Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi arupärimisele mis käsitles Tallinnas politseiprefektuurile, Politseiametile ja ka Lõuna Politseiprefektuurile ruumide üürimist 2003. aastal. Täiendavad küsimused ja vastused.

Mihkel Oviir | 14.11.2005 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

[Väljavõte Riigikogu 14. novembri 2005. a. istungi stenogrammist]
Esimees Ene Ergma

Lugupeetud juhataja! Austatud arupärija! Head Riigikogu liikmed!

Riigikogu liige Peeter Kreitzberg pöördus minu poole 29. septembril nii kirjaliku küsimuse kui ka arupärimisega, mis käsitlesid Tallinnas politseiprefektuurile, Politseiametile ja ka Lõuna Politseiprefektuurile ruumide üürimist 2003. aastal.

Kirjalikule küsimusele vastasime me 14. oktoobril k.a, täna järgneb vastus arupärimisele. Kõigepealt, arupärimisele vastamiseks analüüsis Riigikontroll arupärija osutatud üürilepinguid, kogus informatsiooni nende sõlmimisele eelnenud majandusliku analüüsi, samuti peetud läbirääkimiste käigu kohta.

Ainuüksi sündmuste kronoloogia on ligi 50 lehel. Tuleb tõdeda, et oluline osa ruumide üürile võtmise põhjendatuse analüüsist ja aruteludest, kui need üldse toimusid, on kirjalikes allikates kajastamata. Siseminister väitis 2005. aasta 26. oktoobri Postimehes, et Siseministeerium on korduvalt analüüsinud Politseiametile, Piirivalveametile ja Põhja Politseiprefektuurile ligikaudu 20 000-ruutmeetrilise pinna üürimiseks sõlmitud lepingute tingimusi ning on pidanud neid turusituatsioonile vastavaks ja riigile soodsaks.

Riigikontroll palus Siseministeeriumil nimetatud analüüsid esitada. Vastuseks saime, et need analüüsid on suulised, argumendid olevat toodud välja seletuskirjades. Nimetatud seletuskirjad on aga üldsõnalised ja neis ei ole sisulist analüüsi. Seega on hoonete üürimise majanduslikku põhjendatust puudutav informatsioon katkendlik. See koosneb suures osas asjaosaliste mälestustest, selgitustest ja kirjadest.

Austatud Riigikogu liikmed!
Protsessi läbipaistmatus, ma rõhutan, läbipaistmatus on tekitanud kahtluse, mida väljendab ka käesolev arupärimine, et ruumide üürimise otsus ei ole tehtud avalikes huvides ja maksumaksja raha ei ole kasutatud säästlikult.

Arupärija esimene küsimus: "Kas peate otstarbekaks riigihanke korraldamata jätmist nõnda suuremahuliste ja pikaajaliste üürilepingute sõlmimisel?"

Kui hoonete üürile võtja oleks teinud riigihanke, oleks ta sellega oluliselt vähendanud kahtlustusi ja formaalselt koguni välistanud, et üürile võtmise otsus võiks olla riigile kahjulik või soodustada põhjendamatult mõnda äriühingut.

Samas tuleb praktikat tundes möönda, et alati ei pruugi ainuüksi riigihanke või vähempakkumise korraldamisest majanduslikult enim põhjendatud otsuste tegemiseks piisata. Ka politseile ruumide üürimisel olnuks riigihange soovitatav, ent see poleks kõrvaldanud kirjalikult esitatud majandusliku analüüsi vajadust.

Kui me tahame, et oleks võimalik avalikkusele kinnitada, et sel ajahetkel ja neis oludes on valitud riigile võimalikest variantidest kõige kasulikum, peavad asutuste või asutuse ruumivajadus, eri võimalused, eri võimaluste vahel valimise kriteeriumid ning tehtud valiku põhjendus olema kirjas.

Läbipaistmatust asjaajamisest põhjustatud kahtluste tekkimisega on laiemas tähenduses juba kahju tekkinud, sest avalikkuse usaldust riigi vastu on kahjustatud.

Arupärija teine küsimus: "Kas riigile on tekitatud majanduslikku kahju nimetatud rendilepingute sõlmimisega?"

Väga lihtsalt väljendudes on majanduslik kahju tekkinud siis, kui asutuste tegeliku ruumivajaduse rahuldamiseks tegelikult kasutatavate võimaluste hulgast ei ole valitud säästlikkuse põhimõttest lähtudes kõige mõistlikumat.

