Riigikontrolör Hindrek Meri vastus Riigikogu liikme Ilmar Pärtelpoja arupärimisele Kaitseministeeriumi poolt endise Vene sõjaväe objektide ülevõtmise ja valve kohta. Täiendavad küsimused ja vastused.

Hindrek Meri | 21.11.1994 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

[Väljavõte Riigikogu 21. november 1994 istungi stenogrammist]
Esimees Ülo Nugis.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud härra Pärtelpoeg!

Teie arupärimine on suunatud mulle ettepaneku laadis, et kontrollida, kuidas toimub Kaitseministeeriumis endise Vene sõjaväe objektide ülevõtmine ja valve.

Ma jagan teie pöördumises toodud seisukohti, et antud probleem on murettekitav.

Käesoleval ajal me analüüsime teie poolt tõstatatud küsimusi.

Loodan, et aastavahetuseks saame esitada põhjalikuma ülevaate koos omapoolsete ettepanekutega. Praegu võin ma öelda järgmist.
Ülemnõukogu tegi 1992. aasta 22. jaanuari otsusega valitsusele ülesandeks endise Nõukogude Liidu relvajõudude halduses oleva vara ülevõtmise, haldamise, kasutamise ja käsutamise korraldamise. Selle töö korraldamine on valitsuse otsusega pandud Kaitseministeeriumile.

Ministeeriumil tuli üle võtta Vene relvajõudude poolt üleantud või nende poolt mahajäetud varad ning tagada nende valve. Pärast nimetatud varade ülevõtmist tuli nädala jooksul esitada valitsusele ettepanekud ülevõetud varade edasise kasutamise kohta.

Vene sõjaväe varade ülevõtmise ja valve korraldamisest peaksid ülevaate andma Vabariigi Valitsus ja teised täidesaatva võimu struktuurid, kelle peale see töö on otseselt seaduste ja teiste õigusaktidega pandud.

Ülevaates riigivara kasutamisest ja säilimisest 1993. aastal, mille Riigikontroll esitas teile k.a. juunis, juhtisin tähelepanu äärmiselt ebarahuldavale olukorrale endise Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni relvajõudude valduses olnud vara arvestuses ja haldamises. Selle töö korraldamisega ei ole Kaitseministeerium toime tulnud.

Vähe kasu on olnud ka kolmest valitsuse poolt eri aegadel moodustatud komisjonist.

Paljude ülevõetud objektide haldamine on korraldatud ebarahuldavalt või sisuliselt üldse korraldamata, mistõttu vara on suures ulatuses hävinud.

Vara väärtust pole rahaliselt hinnatud. Märkisin, et kui nimetatud vara haldamise küsimusi kiiresti ei lahendata, teravneb probleem pärast Vene Föderatsiooni relvajõudude lahkumist veelgi. Kaitseministeeriumi andmetel on vabariigis k.a. umbes 760 endist sõjaväeobjekti ja nende all on 60 900 ha maad.

Siiani puudub Kaitseministeeriumil täpne ülevaade nende käes olevatest ehitistest. Nii on Saaremaal asuv Karujärve objekt nimekirjas ainult ühe üksusena, aga tegelikult koosneb see 58 hoonest. Nende hulgas on kasarmud, garaažid, laod ja 21 elumaja. Oriküla objektil on 20 eraldi üksust. Analoogia laieneb ka teistele objektidele.

Kaitseministeeriumile ei ole käesoleva ajani selge, milliseid objekte meie kaitsejõud vajavad. Neile vajalike objektide nimekirja täpsustatakse pidevalt. Kaitsejõududele mittevajalike objektide edasise kasutamise ettepanekute esitamine venib. Puudulik on ministeeriumi koostöö ka kohalike omavalitsustega.

Kaitseministeeriumis tegeleb nende probleemidega muu töö kõrval kaks-kolm inimest ja nad ei ole võimelised neid lahendama. Sõjaväeobjektide ülevõtmise ja nende edasise kasutamise küsimus on otseselt seotud riigi rahaliste võimalustega.

