantsplaani koostamise eelduste kohaselt oli oodatav börsiindeksi TALSE tase 1998. aasta lõpul 400 punkti, tegelik oli alla 100 punkti, 90,74.
Kaubeldavate aktsiate osakaal võis olla kuni 30% põhikapitalist, see tõstis oluliselt investeeringute portfelli riskiastet. Fondi majandustegevuse kahjumi tekkimise põhjustas mõlema eelduse sobimatus, liialt kõrge börsiaktsiate osakaal bilansis ja kukkuv börsiindeks.

Teine oluline kuluallikas oli provisjonide suurendamine pikematele investeeringutele 119 miljonit krooni. Provisjonide suurendamise tingis laenude andmine nõrga finantsseisundiga ettevõtetele. Finantsplaan kinnitati fondi nõukogus 23. jaanuaril 1998. aastal sellele vaatamata, et juba 1997. aasta oktoobrist oli alanud börsilangus ja liigne optimism aktsiaturgude arengu suhtes ei olnud 1998. aastal enam põhjendatud.
Vaatamata majanduskeskkonna muutumisele, finantsplaani aasta jooksul ei täpsustatud.

Mõned näited investeerimistegevuse tagajärjel tekkinud kahjumist. Fondi 1998. aasta kahjum kujunes peamiselt investeeringutega seotud kulude, eelkõige lühiajaliste väärtpaberitega seotud kahjumi ning provisjonikulu suurenemisest. Investeeringute kulu kasv 1997. aastaga võrreldes tulenes 1998. aastal alustatud lühiajaliste aktsiapositsioonide vähendamisest ehk siis aktsiate müügist tekkinud realiseerimiskahjumist (111 miljonit krooni) ning allahindlusest ehk turuhinda ümberarvestamisest (see oli auditeeritud andmetel 186 miljonit krooni).

Teine näide. Fond hoidis suuri osalusi börsil kaubeldavates ettevõtetes. Nimetan näidetena Rakvere Lihakombinaati, Normat, Hoiupanka, Ühispanka, Hansapanka. Nende aktsiapositsioonide kasumlik realiseerimine ei olnud kukkuva börsiindeksi puhul 1998. aastal enam võimalik. Lühiajaliste aktsiate realiseerimise kahju ning allahindlus tulenesid peamiselt Tallinna Börsi põhinimekirja aktsiate (nagu Hansapank, Ühispank) müügist ja ümberhindlusest. Siinjuures oli oluline kaal mõningatel suurtel tehingutel.

Näiteks Eesti Ühispangaga sõlmitud forward-tehingus kandis fond kahju 78 miljonit krooni, mis moodustus peamiselt Ühispanga, Norma, Tallinna Panga, Hansapanga ja teiste aktsiate allahindlusest ja realiseerimiskahjumist. AS Herald Holdinguga sõlmitud forvardtehingust AS Viru Rand aktsiatega sai fond kahju 32,9 miljonit krooni. Eesti Maapangaga sõlmitud tehingute aluslava allahindlus tõi kahjumit 21 miljonit krooni.

Kahjumi põhjuseks olid kahjum laenutegevusest. Toon selle kohta vaid mõned näited, mis on seotud suuremate summadega. Laenusumma Nordika Kinnisvarale 35 miljoni krooni ulatuses, mida on provisjoneeritud 17,5 miljoni krooni ulatuses. Laen AS Talinvestile 46 miljonit krooni, mida on provisjoneeritud 31 miljoni krooni ulatuses. Laen AS Parkimismajale 12,3 miljonit krooni, mida on provisjoneeritud 4,3 miljonit krooni.
Need oleksid mõned näited.

Kolmanda küsimuse teine allküsimus: kas, kuivõrd ja kelle poolt oli tegemist ebakompetentsuse ja hooletuse ning põhikirja ja seaduserikkumisega, kuritegelikkusega?

 Ma vastan. Esiteks. Ei nõukogu ega ka juhatus ei ole suhtunud oma kohustustesse asjakohase ametialase hoolikuse ja asjatundlikkusega. Praeguseks on nõukogu ja juhatuse tegevus paranenud. See on kontsentreeritud kokkuvõte vastavast kontrollaktist ja peakontrolöri otsusest.

Teiseks. Olulisemad seaduse- ja põhikirjarikkumised on kajastatud kontrollaktis. Järgnevalt esitan mõned neist. Raamatupidamise korraldamise eest vastutanud juhatuse esimees Arle Mölder rikkus Ühispangaga tuletistehingute lõpetamisel 5. mail 1998. aastal raamatupidamise seaduse § 4 lõike 1 punkte 2 ja 3, § 5 lõike 10 ja § 7 lõike 1 nõudeid, sest oli jätnud eelnimetatud olulised tehingud nende toimumise momendil dokumenteerimata ja kirjeldamata.