Meenutagem esmalt arutusel olevate küsimuste võtmes majandusliku põhjendatuse analüüsi lihtsat ja loogilist raamistikku. Kõigepealt tuleb taasesitamist võimaldaval kujul analüüsida, kas olemasolevatest ruumidest väljakolimine on üldse vajalik ja kui kiire sellega on. Järgmisena tuleb fikseerida ruumivajadus, kui palju ja millist pinda on asutusel vaja. Võrreldes ruumivajaduse rahuldamise alternatiive, oleks loogiliselt esimene võimalik lahendus mõne olemasoleva riigile kuuluva hoone kasutamine.

Kui riigil endal sobivat hoonet pole, saab asuda järgmiste variantide kaalumise juurde. Mõistagi on põhimõtteliselt võimalik ehitada riigieelarve vahenditest uus, vajadusele täpselt vastav hoone. Selle lahenduse kogukulukuse hindamisel tuleb arvestada ka planeerimise, projekteerimise, möbleerimise, tehnikaga varustamise, ülalpidamise ja muid kulusid. Sama alternatiivi teisend on ehitamine laenu toel.

Sellisel juhul tuleb kulude hulka arvata ka laenuintressid.

Kolmas variant on Riigi Kinnisvara AS-i abiga sobiva hoone ehitamine või renoveerimine. Sel juhul, erinevalt eelnevatest variantidest jääks hoone Riigi Kinnisvara AS-i omandisse. Muid tingimusi arvestamata on variantide kasulikkuse-kahjulikkuse telje kaugemas osas hoone erasektorist üürimine.

Enne selle, vähemalt teoreetiliselt riigile kõige kulukama vahendi kasuks otsustamist peaks eelnevalt kirjeldatud, riigile vähem kulukate võimaluste kasutamine olema aktsepteeritavatel põhjustel välistatud. Politseiametile, Piirivalveametile ja Põhja Politseiprefektuurile ligi 20 000 ruutmeetri üüripinna hankimiseks ja Lõuna Politseiprefektuurile ligi 8600 ruutmeetri üüripinna hankimiseks on kasutatud äriühingult üürimise võimalust.

Asetagem nüüd teadaolevad faktid eelkirjeldatud analüüsi raamistikku.

Esmalt Tallinn.
2002. aasta suvel koostati, lähtudes Politseiameti 2002. aasta tegevuskavast, Tallinna politseiprefektuuri, Harju politseiprefektuuri ja Politseiameti ühise hoonekompleksi esialgne ruumiprogramm. Selles märgiti, et vaja on 10 385 ruutmeetri suurust pinda.

Hoone pidi rajatama Rahumäe tee 6. Ruumiprogramm edastati Riigi Kinnisvara AS-ile, et saada hinnang kompleksi orienteeriva maksumuse, üürihinna ning projekteerimise ja ehitamise võimaliku ajakava kohta.

Kahjuks ei ole Riigi Kinnisvara AS politsei pöördumisele ametlikku vastust andnud. Edasi hoonete üürimise võimaluste selgitamisest. 2003. aasta 3. oktoobril sõlmisid Tallinnas Politseiameti esindaja Robert Antropov ja OÜ Raldon esindaja Mati Tusov üürilepingu Politseiametile ja Põhja Politseiprefektuurile 14 000 ruutmeetri pinna üürimiseks. Lepingut täiendati 2004. aasta 8. juulil üürilepingu lisaga Politseiametile ja Põhja Politseiprefektuurile täiendava 2000 ruutmeetri pinna üürimiseks aadressil Pärnu mnt 139. Riigikontroll võrdles neid lepinguid Riigi Kinnisvara AS-i pakutava arvatava hinnatasemega ja tellis eksperdihinnangud objekti õiglase üürimäära selgitamiseks Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ-lt, Ober Haus Hindamisteenuste OÜ-lt ning Tartu hoonete kohta Uus Maa Tartu büroolt.

Juhin teie tähelepanu sellele, et Riigi Kinnisvara AS-i pakutud hinnatase põhineb võrdlemist mittevõimaldavatel alustel.

2003. aasta 24. septembril väljastas Riigi Kinnisvara AS oma pakkumise, lähtudes sama aasta augustis Siseministeeriumi esitatud ruumiprogrammist. Tol ajal oli jutt 5615 ruutmeetrist. Riigi Kinnisvara AS-i pakkumises oli üür 75 krooni ruutmeetri eest, millele oleksid lisandunud kinnisvara korrashoiu teenuste maksumus, mööbli maksumus ja käibemaks.