Takerdunud on ka elamufondi munitsipaliseerimine, sest kohalikel omavalitsustel puuduvad rahalised vahendid elamute ja nende juurde kuuluvate kommunikatsioonide korrastamiseks. See probleem haakub ka Riigikogu menetluses oleva järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja investeeringute programmiga.

Mida edasi teha? Riigikontroll on seisukohal, et valitsus peaks seda küsimust eraldi arutama ja võtma vastu konkreetsed otsused. Alles pärast seda saavad täitevvõimu struktuurid hakata kõne all olevaid varasid korrastama.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Arupärija esimene täpsustus. Kolleeg Ilmar Pärtelpoeg.

Ilmar Pärtelpoeg

Aitäh, härra esimees! Tänan, härra riigikontrolör! Mul on väga meeldiv tõdeda, et meie arusaamad ja mõtted sõjaväeobjektide kohta langevad kokku.

Te mainisite, et te ei suutnud selgeks teha nende varade rahalist väärtust.

Kas ei peaks seda küsimust uuesti tõstatama, sest väga lihtne on öelda, et meil ei ole riigieelarvest antud vahendeid valve korraldamiseks. Samas laseme need objektid puruks peksta, laiali tassida, tekitades sellega riigile suurt kahju.

Kas peale Kaitseministeeriumi ei peaks selle probleemiga veel mõni teine valitsusorgan tegelema? Kas ei peaks looma eraldi organi nende küsimustega tegelemiseks, sest tegemist on selliste objektidega, mida on võimalik tsiviilkasutusse võtta?

Hindrek Meri

Jaa, härra Pärtelpoeg, ma jagan teie seisukohta. Ma ei välista, et oleks vaja eraldi organit või mingit struktuuriüksust, kes peaks sellega tegelema.

Esmane ülesanne oleks eraldada vastavad vahendid ja teha täielik inventuur ning võtta kõik varad arvele. Selles töös on võimalik kasutada ka projektasutuste asjatundjaid, et mitte jätta seda tööd ainult ametnike hooleks. Igal juhul tuleb praegu kindlaks teha kõigi objektide väärtus. Esialgu tuleks kõik varad riigi varana arvele võtta.

Kahjuks on see töö tegemata jäänud.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ilmar Pärtelpoja teine täpsustus.

Ilmar Pärtelpoeg

Aitäh, härra esimees! Nähtavasti tunneme ühtemoodi muret nende varade pärast. Majanduskomisjoni liikmed on selle probleemiga päris tõsiselt tegelnud.

Me käisime tutvumas Ämari lennuväljaga. Meie komisjoni istungil on käinud Kaitseministeeriumi esindajad. Mulle tundub, et probleem Vene sõjaväe varade hooldamise ja edasise kasutamisega on selline, et võib-olla oleks vaja algatada kriminaalasju.

Kas see on õigustatud? Tundub, et riigile on sihilikult kahju tekitatud.

Aitäh!

Hindrek Meri

Mul puuduvad andmed selle kohta, et tegemist on sihiliku desorganiseeriva tegevusega kellegi huvides. Ma mõtlen, et tegemist on saamatuse ja oskamatusega riigi asju ajada.

Esimees

Suur tänu! Järg läheb teiste rahvasaadikute kätte. Kolleeg Arvo Sirendi.

Arvo Sirendi

Lugupeetud ettekandja! Kas selle analüüsi põhjal võib järeldada, et Vene sõjavägede lahkumine oli valitsuskoalitsioonile ootamatu? Tänan!

Hindrek Meri

Ma, härra Sirendi, võin teha sellise järelduse, et väga palju räägiti küll augusti viimasest päevast. Diskuteeriti, aga kahjuks mingeid konkreetseid ettevalmistusi vabanenud sõjaväeobjektide ülevõtmise ja kasutamise kohta ei tehtud.

Võin lisada, et olen ka ise käinud paljudel objektidel. Nende rüüstamist oli silmal valus vaadata.