Juhatuse liige Andres Männart rikkus Hüvitusfondi seaduse § 29 lõiget 3, kinnitades fondi nimel väärtpaberite tuletistehingu Ühispangaga ja eirates nõukogu kinnitatud investeerimispiiranguid, mille tagajärjel fond sai 78,3 miljonit krooni kahju.

Juhatus on esimees Möldri juhtimisel tegutsenud vastuolus Hüvitusfondi seaduse § 29 lõikega 5, sest ei ole juhindunud täpselt nõukogu korraldustest AS Talinvestile laenu andmisel, ja § 29 lõikega 6, sest ei teatanud kohe nõukogule fondi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest, mis tulenes Ühispangaga sõlmitud raamlepingu alusel 1997. aasta lõpus sõlmitud tuletistehingutest.

Fondi põhikirja ja seaduse rikkumisena leidsid aset investeerimispiirangute mitmed ületamised. Seoses endise juhatuse tegevusega oli seisuga 31. detsember 1998 Eesti Ühispanka tehtud investeeringuid 321,5 miljonit krooni, mis on 24,7% fondi põhikapitalist. Fondi seaduse § 49 lõike 3 järgi ei tohi ühe krediidiasutuse hoiustesse ja tema emiteeritud võlakirjadesse tehtud investeeringud kokku olla suuremad kui 15% fondi põhikapitalist. 1998. aasta keskel ületas endine juhatus investeerimispiiranguid ka Hoiupanga ja Hansapanga aktsiate osas, vastavalt 43,6 miljonit krooni ja 63,3 miljonit krooni. Seisuga 31. detsember 1997 ületas fondi aktsiaportfell kehtestatud limiiti 48,5 miljonit krooni.

Kolmanda küsimuse kolmas allküsimus: kas, kelle või mille suhtes on algatatud (algatamisel) kohtuasjad?

Fondi juhatus esitas 30. juulil 1999. aastal, st käesoleval aastal avalduse Keskkriminaalpolitseile kriminaalasja algatamiseks maksuvabade äriühingutega tehtud tehingute uurimiseks.

Kuna Hüvitusfondi juhatus esitas ise avalduse kriminaalasja algatamiseks, ei pidanud Riigikontroll põhjendatuks esitada selles osas materjale kriminaalasja algatamiseks. Keskkriminaalpolitsei uurimisosakond algatas 10. augustil k.a asjakohase kriminaalasja § 161 tunnustel selle kohta, et 1997. aastal kuritarvitasid Hüvitusfondi endised juhatuse liikmed offshore-firmadega lepinguid sõlmides oma ametiseisundit.

Riigikontroll saatis kontrollakti koos dokumentaaltõenditega Tallinna Prokuratuuri ja Riigikontroll on ametiabi korras nõustanud ka prokuratuuri seisukoha võtmisel aktis toodud asjaolude, tehingute ning toimingute suhtes. Nii et see töö veel käib.

Neljas küsimus: millised kahjulikud (seadusvastased) lepingulised või lepinguta rahalised pandi-, rendi- või muud suhted on või olid fondil teiste institutsioonide, füüsiliste või juriidiliste isikutega, sh pankrotistunud Maapangaga?

Hüvitusfondi kontrollimise eesmärk oli eelkõige hinnata fondi põhieesmärgi täitmist, fondi juhtimist ja selgitada halva majandustegevuse põhjused. Tehinguid uuriti ainult selles kontekstis, mistõttu ei koostatud ammendavat nimekirja kahjulikest tehingutest.

Kontrollimise ajendiks olid ka fondi majandustegevuse halvenemine 1998. aastal, samuti Taani eksperdi Eigil Molgaardi Eesti Maapanga kohta koostatud aruandes kajastunud kahtlused fondi finantsjuhtimise suhtes. Kontrolliperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuar 1998 kuni 31. detsember 1998.

Aseesimees

Härra riigikontrolör, 15 minutit on täis.

Juhan Parts

Ma palun paar minutit lisaaega.

Aseesimees

Kui keegi ei protesteeri, siis ma võin anda. Seadus ütleb rangelt, et 15 minutit. Keegi ei protesteeri. Palun, härra riigikontrolör!

Juhan Parts

Ma ei loetle muid tehinguid, olulisemaid tehinguid olen juba eespool käsitlenud.

Viies küsimus: kas ja kelle poolt on fondis esinenud ametiseisundi ja siseinfo kuritarvitusi, sealhulgas eeskätt suhetes pankrotistunud Maapangaga Maapanga kasuks või kahjuks?