Kui mainitud kulud arvata üüri hulka, et muuta üür komponentide osas Raldoni nõutava üüriga võrreldavaks, oleks üür olnud 147,5 krooni ruutmeetrilt. Riigi Kinnisvara AS-i pakkumisele oleksid lisandunud veel kommunaalmaksed, mis OÜ Raldoni pakkumises olid üüri sisse arvestatud. Seega oleks Riigi Kinnisavara AS-i pakkumine olnud Raldoni pakkumisega samas suurusjärgus kui mitte suurem. 2003. aasta 25. septembril, päev pärast Riigi Kinnisvara AS-i pakkumise saamist, oli Vabariigi Valitsuses arutusel korralduse "Volituste andmine üürilepingu sõlmimiseks OÜ-ga Raldon" eelnõu.

Vabariigi Valitsusele esitatud üürilepingus oli üüri määr 157 krooni ruutmeetrilt. Üürisumma sisse oli arvestatud käibemaks, üür sisaldas mööbli maksumust ning kõiki kinnisvara korrashoiuga seotud tegevusi, välja arvatud tugiteenused ja kommunikatsiooniteenused, mille eest üürnik tasub, lähtudes teenuse osutaja ja üürniku vahel sõlmitud otselepingust.

Üür sisaldas ka kommunaalmakseid. 2003. aasta 2. oktoobril andis Vabariigi Valitsus Politseiametile loa sõlmida 20 aastaks üürileping 14 000 ruutmeetri kogupinna kohta järgmistel tingimustel: perioodil 1. oktoobrist 2003 kuni 31. detsembrini 2004 on üür 157 krooni ruutmeetri kohta, 2005. aastast kuni 1. jaanuarini 2008 on üür 172 krooni ruutmeetri kohta, alates 1. jaanuarist 2009 on üürile andjal õigus tõsta üüri üks kord aastas, 1. jaanuaril, lähtuvalt Statistikaameti avaldatud riikliku tarbijahinnaindeksi muutumisest, kuid mitte rohkem kui 3% aastas.

Üürileping sõlmiti Vabariigi Valitsuse korralduses toodud tingimuste kohaselt. 2004. aasta 8. juulil lubas valitsus Politseiametil võtta veel üürile 2000 ruutmeetrit pinda aadressil Pärnu mnt 139. Valitsus soostus sellega, et 1. juulist 2004 kuni 31. detsembrini 2008 on üür 150 krooni ruutmeetri kohta ja alates 1. jaanuarist 2009 on üürile andjal õigus üüri tõsta üks kord aastas, 1. jaanuaril, lähtudes Statistikaameti avaldatud riikliku tarbijahinnaindeksi muutumisest, kuid mitte rohkem kui 3% aastas.

Vabariigi Valitsuse korralduses ei kajastu lepingu tingimus, mille kohaselt on seoses üürile andja lisainvesteeringutega riik kohustatud kõikide nimetatud hoonete üüritud pindade eest üüri maksma vähemalt 11 aastat. Kirjeldatud võrdluse alusel on OÜ-ga Raldon sõlmitud lepingus sisalduv üür riigile pigem soodne.

Samas tuleb mõistagi silmas pidada, et üürile võeti hoone tervikuna ja pikaks ajaks ning see on ka üürile andjale kasulik.

Ma saan aru, lugupeetud juhataja, et minu aeg on läbi. Ma palun vabandust Riigikogu liikmetelt ja arupärijatelt! See faktoloogia on äärmiselt pikk ja ma tahtsin võimalikult täpselt selle teile ette lugeda, et välistada kaksipidi arvamuste võimalus.

Aitäh teile tähelepanu eest!

Esimees

Aitäh, härra riigikontrolör! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Peeter Kreitzberg

Tänan! Kõigepealt suur tänu väga põhjaliku esitluse eest!

Kuigi siin on kindlasti väga suuri probleeme, milleni te lõpus jõudsite. Eksperdihinnangud ei arvesta tavaliselt, kui pikaks ajaks ruume renditakse, nende funktsionaalsust ega paljusid muid asju. Ka seda mitte, et riigil on sadu vabu pindu, mida saaks otstarbekamalt kasutada.

Minu küsimus on see: kas te suudate anda hinnangu Tartu juhtumile, kus ikkagi riik rentis ruume 162,5 krooni eest ruutmeeter ja praegu seesama firma pakub ruume 75-90 krooni eest ruutmeeter? Kas te näete siin probleemi?