Hea tahtmise juures oleks võinud neid objekte üle võtta palju organiseeritumalt ja väiksemate kahjudega. Positiivse näitena võiksin tuua Suurupi sidekompleksi ülevõtmise.

Praegu haldab seda Veeteede Amet. Tõsi, see on renditud piiblikoolile. Seal ma ei näinud purustusi, kõik oli enam-vähem säilinud. Seal on organiseeritud ka valve. Niisuguseid näiteid võinuks rohkem olla, kui oleks korraldatud koostöö lahkuvate Vene sõjaväeüksuste juhtkondadega.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Peeter Lorents.

Peeter Lorents

Suur tänu, härra eesistuja! Kõrgesti austatud härra Meri! Teie vastust arupärimisele kuulates jäi mulje, nagu oleks täitevvõimu näol tegemist eesti rahva vanasõna kohaselt koeraga, kes lamab heinakuhja otsas ja lõriseb. Ise süüa ei saa, aga teistele ka ei anna.

Nüüd on tekkinud olukord, kus täitevvõimu üks osa – Kaitseministeerium – käib kohut väga paljude eraettevõtetega, kes, olles heausksed ostjad, on püüdnud mõningal määral päästa seda hävivat vara, saada sellest tulu ja maksta Eesti riigile laekuvast tulust maksu. On ette näha, et kohtuskäimine lõpeb eraettevõtjate võiduga. Milline on selle asja mõte, kui see vara ei leia rakendamist ja Eesti riik ei saa tänu täitevvõimu rumalusele rahalist tulu? Aitäh!

Hindrek Meri

Härra Lorents! Mul on sellele küsimusele raske vastata. Sellele peaksid vastama need, kes käivad kohut. Ma võin teile tuua sellise näite, kus mõnda asja oleks võinud paremini lahendada.

Saaremaal jäeti Karujärve suur sõjaväekompleks maha väga heas korras.

Seda taotles endale kohalik omavalitsus. Kui ta oleks selle saanud, siis oleks see praegu säilinud ja annaks toodangut ja tulu. Kuid Kaitseministeerium ja valitsus ei suutnud seda küsimust otsustada. Objekt jäi edasi Kaitseministeeriumi haldusesse.

Tänaseks on see täielikult rüüstatud ja seal on ainult seinad püsti. See ei ole päris otsene vastus teie küsimusele. Ma leian, et lepinguid oleks võinud mõnevõrra korrigeerida ning jätkata tegevust riigi huvides.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kuno Raude.

Kuno Raude

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja!

Kuidas ka ei oleks, kellelgi tuleb hävinud, röövitud ja laialitassitud, sageli täiesti korras olevate hoonete hävitamise eest siiski lõppkokkuvõttes vastust anda. Vene sõjaväe vara on antud riigi käsutusse, täpsemalt Kaitseministeeriumi hallata ja vallata.

Kes Vabariigi Valitsuse liikmetest on personaalselt vastutav Eesti riigi, seega rahva vara hävimise eest olukorras, kus valitsuse liikmete kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestamata? Kas Riigikontroll on valmis tegema ettepaneku kriminaalasjade algatamiseks? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma juba nimetasin, et kogu vastutus on pandud Kaitseministeeriumile. Kas Riigikontroll on valmis uurimisorganitele materjale üle andma? Ma kahtlen selles.

Vaadake, see vara on justkui peremeheta vara. See ei ole riigi varana kusagil arvele võetud. Tõsi, mõned objektid on siiski arvele võetud. Kui valitsus neid asju on arutanud, siis ma olen alati nõudnud, et tuleb vastu võtta otsused, kellele need objektid üle anda. Mina olen alati nõudnud, et need varad tuleb hinnata, inventeerida ja riigi varadena arvele võtta. Praegu on neid riigi varadena väga vähe arvele võetud ja puhtjuriidiliselt on väga raske selliseid kriminaalasju algatada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Tõnu-Reid Kukk.

Tõnu-Reid Kukk

Aitäh, härra esimees! Austatud riigikontrolör!