Ka siin on vastus paljuski sarnane eelnenuga. Meil ei olnud püstitatud sellist kontrolliülesannet, et välja selgitada siseinfo või otseselt ametiseisundi kuritarvitamist.

Kõik, mis puudutab ametiisikute kuritarvitusi või võimalikke kriminaalkuritegude koosseise, kuulub edaspidi prokuratuuri ja politsei kompetentsi.

Kuues küsimus: kas ja milliseid probleeme näete fondi endise ja Maapanga pankrotieelse juhi Tiit Arge ning temaga seotud firmade tegevuses?

Vastus. Küsimus jääb arusaamatuks, sest Riigikontrolli pädevusse ei kuulu eraisikutele kuuluvate äriühingute tegevuse kontrollimine.

Viimane küsimus: milline osa ja vastutus on fondi äpardunud tehingutes nõukogul ja selle esimehel Jürgen Ligil?

Fondi nõukogu on vastutav fondi kogu tegevuse eest, sest nõukogu täidab fondi seaduse §-de 13 ja 14 alusel kõrgeima juhtimisorgani ja juhatuse tegevuse järelevalve funktsioone.

Nõukogu praeguse koosseisu volitused algasid 9. aprillil 1998. aastal. Põhilised otsused, mille tagajärjel tekkisid kahjumid 1998. aastal, olid tehtud varem.

Ka olid valdavad õiguserikkumised või muud rikkumised toime pandud Raoul Üksvärava juhitud eelmise nõukogu koosseisu ajal.
Jürgen Ligi tegutseb fondi nõukogu esimehena alates 9. aprillist 1998. Kuna nõukogu eelmises koosseisus oli Jürgen Ligi nõukogu liige, siis vastutab ta solidaarselt koos teiste nõukogu liikmetega.

Riigikontroll teostab järelevalvet avastatud puuduste kõrvaldamise üle. Hüvitusfondi juhatus on kohustatud Riigikontrollile esitama aruande avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja õiguserikkumiste vältimiseks hiljemalt 1. oktoobriks 1999.

Pärast ametliku vastuse saamist Hüvitusfondi juhatuselt esitan Riigikogule vajaduse korral koos kontrollimaterjalidega ettepanekud Hüvitusfondi liikmete võimaliku tagasikutsumise otsustamiseks.

Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Tänan, härra riigikontrolör! Riigikogu liikmetel on võimalus esitada 20 minuti jooksul suulisi küsimusi. Härra Jaanus Männik, teie küsimus.

Jaanus Männik

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Ma tänan vastuste eest! Need olid põhjalikud ja muidugi oli küsijate viga, et me esitasime võib-olla mitte teie kompetentsi puutuvaid asju, kuid küsimustik, nagu ka vastustest selgus, on võrdlemisi põnev.

Ma esitaksin veel ühe küsimuse. Te tõite välja ühe olulise halva laenu, Nordika Kinnisvarale antud 35-miljonilise laenu, mis hinnati poole madalamaks, 17,5 miljonile kroonile.

Kas te võite seda kommenteerida just selles kontekstis, et selle kindlustusfirma omanik oli endine Hüvitusfondi juht ja ka edasine Maapanga juht? Kas te neis seostes midagi ei märganud?

Juhan Parts

Mul ei ole täiendavaid kommentaare. Ma kardan, et ei ole otstarbekas praegu siin ette lugeda kirjeldusi, mis tehinguga oli tegemist. Ma tahan rõhutada ka seda, et kahjum, mis on välja toodud, ei tähenda veel, et see on kahjum reaalsuses.

See on praegu kajastatud bilansis sedavõrd, kuivõrd tõenäoline on selle laenu laekumine. Tänaseks on seda tõepoolest poole võrra provisjoneeritud.

Me püüame jätkuvalt jälgida Hüvitusfondi tegevust, kuidas ta oma varalisi nõudeid realiseerib. Ma arvan, et aja jooksul selgub, kui palju on võimalik sellest laenulepingust tagasi nõuda.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Laine Tarvis.

Laine Tarvis

Suur tänu! Lugupeetud riigikontrolör! Te ütlesite, et möödunudaastase 370-miljonilise kahjumi põhjused olid halb majandustegevus ja juhtimisvead. Palun öelge, kas oli ka objektiivseid kahjumi põhjusi ja kui suur oli nende osatähtsus.

Juhan Parts

Ma arvan, et 1997. aasta n-ö börsikrahh oli siiski olulisim sündmus, mis tekitas selle kahjumi. Kui te panite tähele, siis suurem osa sellest numbrist on moodustunud aktsiate allahindlusest. Kuid samas tõin ma näiteid, kus oli selgelt omandatud liiga palju aktsiaid, ületades teatud mõttes ka seaduses ettenähtud piire.