Mihkel Oviir

Ma pean ütlema, lugupeetud arupärija, et üldiselt ma püüan selliste hinnangute andmisel olla suhteliselt ettevaatlik.

Nii nagu ma rõhutasin, et hinnata Riigi Kinnisvara AS-i pakkumist versus seda nn Kalevi kaasust, neid rendimakseid, peame need viima võrreldavale alusele.

Kogu probleem ja arusaamatus, ka ajakirjanduses, tekkis ju sellepärast, et olid erinevad alused, ei kajastatud täpselt samaseid komponente, mida see rendileping endas peitis või mis seal sees oli. See oli minu arvates üks põhiline probleem.

Ma olen suhteliselt ettevaatlik sellega, et hinnata erinevaid rendilepinguid, teadmata nende detaile.

Esimees

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud riigikontrolör Mihkel Oviir!

Mina olen oma elus pidanud tegelema ka bürooruumide rentimisega ja tunnen natukene seda turgu. Ma võin kinnitada, et ausad rentijad väga ootavad eelarvelist asutust rentima, eriti ootavad riiki, sest riik sõlmib tavaliselt stabiilse pikaajalise rendilepingu, rendisummad kindlasti laekuvad.

Sellepärast teevad ausad rendile andjad riigile tavaliselt soodustusi, pakuvad madalamat rendimäära. Miks teie arvates on Tartus läinud vastupidi? Mis te arvate, mitu nahka on võimalik riigi seljast võtta? Kas see on ilus ja kellele on see kasulik?

Mihkel Oviir

Aitäh selle huvitava küsimuse eest, eriti selles osas, mis neid nahku puudutas! Igaühe seljast on võimalik võtta nii palju nahku, kui palju seal nahku on. Tõenäoliselt on ka riigi seljast võimalik nahku võtta nii palju, kui seal on.

Ma veel korra ütlen välja oma põhimõtte. Mina olen nende protsesside avalikustamise kindel pooldaja. Suurt probleemi tekitab eelkõige niisugune informatsiooni kinnihoidmine. Samal ajal ei arvestata kõige lihtsamat asja, et riik oma loomult peab arvestama, et maksumaksja tahab saada alati adekvaatset informatsiooni toimuva kohta. Ma olen seda meelt, et mõnikord see nn vähempakkumine ei pruugigi olla kõige kasulikum, see avatud protsess, riigihankeprotsess.

Aga samal ajal tuleb väga tõsiselt kaaluda, kui sellele teele mitte minna, sest läbipaistvus, selgus ja ausus on minu arvates riigile väärtus omaette. Aga need protsessid tuleb enne läbi teha, mitte hakata pärast tagantjärele neid hindama.

Mul on hea meel, et riigi kinnisvarapoliitika tervikuna on siin saalis saanud niisuguse tähelepanu osaliseks. Ka valitsus on teinud minu arvates mõistliku sammu, määranud riigi kinnisvarapoliitika eest vastutajaks Rahandusministeeriumi. Rahandusministeeriumi ülesanne on riigi kinnisvara põhisuunad ja põhiseisukohad välja töötada.

Ka Riigikontroll tahab selleks oma panuse anda: järgmiseks aastaks me plaanisime eraldi auditi teema, mis just vaatab ja võrdleb neid üürilepinguid, seda, milles riik on rentinud endale ruume väljastpoolt, ja seda, millistel tingimustel need on renditud. Teine küsimus on, milliste summade eest neid ruume välja renditakse.

Siin on kaks probleemi, millele on algselt õigesti osutatud: kui riik annab rendile oma hooneid, oma ruume tegelikult väga odavate hindadega ja kui riik võtab rendile kas või turuhinnaga.

Esimees

Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Liina Tõnisson

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Kõigepealt juhin teie tähelepanu asjaolule, et teist kasvab ikka vastu teie tahtmist poliitik. Te jätsite vastamata Peeter Kreitzbergi küsimusele, mis puudutas Tartus pindade üürimist.

Aga püüdke nüüd vastata minu küsimusele. Me siin saalis oleme kõik seda kuulnud ja ma usun, et enamik meist on seisukohal, et Riigi Kinnisvara hinnad on liiga kõrged.

Me mäletame Tallinna Linnavalitsuse protesti, kui keelduti koole remontimast Riigi Kinnisvara pakutud hindadega, sest see ületas mõistuse piiri.