Tallinna Linnavalitsus ja -volikogu on korduvalt pöördunud valitsuse poole, et saada Tallinnas asuvad endise Vene armee objektid munitsipaalomandisse ning tagada sellega objektide säilivus ja edasine kasutamine.

Minu arupärimisele ekspeaminister härra Laarile ei saanud ma selget vastust. Vastus oli koostatud Kaitseministeeriumis, seal ei olnud midagi konkreetselt öeldud.

Kas Riigikontrollil on võimalik kuidagi seda protsessi mõjutada, et saada nendele objektidele peremees ja Tallinna linna taotlusi rahuldada? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma usun, et Riigikontrollil ei ole võimu neid asju olulisel määral mõjutada. Vastavad otsused peab siiski valitsus vastu võtma. Ilmselt ei olnud ka kohalike omavalitsuste taotlused alati põhjendatud. Ma tean, et vaidlused käivad Miinisadama ümber.

Kui valitsus leiab, et see on meie kaitsejõududele vajalik objekt, siis peab sadam jääma riigi valdusesse. Selliseid vaidlusi on Tallinna linnal teisigi ja vaidluste tõttu venib ka elamufondi ülevõtmine. Riigikontrolli ülesanne ei ole neid pikaleveninud vaidlusi lahendada. See on täitevvõimu küsimus.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalle Jürgenson.

Kalle Jürgenson

Aitäh! Austatud riigikontrolör!

Kas te võite öelda, kuidas on toimunud riigi poolt omavalitsustele üleantud objektide haldamine? Kui efektiivselt ja kui heaperemehelikult on see toimunud? Võtame näiteks Tartu lennuvälja.

Teiseks. Kas te võiksite Riigikogule ja siin esindatud poliitilistele jõududele anda mõne hea soovituse, et järgmise okupatsiooni korral oleksime paremini valmis vägede võimaliku lahkumise korral haldama nendest mahajäävat laga ja muud mustust. Vahest on otstarbekas anda järgmistele valitsustele mõningaid näpunäiteid? Aitäh!

Hindrek Meri

Aitäh, härra Jürgenson!

Ma ei ole praegu valmis vastama, kuidas kohalikud omavalitsused neid objekte haldavad. Mul puudub sellekohane informatsioon.

Ma usun, et paljude objektide, eriti raketibaasidega ei ole Eesti riigil midagi tulevikus peale hakata. Neid tuleb vaadata kui looduse risustuskoldeid. Paljusid hooneid ja abiehitisi oleks võinud enampakkumise teel suvilate ja isiklike elumajade ehitajatele äravedamiseks maha müüa kohustusega plats või maa-ala korda seada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus.

Mart-Olav Niklus

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja!

Me mäletame, et suvel piketeerisid inimesed ERSP eestvedamisel Vene mereväebaasi hoone juures, mis on Riigikogust kõigest mõnesaja meetri kaugusel. Piketeerijad nõudsid muu hulgas selle hoone tagastamist Kaitseliidule.

Nüüd on Vene sõjavägi hoonest lahkunud ning see on Eesti võimudele üle antud. Möödunud nädalal, kui ma sealt mööda kõndisin, oli hoone veelgi armetumas seisundis, kui paar kuud tagasi. Aknad olid pärani, klaasid katki, osa aknaavasid vineeriga kinni löödud, hooneesine tänav ei tea, mis ajast koristamata. Kogu selle räpasuse kohal lehvis sini-must-valge lipp. Milleks on Eestile vajalik Tallinna kesklinnas asuv suur hoone, kui praegu selle eest keegi hoolt ei kanna? Kes peab vastutama hoone lõpliku lagunemise eest? Aitäh!

Hindrek Meri

Härra Niklus! Mind ei ole selle hoone kasutamise üksikasjadesse pühendatud. Ma tean, et sellega tegeleb valitsus ja Riigikantselei.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson

Tänan, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör!