Selle võrra oleks võinud vähendada. Me ei saa Hüvitusfondile ette heita seda, et nad omandasid mingi osa Tallinna Väärtpaberibörsil müüdavaid aktsiaid. Kahtlemata olid mitme projekti puhul määravad ka investeeringud ettevõtetesse, mille majanduslik seisund halvenes 1998. aasta augusti sündmuste tagajärjel, kui osaliselt katkes kaubavahetus Venemaaga.

Pean siin silmas näiteks AS Viru Randa, aga ka Talinvesti kaudu tehtud investeeringut ühte Leedu kalatehasesse.

Aseesimees

Tänan! Jaanus Männik, teie teine küsimus. Riigikogu liikmetel on õigus esitada kaks küsimust.

Jaanus Männik

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Te ei maininud seda täna, kuid te olete enne öelnud, et tuleks lõpetada erastamisraha kandmine fondi.

Ma küsin nii: kas seda võinuks teha ka juba varem või on just nüüd õige aeg lõpetada selle raha kandmine Hüvitusfondi? Või oleme seda sinna aegade jooksul juba n-ö ülearu kandnud? Milline on teie hinnang?

Juhan Parts

Ma ei oska praegu õhust võtta hinnangut selle kohta, kas seda oleks võinud teha varem. Juhin tähelepanu, et seda ei ole tehtud veel praegugi.

Põhjendus, mis oli meie ettepaneku alus, ei ole midagi n-ö meile igiomast, vaid seda arvamust jagavad Hüvitusfond ise, keskpank ja ka Rahandusministeerium.

Selgitada saab seda kõige lihtsamalt niimoodi, et Hüvitusfondi on laekunud raha suurusjärgus 1,4 miljardit krooni, aga mis puudutab n-ö põhitegevust, põhieesmärke, siis obligatsioone on emiteeritud vaid kolmandiku ulatuses ja veel on piisavalt n-ö rahalist mahtu neid emiteerida. Järelejäänud aja jooksul ei ole Eesti turg kindlasti võimeline vastu võtma miljardilisi koguseid obligatsioone, mistõttu ei ole mõtet sinna raha rohkem juurde panna.

Aseesimees

Tänan! Urmas Laht, teie küsimus, palun!

Urmas Laht

Suur tänu, proua eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Kuidas te hindate Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga tegevust Hüvitusfondi järelevalvel ja suunamisel, oli see piisav või oleks pidanud midagi enam tegema? Kuidas see olukord oli?

Juhan Parts

Rahandusministeerium ja Eesti Pank esitavad nõukogusse ühe esindaja, aga me teame, et selliste nõukogudega on palju probleeme, sest me ei tea, keda liikmed seal täpselt esindavad ja millised volitused on esindatavad neile andnud. See on asja üks pool.

Teine pool on see, et nõukogu on siiski kollektiivne organ ja raske on kellegi vastutust esile tõsta. Juhin tähelepanu selle fondi üldse natuke ebaloogilisele juhtimisahelale, kus keegi ei vastutagi otseselt ja personaalselt parlamendi ees.

Aseesimees

Rohkem küsida soovijaid ei ole. Tänan, härra riigikontrolör! Arupärijail on võimalus esineda kuni viieminutise kõnega puldist, kui on soovi.

Jaanus Männik

Aitäh, proua juhataja! Austatud riigikontrolör ja kolleegid!

Ma ei kavatse pikalt rääkida ega aega viita, vaid kasutan veel kord pulti härra riigikontrolöri tänamiseks.

 Ma arvan, meil oli võimalus veenduda, et käsitletav problemaatika on olulise tähtsusega. Et siin on probleeme ja n-ö musti auke küllalt palju, et siin on tegemist äärmiselt suurte rahadega.

On kahetsusväärne, et selle raha haldamise tulemused on olnud siiski küsimusi tekitavad. Möödunudaastane kahjum on sellises suurusjärgus, mis tekitab väga suuri küsimusi.

Ma arvan, et sellel käsitlusel on tähendus ka nende suurte asjade taustal, mis meie riigis vajaksid märksa enam tähelepanu ja märksa põhjalikumat süvenemist ning võib-olla põhjendatumat, lõpuni uurimist ning hinnangute andmist, sealhulgas õigusemõistmise viimastes või ainukestes instantsides, kohtutes.

Aitäh!

  • Postitatud: 20.09.1999 00:00
  • Viimane muudatus: 16.11.2014 13:59
  • Viimane ülevaatus: 16.11.2014 13:59

Veel uudiseid