Te analüüsisite komponente, tegite Riigi Kinnisvara pakkumise ja Pärnu maantee kompleksi puhul hinnapakkumise võrdlused, muutes need komponendid või pakkumiste sisu üheks ja samaks. Seda te tegite.

Aga kas Riigi Kinnisvara pakkumine oli siis tõesti turu tasemel? Me kõik teame, et pakkumised on liiga kallid. Mis on teie hinnang selles küsimuses?

Mihkel Oviir

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea, kust ma vastama pean hakkama. Kõigepealt katsun ma pead, et kust nüüd see sarv mulle pähe kasvab, kui mul hakkavad tekkima eeldused, et ma poliitikuks hakkan kujunema.

Ma arvan, et ma ei kujune poliitikuks, ma olen eluaeg riigiametnik olnud ja jään selleks. Kuigi ma saan aru, et teil on võib-olla olemas vastupidiseid näiteid, kus on ka deklareeritud, aga ei ole neid deklaratsioone täidetud. See selleks.

Ma tahan öelda, et mul on olemas ka kõik need materjalid, mis käsitlevad lepingu allkirjastamist Tartus. Tartus sõlmitud lepingut AS-iga Rondam, mille allkirjastasid Politseiameti esindaja Robert Antropov ja Rondami esindaja Kersti Seli täiendati veel 2. augustil 2005. aastal ja kogu üüripind on 8574 ruutmeetrit.

Me oleme jällegi pöördunud ekspertide poole ja oleme seda protsessi jälginud. Ma võin teile seda protsessi ainult kirjeldada. Tegelikult oli juba 2003. aastal Politseiametis moodustatud komisjon, mille ülesanne oli lähtudes teenistuslikust vajadusest üürida Lõuna Politseiprefektuurile Tartus sobiv hoonekompleks, kusjuures hoonekompleksi suhtes oli kindlaks määratud asukohanõuded, territooriumi funktsionaalne sobivus, ajategur, arvestades, kui kiire oli.

Komisjon tuli kokku ja otsustati, et see kinnistu, Riia maantee 136, on nende jaoks sobiv. Ma ei hakka praegu üürist siin isegi rääkima, ka selle kohta on olemas ekspertide seisukohad. Aga siin on omaette probleem: seoses kolimisega ütles Lõuna Politseiprefektuur enne tähtaega üles oma ruumid Tartus Raekoja plats 9 ja üürile andja OÜ Fantico pöördus lepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks kohtusse. See on üks moment selle asja juures.

Uude haldushoonesse kolimise tõttu seisavad senini tühjalt riigile kuuluvad Lõuna Politseiprefektuuri endised büroohooned Vanemuise 64 ja Tiigi 67.

Ka nende kütmine, elektriga varustamine, korrashoid nõuab riigilt lisakulutusi. Ka siin on probleemid: mis saab nendest endistest hoonetest, mis jäetakse maha, ja kes nende endiste hoonetega tegelevad?

Ma ei taha öelda, et siin ei ole probleeme. Siin on palju probleeme, aga mina ei pea neid probleeme eelkõige poliitiliseks. Väga palju on meie riigis tegemist pigem haldusküsimuse, haldussuutlikkuse küsimusega ja nendega kaasnevate probleemidega.

Esimees

Palun, kolleeg Olev Laanjärv!

Olev Laanjärv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Mina ei pea teid poliitikuks. Maksumaksja olete kindlasti, mina ka.

Maksumaksjana küsin veel kord üle. See on niivõrd mahukas materjal, seda kuulates jälgida on päris raske, kuid stenogrammist on kindlasti seda aega lugeda. Te saite Siseministeeriumist vastuse oma palvele, et esitataks majandusliku analüüsi materjalid.

Kas ma sain õigesti aru, et selle peale vastati, et neid ei ole ja need tehti suuliselt? Kas oli märgitud, kas seda tegi üks inimene või kaks inimest ja kes selle suulise majandusliku analüüsi taga on?

Mihkel Oviir

Aitäh küsimuse eest, lugupeetud küsija! Te saite täiesti õigesti aru. Me soovisime saada Siseministeeriumilt majanduslikku analüüsi, mille alusel protsess üldse käivitus.

Protsess hakkab tavaliselt sellest peale, et öeldakse, et olemasolevad hooned ei kõlba, tulevad mingid küsimused organisatsiooni laiendamisest.