Tsiviilseadustiku üldosast tulenevalt kuuluvad kõik peremeheta varad automaatselt Eesti riigile. Nii et valitsus on igal juhul vastutav nende varade eest. Aga mul on üks teine küsimus. Majanduskomisjoni liikmed külastasid mitut Läänemaal asuvat endist Vene armee objekti. See oli üsna kohutav vaatepilt.

Me puutusime kokku sellega, et kohaliku Kaitseliidu pealiku loal võttis üks äriettevõte Haapsalu lennuväljal üles metalli. Siit minu küsimus. Kas te peate õigeks, et Kaitseministeerium annnab ilma Vene vägede varasid arvele võtmata nende haldamise, valdamise või kasutamise õiguse Kaitseliidule, kes neid omakorda erastruktuuridele edasi müüb? Aitäh!

Hindrek Meri

Sellele küsimusele on mul väga raske vastata. Ma ei pea õigeks, et neid objekte antakse Kaitseliidule selleks, et erastruktuuride kaudu teha mingit äri. Aga kui Kaitseliit lepingutega või kohustustega garanteerib nende objektide säilivuse või kordategemise ja välistab nende hävimise, siis võib teatud juhtudel nende tegevust õigustada. Kahjuks ei ole Kaitseministeerium jõudnud seni selgusele, milliseid objekte ta vajab. Me peame endale aru andma, et Eesti riik ei ole praegu nii rikas, et jõuaksime kõiki objekte hooldada. Isegi nende valvamine nõuab tohutuid rahalisi vahendeid. Kõigepealt tuleks paika panna kontseptuaalsed seisukohad. Ma rõhutan, et valitsus peaks seda küsimust terviklikult veel kord oma istungil arutama ja võtma vastu põhimõttelised seisukohad.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Ants-Enno Lõhmus.

Ants-Enno Lõhmus

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri!

Minul on tulnud viimasel ajal üsna sageli käia paljudel Vene armeele kuulunud objektidel. Nähtust on minul kujunenud arusaam, et Eestist võib saada kõige militariseeritum riik maailmas. Seda kinnitab kas või seegi, et Kaitseministeerium kavatseb kaitseministri sõnul jätta enda kasutusse peale seni kasutatavate hoonete ka Toomkooli 2 hoone ja sõjaväehaigla. Jumal hoidku, mis see kõik eesti rahvale maksma läheb!

Objektidel olen kohanud kõikvõimalikke relvakandjaid, alates kaitseväest ja lõpetades Kodukaitsega, kes kinnitavad, et see või teine hoone võidakse neilt ära võtta ainult relvajõuga. Neis hoonetes töötavad kõige erinevamad firmad ja siit ka minu küsimus. Kas Riigikontroll kavatseb selgitada sõlmitud lepingute seaduspärasust ja kas relvagrupeeringute poolt ebaseaduslikult saadud tulu kasutamine on ka teie kontrolli all?

Hindrek Meri

Detailset kontrollimist meil plaanis ei ole, sest see käiks meile füüsiliselt üle jõu. Praegu on teada üle 700 Vene sõjaväe objekti. Neid kõiki on võimatu kontrollida. Ainuüksi Vana-Posti tänava ühes hoones on 22 aktsiaseltsi. Praegu on käsil üks kohtumenetlus. Lepingute kontrollimine võtaks meil mitu kuud aega. Seejuures on tegemist ainult ühe objektiga. Meil ei jätku jõudu kõiki lepinguid kontrollida.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann.

Andra Veidemann

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Hindrek Meri!

Siin on juba korduvalt juttu olnud, et neid objekte on väga palju ja väga raske on teha põhjalikke üldistusi. Mind huvitab see, kas on orienteeruvalt võimalik kindlaks teha mõne objekti kahju suurus, mille on kaasa toonud täitevvõimu tegevusetus?

Mulle tundub, et kui me räägime moraali ja kõlbluse kategooriatest, siis on sellest üsna vähe tulu. Kui oleks võimalik ette näidata konkreetne rahasumma, mis on täitevvõimu tegevusetuse või hoolimatuse tõttu kaotsi läinud või saamata jäänud, kas see aitaks täitevvõimu vastavaid struktuure usinamalt tööle panna? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma kardan, et ka see soov on ebareaalne. Ma annan teile selgituse ainult ühe näite varal. Ma külastasin Klooga sõjaväeosa just 31. augustil, kui oli Vene sõjavägede Eestis viibimise viimane päev. Meil on võimatu selgeks teha, mis oli rüüstatud varem, mis rüüstati pärast vägede lahkumist. See objekt oli sel ajal, kui mina seal käisin, veel üle andmata, kuid kõik torud ja radiaatorid olid välja keevitatud, kaablid välja võetud jne. Kuidas me saame määrata, kes oli seal süüdi.

Vene sõjaväe juhtkond oli veel kohal. Objekti valvasid küll meie mehed, aga valvamine oli formaalne. Sõjaväeautodega veeti sealt kraami välja, sest meie valvemeeskonnal ei olnud õigust sõjaväeautosid kontrollida. Nii et me saame kontrollida seda, mis on riigivarana mingisuguse väärtusega fikseeritud.

Kui praegu vastav analüüs teha, siis ei anna see loodetud efekti. See võtab meilt ainult aega ja kulutusi, kuid kasu ei sellest tööst mingisugust.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Marju Lauristin.

Marju Lauristin

Lugupeetud härra Meri!

Praegu siin jutuks olnud küsimuses on korduvalt viidatud sellele, et valitsus oleks saanud seda probleemi varem käsitleda ja pidanud midagi ette võtma.

Teie arvamused on kindlasti õiged. Mul jääb mulje, et teil endal ei olnud võimalik neid küsimusi valitsuses kuidagimoodi tõstatada. Kuid teil on põhiseadusega õigus osaleda kõigil valitsuse istungitel sõnaõigusega.

Ma tean, et valitsus on alati väga suure respektiga suhtunud teie õiguse realiseerimisse.

Kas te võiksite öelda, kuidas teie, lähtudes oma põhiseaduslikust õigusest, olete püüdnud neid asju teadvustada ja saavutada, et sellist olukorda ei oleks tekkinud?

Hindrek Meri

Proua Lauristin!

Ma võin öelda nii. Kui te mäletate, et valitsus respekteerib riigikontrolöri, siis te peaksite ka mäletama, et vist ühelgi korral, kui on valitsuse istungil arutatud sõjaväeobjektide küsimusi, ei ole riigikontrolör vaikinud, vaid on alati oma seiskohti väljendanud.

Võib-olla on viga selles, et ma ei ole alati nõudnud oma seisukohtade fikseerimist protokolliliselt. Ma julgen ütelda, et kõik valitsuse otsuste trafaretsed read – võtta arvele riigivarana, hinnata, inventeerida – on sündinud riigikontrolöri ettepanekute tulemusena. Valitsus on riigikontrolöri seisukohti enamasti aktsepteerinud ja me oleme neid asju korduvalt arutanud.

Ma võin teile meelde tuletada, et ma olen alati nõudnud nende varade täpset inventariseerimist. Kui välisminister oli härra Velliste, siis ma ütlesin, et ühel päeval tuleb meil Venemaaga arveid klaarida, sest Venemaa Kindralstaabis on kõik objektid fantastiliste hindadega arvel.

Meie ei ole seda teinud. Näiteks on Klooga sõjaväekompleks nende aktis hinnatud 170 miljonile Eesti kroonile. Ma nõudsin valitsuse istungil, et kõik objektid peavad olema hinnatud. Mind naerdi välja ja öeldi, et me ei hakka Venemaaga nendel teemadel kunagi rääkima ja et niisugusel tööl ei ole mõtet.

Nii et minu tegevusel on teatud piirangud. Kui minu seisukohavõtte ei peeta poliitilistel motiividel vajalikuks, siis on minul oma seisukohti väga raske ellu viia.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Vardo Rumessen.

Valdo Rumessen

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Meri!