Järgmiseks see, kui suurt pinda vajatakse, millistele tingimustele see pind peab vastama jne. Selle kohta saime vastuse, et see analüüs on suuline, et n-ö objektiivselt taasesitataval kujul niisugust analüüsi ei ole. Kes konkreetselt oli selle suulise analüüsi autor, seda ei tea ma teile praegu kahjuks öelda.

Aga ma võin teile pärast eraldi öelda, kes on selle suulise analüüsi teinud, kellega ja kuidas see oli läbi arutatud ja kellele oli see edastatud.

Esimees

Palun, kolleeg Jarno Laur!

Jarno Laur

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör!

Ootame teilt ennekõike ju hinnangut toimunule. Kindluse mõttes küsin päris konkreetselt üle. Kas te saate öelda, et Tartu politseimaja rentimine AS-ilt Rondam hinnaga 162,5 krooni ruutmeetrilt oli tehtud seaduslikult ja korrektselt, ning kas te saate kinnitada, et selle tehinguga ei ole riigile kahju tehtud?

Mihkel Oviir

Tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt puuduvad meil andmed, et see tehing oleks ebaseaduslik. Teiseks puudub informatsioon selle kohta, et oleks tekitatud riigile suurt kahju. Selle kohta meil informatsiooni ei ole.

Kui kellelgi siin saalis on selle kohta informatsiooni, siis tuleks see edastada uurimisorganile, kellel on pädevus seda küsimust teisel tasandil menetleda ja teha teisel tasandil otsus väga konkreetsel skaalal, kas oli või ei olnud tegemist kuriteoga.

Esimees

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra Oviir! Riigi Kinnisvara AS on võrdlemisi uus nähtus ja ka teie ise olete selle tegevust valgustades maininud, et teenus on liiga kallis ja läbipaistmatu, ning olete üsna teravalt kritiseerinud Riigi Kinnisvara AS-i tegevust.

Miks te praegu ikkagi võtate mõõdupuuks just nimelt selle Riigi Kinnisvara AS-i pakkumise, sisuliselt selle kõige kallima, nagu te ka ise olete eelnevalt öelnud, hindamaks nende tehingute soodsust või ebasoodsust?

Teiseks, võrreldes eri pakkumisi Tallinnas ja Tartus, kas teie hinnangul kinnisvara rendihinnad Tallinnas ja Tartus on tõepoolest võrdsed, ka turuhinnad, nii nagu ka praegu välja tuleb siit, nendest tegelikest rendilepingutest?

Mihkel Oviir

Aitäh! Mis puudutab Riigi Kinnisvara AS-i, siis kõigepealt pean ütlema, et see asutus on mulle iseenesest olnud sümpaatne, nii huvitav kui see ka ei ole. Selles mõttes, et oleks olemas organisatsioon, kes vabastaks riigiametid, ministeeriumide juhtkonnad pidevalt varaga tegelemisest.

Ma kogu aeg kordan, et ministeeriumi kantsleril võtsid kõik need probleemid, mis tekkisid (katused jooksevad läbi, soojussüsteemid ei tööta, torud lekivad), 50% ajast. Seda esiteks.

Teiseks, nagu te mäletate, mõni aasta tagasi võttis valitsus vastu strateegilise otsuse, et minna ka kõikvõimalike kontoriruumide rentimisel üle turupõhimõttele, milleks oli planeeritud terve hulk tegevusi, teatud riigiasutuste kolimine Tallinna kesklinnast äärelinna pindadele jne. See on see teine küsimus.

Kolmas küsimus on Riigi Kinnisvaras. Ma ikka ja jälle rõhutan, et Riigi Kinnisvara ei ole jätnud täitmata ühtegi nõukogu otsust ega ühtegi omaniku korraldust. Järelikult saame praegu väita, et tema tegevus on vastavuses omanike soovide ja omanike tahtega. Nüüd sellest, mida me pidime võtma aluseks.

Riigi Kinnisvarale tehti näiteks selles kaasuses pakkumine ja paluti öelda, kui palju tema arvutuste kohaselt läheks uue hoone ehitamine ja selle rentimine kliendile maksma. Me saime selle kohta vastuse. See ei ole ju saladus, et praegu omab Riigi Kinnisvara AS ju väga suuri ja üha suuremaid ja suuremaid objekte. Näiteks enamik Eesti vanglaid läheb üle Riigi Kinnisvara AS-ile.

Ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et tuleb lõpuks kokku leppida ja otsustada, milline on Eesti kinnisvarapoliitika. Ma näen seal lugupeetud rahandusministrit, kes tuleb ja ütleb selge sõnaga, et riigi kinnisvarapoliitika tuuakse novembri jooksul valitsusse. See oleks ääretult soovitatav, et arutelu ja lahenduste leidmine toimuksid koos parlamendiga.

Mis puudutab konkreetselt Tartut, siis me peame vaatama, mis on selle üürilepingu sees. Üürilepingu sees võib olla veel terve hulk komponente - spordisaalid või lasketiirud koos instrumentidega, koos vahenditega jne -, mis kõik tegelikult üürilepingut mõjutavad. Selles on minu arvates praegu üks probleem, mida ei ole võimalik siin lahendada, olemata vahetult nende protsesside juures.

Esimees

Palun, kolleeg Katrin Saks!

Katrin Saks

Aitäh! Austatud riigiametnik, riigikontrolör Mihkel Oviir!

Te kirjeldasite meile pikalt, kuidas oleks pidanud käituma, ja siis kirjeldasite üsna pikalt n-ö mälestusi, sest tõesed andmed, kuidas see protsess kulges, puuduvad, nagu te ütlesite. Siis kinnitasite, et te ei saa öelda, et riigile oleks tekitatud suurt kahju, kuigi need kaks asja, kuidas oleks pidanud olema, ja kuidas, vähemalt mälestuste järgi, see asi toimus, erinesid teineteisest nagu öö ja päev.

Kas see asi ikkagi ei vajaks veelgi sügavamat analüüsi, mitte ainult lähtudes sellest, kas me saame öelda, kui mitu miljonit kahju on tekitatud, vaid pidades silmas ka seda kahju, mida normaalsete toimingute eiramine on kaasa toonud?

Mihkel Oviir

Aitäh, lugupeetud küsija!

Ma püüdsin oma mälu natuke korrastada. Esimeses pooles, nagu te aru saite, oli mul ees tekst, mida ma lugesin. Seal ei ole öeldud, et riigile ei ole tekitatud kahju. Me ütleme just vastupidi, et protsessi läbipaistmatus on tekitanud juba kahtluse. See kahtlus on leidnud väljenduse nii ajakirjanduses kui ka selles arupärimises.

Me ei ole suutnud välja tuua, eri põhjustel, millest ma rääkisin, ja tagantjärele ei ole praegu võimalik öelda, kas oleks võimalik olnud neid ruume rentida hoopis soodsamalt. On jäänud tegemata niisugune oluline asi, et oleks väga selgelt vastatud nendele parameetritele, millest ma alguses rääkisin, kui me läheme turule ja püüame saada sealt teatud hooneid teatud otstarbeks. See on jäänud tegemata.

Me võime praegu tagantjärele ainult öelda ja mõelda, kuidas see oleks võinud olla, pannes selle issanda aastasse 2003, kui kõik need tingimused oleksid ees. Kusjuures, ka tagantjärele mõeldes, kui me võtame näiteks Kalevi kui objekti, on see ääretult raske, sest see on tegelikult ju unikaalne objekt.

Ma olen alati öelnud, et ega vähempakkumine ei pruugi alati anda parimat resultaati, eriti kui on tegemist unikaalsete objektidega. Seda on praegu raske öelda, aga mina kutsun üles selle protsessi korrastamisele, selliste protsesside muutmisele maksimaalselt läbipaistvaks.

Esimees

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud riigikontrolör! Ühtpidi nagu suurt kahju tekitatud ei ole, aga teistpidi on kahju tekitatud. Natukene imelik on seda kuulata. Ega siin jumala pärast ei ole ju tegu Riigikontrolli haldussuutmatusega? Kui ei ole, millega siis tegu on? Kuidas saab ikkagi niimoodi ühele ja samale küsimusele anda kaks vastust, mis on sisuliselt täiesti erinevad?

Mihkel Oviir

Aitäh selle huvitava küsimuse ja konstruktsiooni eest, mida te praegu esitasite!

Ma möönan, et tegelikult võib ka elus olla nii, et ühtepidi on tehtud kahju, aga teistpidi ei ole tehtud kahju.

Riigi puhul on seesama asi, millest ma olen juba korduvalt rääkinud. Ka protsesside maksimaalne läbipaistmatus võib ühest küljest iseenesest tekitada kahju, sest inimestel tekivad kahtlused ja kõhklused.

Ka see on iseenesest juba kahju. Kuigi ma möönan, et selle kahju eest karistusseadustiku rakendamine on ülimalt problemaatiline. Kuid ma olen samamoodi maksumaksja, nagu teie kõik siin saalis, selles mõttes oleme me ühisel positsioonil. Ma tahan, et see protsess oleks selge, läbipaistev, et ta oleks riigile maksimaalselt soodus.