Te rääkisite oma ettekandes Karujärve rüüstatud objektist ja sellest, et valitsus ja Kaitseministeerium ei suutnud õigel ajal otsustada selle objekti omandiküsimust ja edaspidist kasutamist. Samal ajal on Kaitseministeerium esitanud taotluse saada riigieelarvest 30 miljoni krooni investeeringuteks.

Kas Riigikontroll on veendunud, et Kaitseministeeriumi taotlus on sellises olukorras piisavalt põhjendatud? Kui suur osa Vene sõjaväe poolt mahajäetud objekte on lagastatud just nimelt pärast Vene sõjaväe lahkumist? Kas te ei arva, et niisuguses segases olukorras on 30 miljoni krooni kulutamine riigi raha raiskamine? Aitäh!

Hindrek Meri

Härra Rumessen! Mul ei ole informatsiooni selle kohta, milleks 30 miljonit krooni konkreetselt vajatakse, kuid oma vastuses härra Pärtelpoja küsimusele sidusin meelega selle küsimuse järgmise aasta eelarve ja investeeringute programmiga.

Meil on teatud sõjaväeobjektid, mida me peame vajalikuks. Seepärast peavad need olema korras kas riigikaitse või muudel eesmärkidel. Nende korrashoid nõuab kahtlematult raha. Peale selle on meil väga palju ehitisi, mis lagunevad. Nende korrastamiseks on vaja väga suuri rahalisi vahendeid.

Neile lisanduvad kultuuri-, haridus- ja tervishoiuasutused, rääkimata Toompeast jne. Seetõttu suhtun ma üldiselt mõnevõrra kriitiliselt teile läbivaatamiseks antud investeeringute programmi.

Ma kahtlen, kas meil on praegu võimalik alustada nii suurel hulgal uusi ehitisi. Ma ei eita, et mõningaid neist on väga vaja. Me alustame nii suurel hulgal uusi ehitisi ajal, kui kõik olemasolev laguneb, kaasa arvatud sõjaväelt ülevõetavad elamud. Neid oleks meil teatud regioonides hädasti vaja, et sinna ümber asustada neid inimesi, kes on sunnitud lahkuma tagastatavatest elumajadest jne.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Toomas Alatalu

Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Meri!

Vene sõjaväe poolt tekitatud kahjustused Eesti looduskeskkonnale on tohutud. Te märkisite õigesti, et tegelikult me ei saagi Venemaale teatud nõudeid esitada, sest me ei ole üldse olnud huvitatud rehnutipidamisest.

See leidis, muide, kinnitust ka äsjasel Balti Assambleel, kus Eesti Välisministeeriumi soovitusel võeti maha resolutsiooniprojekt, mis nägi ette abi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt keskkonnakahjustuste likvideerimiseks. Sellega ühenduses tahaksin küsida järgmist.

Me ei suuda täna siin täpsustada, kes vastutab. Minu arvates tuleks niisuguse kuritegeliku suhtumise eest vastutusele võtta kogu eelmine valitsus. Aga kohe kerkib küsimus seaduste tagasiulatuvast jõust. Te olete ilmselt puutunud kokku ka teiste riikide riigikontrolliga. Ma mõtlen Ida-Euroopa maid, kes on samasuguse probleemi ees. Nende hulgas on Poola, Tšehhi, Slovaki ja teised riigid.

Kas nendest riikidest on meil mingit konkreetset eeskuju võtta? Me peame otsustama, keda vastutusele võtta ja kuidas lahendada asi niimoodi, et inimesed, tunnetades vastutust, hoolitseksid probleemi lahendamise eest? Aitäh!

Hindrek Meri

Härra Alatalu! Ma mõtlen, et küsimus ei ole mitte niivõrd vastutusele võtmises, kuivõrd vastutuse tunnetamises, et teatud isik või isikute grupp tunnetaks oma vastutust nende küsimuste lahendamise eest.

Praegu on tegevust halvanud tõsiasi, et väga lühikese ajaga on vahetunud neli kaitseministrit. Selle probleemi lahendamine pandi Kaitseministeeriumile. Nimetatud ministeerium peaks otseselt vastutama selle lahendamise eest.