Kusjuures pean ütlema, et see, et ta oleks maksimaalselt soodus, härra Nestor, ei tähenda, et see pakkumine peab alati kõige odavam olema. Kõige odavam pakkumine ei ole alati riigile maksimaalselt soodus. Ka see on probleem, mille puhul me oleme teiega võib-olla erineval arvamusel, aga midagi pole teha.

Esimees

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör, vastuste ja esinemise eest! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Peeter Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud riigikontrolör!

Kõigepealt suured tänud põhjalike vastuste eest arupärimise küsimustele ja kohapeal esitatud küsimustele! Kuid mul jäi hinge kripeldama päris palju asju.

Me oleme harjunud keeruliste asjade puhul juba pikka aega Riigikogus kuulma, et seadust ei ole rikutud.

Ma arvan, et kuigi seaduste järgimine on väga tähtis, on riigikontrolöri ülesanne ikkagi anda ka hinnanguid, kas tehingud olid riigile otstarbekad või mitte. Ma usun, et selles etteastes oli küllalt palju teooriat ja argumente ning paljuski tüüris kõik selles suunas, et ei ole võimalik hinnanguid anda.

Minul püsis kogu aeg peas küsimus: huvitav, kas Eestis on veel mõni teine institutsioon peale Eesti riigi, kes oleks valmis sõlmima selliseid rendilepinguid sellistel tingimustel ja selliseks tähtajaks? Vaatame seda Tartu lepingut, mille kohta ma küsisin teilt väga konkreetse küsimuse. Ma usun, et seal on rendihinnad võrreldavad.

Te kogu aeg vastate, et need kaks asja ei ole võrreldavad, otsust ei saa teha. Mina arvan, et saab teha. Kui riik rendib 162,5 krooniga ruutmeetri eest ja praegu renditakse ruume välja 80-90 krooni ruutmeetri eest, siis ei lasketiirud, ei spordisaalid, ei kosmodroomid - mitte miski ei saa tekitada sellist vahet.

Härra riigikontrolöril endal on suurepärased võimalused uurida, kas seal on mõni kuldpõrandaga võimla või mingi selline asi, mida riigiasutused kasutavad.

Pooleli jäi mul küsimus Tallinna juhtumi kohta. 2004. aasta juulis karmistati rendilepingu tingimusi. Politseiamet ja Tallinna politseiprefektuur peavad majaomanikule OÜ-le Raldon garanteerima 11 aasta rendimaksed, kui nad otsustavad majast varem välja kolida. Esialgses lepingus oli juttu viiest aastast.

Osapooled põhjendasid kokkulepet sellega, et OÜ Raldon tegi politseijuhtimiskeskusse seitsme miljoni krooni eest lisainvesteeringuid. Kuid seitsme miljoni kroonise remondi eest võttis riik endale varasemaga võrreldes potentsiaalseid lisakohustusi 210 miljoni krooni ulatuses.

Ma ei tahaks uskuda, et ei oleks olnud võimalik seda lepingut teistmoodi sõlmida. Ma arvan, et esialgsetel tingimustel oleks kindlasti olnud võimalik see leping sõlmida. Kommivabrik Kalev ei ole kunagi ehitatud politseiruumide jaoks. Ma arvan, et selles mõttes ei ole siiski päris õige kasutada aktsiaseltsi hinnanguid, kuidas lihtsalt mingisugused firmad endale ruume rendivad.

Ma kujutan ette, et see mööbel, mis seal sees on, ei ole mitte aasta või kaks, võib-olla isegi mitte kümme aastat vana. Igal juhul on terve hulk kahtlusi.

Kui te ütlete, et sisuliselt puudub kirjalik argumentatsioon, mis võtaks arvesse kõike, mida oleks võimalik jälgida, analüüsida, siis, ausalt öelda, ei ole meil siin saalis vist küll kellelgi väga head alust seda hinnangut anda. Aga eks see, et see analüüs puudub, anna ka hinnangu.

Kuid mina üldiselt siiski eelistaksin seda, et riigikontrolör konkreetsetes asjades annaks konkreetsed hinnangud.

Aitäh!

Esimees

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

  • Postitatud: 14.11.2005 00:00
  • Viimane muudatus: 14.11.2014 14:46
  • Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:46

Veel uudiseid