Ma toon ühe näite. Jätame hetkeks suured sõjaväevarad kõrvale, võtame vaatluse alla ühe väiksema asja. Teatavasti taasriigistas Ülemnõukogu ALMAVÜ varad ja valitsus tegi ülesandeks Kaitseministeeriumil need varad üle võtta, hinnata ja esitada ettepanekud nende edasiseks kasutamiseks.

Kuid see küsimus jäi lahendamata, vaatamata sellele, et ma olen teid sellest kõnepuldist korduvalt informeerinud. Ma olen kõigilt kaitseministreilt nõudnud selle otsuse täitmist. Ma olen valitsusele esitanud isegi otsuseprojekti. See võeti vastu ja minister Hain Rebasele tehti ülesandeks asi mõne nädala jooksul korda teha.

Kuid küsimus on tänase päevani lahendamata. Vaat, siin tuleb rääkida vastutusest. Võib öelda, et meil logiseb täitevvõimu otsuste järjekindel elluviimine. Vahepeal loodi Riigivaraamet, kes tegeles riigivarade arvestuse ja rentimisega. See sisendas ka Riigikontrollile usku ja kindlust, et me läheme õiget teed.

Aga reorganiseerimiste tagajärjel Riigivaraamet kaotati ja asemele tehti Erastamisettevõte, kelle õigusjärglasena tegutseb Erastamisagentuur. Praegu ei tegele riigivarade kui tervikuga mitte keegi.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

Olav Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud riigikontrolör härra Meri! Teie vastusest härra Alatalule sain ma aru, et peaasi on ikkagi suhtumises. Ma tahaksin teie hinnangut just suhtumise probleemile. Väga tõsine on mundri seljast visanud sõjaväelaste probleem. Nemad ja nende perekonnad elavad endist viisi Eestis.

Miks see olukord edasi kestab? Kui sellele küsimusele vastas härra Mart Laar, siis ta väitis, et ta ei tea sellest olukorrast midagi. Kas teie oskaksite anda erapooletut hinnangut selle kohta, miks peaminister midagi ei teadnud või ei tahtnud ta midagi teada? Kas te näete selles suhtumise probleemi?

Hindrek Meri

Härra Anton! Ma ei valda seda küsimust. Ma ei tea, milline informatsioon oli peaministri käsutuses, et ta nii pidi ütlema.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Jüri Toomepuu.

Jüri Toomepuu

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Eesti Vabariigi riigikontrolör!

Te vastasite varasemale küsimusele, et varad, mis olid okupatsioonivägede valduses, ei ole praegu veel riigi omandisse võetud.

Minu teada on olemas Ülemnõukogu otsus, millega kõik okupatsioonivägede varad kuulutati Eesti riigi omandiks ja hilisem valitsuse määrus andis need kinnisvarad Kaitseministeeriumi valdusesse.

Kas need õigusaktid ei ole küllaldased, et fikseerida kõik varad riigi omandina ja selgitada, kes on vastutav korralageduse ja riigile tekitatud kahjude eest?

Hindrek Meri

Tänan, härra Toomepuu! Ma usun, et teil on õigus. Seadusandja kuulutas need need varad riigi omandiks, kuid see säte tuleb ellu viia, juriidiliselt vormistada. Juriidiline vormistamine seisneb selles, et valitsus võtab need riigi varadena arvele. Vastavas dokumendis tuleb näidata, millise varaga on tegemist ja mis on selle väärtus. Alles siis saab kontrollida, kas on midagi säilinud või ei. Ma tahan öelda, et see on puhtjuriidilise vormistamise küsimus.

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Selle arupärimise kohta rohkem lisaküsimusi ei esitata.

Hindrek Meri

Tänan tähelepanu ja kaasamõtlemise eest!

  • Postitatud: 21.11.1994 00:00
  • Viimane muudatus: 11.02.2015 15:01
  • Viimane ülevaatus: 11.02.2015 15:01

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid