Riigikontrolör Mihkel Oviiri vastus maagaasiseaduse muutmise seaduse asjus esitatud arupärimisele 11. juunil 2012. Täiendavad küsimused ja vastused.

Mihkel Oviir | 11.06.2012 | 16:08

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

[Väljavõte Riigikogu 11. juuni 2012. a. istungi stenogrammist]

Lugupeetud juhataja, austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed Kadri Simson, Yana Toom, Aivar Riisalu, Valeri Korb, Kalev Kallo, Viktor Vassiljev ja Tarmo Tamm pöördusid 30. aprillil minu poole arupärimisega, mis puudutab maagaasi seaduse muutmist. 

Maagaasi seadusele heakskiitu küsides palus Vabariigi Valitsus langetada Riigikogul Eesti energeetika tulevikku ja tarbijat oluliselt puudutava otsuse.

On iseenesest mõistetav, et koos eelnõuga peab valitsus andma Riigikogule ka piisavalt infot, millised on seaduse vastuvõtmise tagajärjed.

Mäletatavasti avaldas Riigikontroll eelmise aasta lõpus auditi õigusaktide mõju hindamise korralduse kohta, kus me jõudsime järeldusele, et õigusaktide mõju hindamine on puudulik ning õigusakti vastuvõtjatel ega avalikkusel pole piisavalt usaldusväärset infot õigusakti võimalike tagajärgede kohta.

Et vaadelda auditi soovituste järgmist praktikas, pidasime vajalikuks selgitada välja, kas sel korral on maagaasi seaduse muutmise mõjusid korralikult hinnatud.
Seetõttu küsisime eelnõu koostajatelt järgmist:

  1. Kas kavandatud maagaasi seaduse muudatused töötati välja kaalutletult ja põhjalikule analüüsile tuginedes?
  2. Kas eelnõu algataja selgitused annavad kindluse, et seaduse muutmisega eelnõu eesmärgid saavutatakse? See tähendab, et suureneb gaasiga varustamise kindlus, energiajulgeolek ja konkurents gaasiturul.
  3. Kas Riigikogule otsuse tegemiseks esitatud info on korrektne?

Arvamuse kujundamiseks analüüsis Riigikontroll eelnõuga seotud materjale. Samuti kohtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti ja ASi Elering esindajatega. Oma seisukoha saatis Riigikontroll Riigikogu majanduskomisjonile, mida komisjoni istungil ka arutati.

Eelmisel nädalal, 6 juunil, kiitis Riigikogu maagaasi seaduse muutmise heaks.

Aga nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus:
Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kuidagi reageerinud Riigikontrolli märkustele? Kas reageerimisele on järgnenud ka mingisuguseid tegevusi eelnõu algataja poolt?

Vastan. Riigikontrolli kirjas toodud märkuseid ja ettepanekuid on arutatud eraldi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning ka Riigikogu majanduskomisjonis. Riigikontrolli tähelepanekutest johtuvalt on eelnõu mitmes osas täiendatud.

Arupärimisele vastamiseks küsis Riigikontroll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kuidas on Riigikontrolli arvamusega arvestatud. Muu hulgas tõi ministeerium välja, et loobutud on gaasivõrkude sundvõõrandamise nõudest. See on nüüd asendatud sunnirahaga, mida ettevõte peab maksma, kuni ta võrgud maha on müünud.

Ma rõhutan, et Riigikontroll ei ole kunagi öelnud, kas Eesti Gaasilt peaks võrgud ära võtma või ei peaks. See ei ole Riigikontrolli asi öelda.

Meie asi on öelda, et kui valitsus või Riigikogu üht või teistpidi otsustab, siis peab ta teadma, mis on selle otsuse tagajärjed. Antud juhul siis gaasiga varustamise kindlusele, energiajulgeolekule, gaasi hinnale. Enne otsuse langetamist tuleb võimalikult kindlalt veenduda, et valik viib eesmärgini.

Seetõttu ei oska ma ka rõõmustada selle üle, et otsese sundvõõrandamise säte eelnõust välja võeti. Sest eelnõu materjalide põhjal ei tea ma ikka veel, kas see on õigem tee kui sundvõõrandamine. Või mis on õige tee.

Teine küsimus:
Riigikontroll ei analüüsinud ega andnud hinnangut, milline kolmest direktiivi täitmise viisist on energiajulgeoleku, konkurentsi ja varustuskindluse suurendamiseks kõige otstarbekam ning see ei olegi Riigikontrolli ülesanne. Paraku pole seda teinud ka eelnõu algataja. Miks on Teie arvates jäetud selline analüüs eelnõus tegemata?

Vastan. Mina inimeste peade sisse ei näe. Küll aga küsisime enda seisukoha kujundamiseks infot eelnõu ettevalmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevatelt ametnikelt.

Riigikontroll küsis. Tsiteerin: „Milliseid uuringuid on tehtud ja kasutatud kõne all oleva seaduseelnõu väljatöötamisel?“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas. Tsiteerin: „Eesti-põhist mõjude analüüsi, milline kolmest direktiivi pakutud mudelist meile kõige sobilikum on, seaduseelnõu väljatöötamiseks tehtud ei ole. Maagaasi seaduse muutmine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, kus on määratud ka maagaasi siseturu direktiivi täitmise viis. Seadusemuudatuse sisu ja tempo on dikteerinud valitsusliidu leping, seetõttu ei ole tehtud ka mudelivaliku mõjuanalüüse.“ Tsitaadi lõpp.

Kolmas küsimus:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri meelest on analüüse tehtud selle eelnõu osas piisavalt. Kas Teie isiklikult olete samal seisukohal ning kui paljusid nendest analüüsidest on Riigikontroll üldse näinud?

Vastan. Riigikontroll tõi oma arvamuses probleemina välja, et eelnõu koostamiseks ja mõjude välja selgitamiseks ei koostatud Eesti-põhiseid uuringuid.

Kui sõna-sõnalt vastata, siis ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud ega tellinud eelnõu asjus mitte ühtegi Eesti-põhist analüüsi. Või vähemasti pole Riigikontroll neid näinud.

Esimese Eestit käsitleva analüüsi tellis AS Elering siis, kui maagaasi seaduse eelnõu juba Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist teistele ministeeriumidele saadeti. Mais 2012. See oli ka ainus Eesti-põhine analüüs, mis valmis enne eelnõu Riigikogule saatmist.

Hiljem, kui eelnõu oli juba Riigikogu menetluses, valmisid kiirkorras veel kaks uuringut. Kõik kolm analüüsi on tellinud AS Elering.

Aga ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, mille toovad välja analüüsid ja mida rõhutas oma kirjas ka Riigikontroll. Varustuskindlus ja energiajulgeolek suurenevad vaid siis, kui gaasivõrkude eraldamisele järgnevad või sellega kaasnevad mitmed teised tegevused. Näiteks veeldatud maagaasi terminali rajamine Eestisse või Soome. Näiteks gaasiühenduse rajamine Soomega.

Oma kirjas rõhutas Riigikontroll, et veeldatud maagaasi terminali ja Soomega ühenduse rajamise võimalusi peaks Riigikogu ja Vabariigi Valitsus analüüsima ning lahendama koos.

Mõned nädalad tagasi lugesin ma aga ajalehest, et neis asjus valitseb seisak ja käib jagelemine nii meie põhja- kui lõunanaabritega.

Neljas ja viimane küsimus:
Kuidas on võimalik üldse sellise eelnõu ja seletuskirja põhjal Riigikogul otsustada niivõrd olulist küsimust, mis mõjutab tõsiselt Eesti gaasituru saatust tulevikus?

Vastan. On ikka võimalik. Kui eelnõu poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Ja see eelmisel nädalal nii ka toimus.
52 Riigikogu liiget vajutas rohelist nuppu. Vastu oli 28, erapooletuid oli 5. Seega on Riigikogu maagaasiseaduse muudatused heaks kiitnud ja mõni võib mõelda, et mis mu jutust enam kasu on. Ja ega antud juhul enam vast olegi.
Aga selle seaduse muutmise protsessi vaadates on mul üks palju põhimõttelisem küsimus ja mure.

Milline on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi mõju Riigikogu tööle ja otsustele?
Mida see tähendab ametnike ja teie jaoks, kui miski on saanud kirja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi?
Kas see tähendab, et programmist tuleneva üle me enam ei juurdle ega analüüsi, vaid teeme need asjad ära? Lülitame mõtlemise välja ja vajutame nuppu?

Küsimus ei ole ju üldse vaid gaasivõrkudes.

Küsimus on ka muudes sadades asjades, mis sinna programmi mõne nädala jooksul kirja pandi. Paljud sellest johtuvad otsused seisavad parlamendil veel ees.

Ja minu tagasihoidlik elukogemus ütleb, et asjad saavad tavaliselt paremad, kui käituda põhimõttel mõtle – aruta – tegutse, mitte tegutse – aruta – mõtle.

Tänan tähelepanu eest. 

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Kalle Palling!

Kalle Palling
Aitäh! Väga austatud ettekandja! Küsin, kas teie hinnangul on Eesti riigi suveräänne õigus valida, millist kolmest väljapakutud direktiivi variandist või valikust ta rakendab ja kas Eesti on selles mõttes erandlik nähtus. Te tõite välja, et konkreetselt Eesti kohta ei ole ühtegi uuringut seaduse algstaadiumis läbi viidud. Kas tõesti on Eesti selline eriskummaline nähtus, kellele ei ole võimalik üle kanda ühegi teise riigi praktikat, seda analüüsides?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan teid väga huvitava küsimuse eest! Omateada ei ole ma kunagi pannud kahtluse alla Eesti suveräänsust. Me peame ainult mõtlema, kuidas, millises järjekorras need asjad tehakse ja mis see Eesti riigile kaasa toob. Ma võin omakorda öelda, et olen suhteliselt Soome riigi fänn ja jälgin tähelepanelikult protsesse, mis Soomes käivad. Ka Soomes on see probleem aktuaalne ja Soome on otsustanud erandi kasuks, kuid ei alusta maagaasi ülekandevõrgu eraldamist tarnijast enne, kui maagaasisektorisse on tekkinud konkureeriv tarnija, kes suudab varustada gaasiga vähemalt 25% tarbijaid. Soomel on toruühendus ka mõne muu Euroopa Liidu liikmesmaaga peale Eesti, Läti ja Leedu. Muuseas, ütlen teile saladuskatte all, et ka Soome on suveräänne riik. Aga tema otsus oli niisugune.
(Vahelehüüe saalist: aga teine küsimus?)

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Me ei hakka siin vestlema niimoodi edasi-tagasi. Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See on teada, et see seadus on nii jõuga läbi surutud, tõenäoliselt on selles põhiseaduslik riive ja ees ootavad ka pikad kohtuasjad. Aga ma tahaksin küsida hoopis teie ettekandest väljatulnu kohta. Kolm uuringut on tellinud Elering. Teatavasti on Elering elektrivõrguettevõte ja Elering on tõstnud võrgutasusid viimase kahe aasta jooksul 28,6% ehk me kõik maksame Eleringile võrguteenuse eest. Nüüd äkki kasutab tema seda raha gaasialaste uuringute tegemiseks. See on mittesihtotstarbeline. Võib-olla on siis võrguteenus liiga kallis, et tal tikub raha üle jääma? Kuidas Riigikontroll sellesse suhtub?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! See probleem on laiem, kui esimesel pilgul tundub. Minu arvates peaks sellised uuringud, mis vaieldamatult on vajalikud, tellima vastav ministeerium. Ma vaatan suhteliselt kriitiliselt niisuguse asja peale, kui küsimuses, mis puudutab vahetult Eesti Energiat, tellib uuringud Eesti Energia. Mul on küllalt palju kogemusi jurisprudentsi alal, seepärast võin öelda, et kui mingis tsiviilasjas on ühelt poolt hageja ja teiselt poolt kostja, siis hageja toob oma eksperdiarvamuse ja kostja toob oma, diametraalselt vastupidise arvamuse. Selles mõttes peaks leidma vahendeid ja võimalusi, et selliseid ekspertiise, mis puudutavad nii või teisiti olgu siis Eesti Energiat või Eleringi, telliks vahetult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seda esiteks. Teiseks peaks väga selgelt vaatama, kellelt tellida. Eesti on suhteliselt väike ja kompaktne riik ja paljud võimalikud eksperdid on ühe või teise süsteemiga seotud. Et võtta ära igasugused kahtlused selles osas, pean ma õigeks, et ekspertiiside objektiivsuse huvides telliks neid vahetult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh vastuse eest! Lihtsalt protseduuriliselt ütlen vahele, kuna kolleeg viitas siin teisele küsimusele, et arupärimise juures on igal Riigikogu liikmel üks küsimus. Vastaja käitus 100% korrektselt, vastates ühele küsimusele. Läheme järgmise küsija juurde. Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh selle väga hea ülevaate ja nende vastuste eest, mis te meile praegu andsite. Mind majanduskomisjoni liikmena pani ka imestama, et Eesti-põhiseid uuringuid ei ole läbi viidud ja MKM-i ametnikud ütlevad, et kogu see otsus oli ajendatud valitsusliidu programmist.
Minu küsimus puudutab aga hinda, õiglast hinda. Konkurentsiamet on öelnud, et varade väärtus võiks olla ca 25 miljonit. Ministeeriumi ametnikud on öelnud, et see võib olla suurusjärgus 120 miljonit eurot ja sellega seoses tõuseksid loomulikult ka võrgutasud. Teie arvestuste järgi võiksid need siis tarbijale suureneda 2,42 korda, kui see hind nii palju tõuseb. Mis te arvate, kas on õige, et siiamaani ei ole suudetud pidada mingeidki läbirääkimisi hinna üle?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõigepealt üks väike vahemärkus. Eesti Välispoliitika Instituut on teinud Eesti-põhise analüüsi Eesti maagaasivõrgu eraldamisega seonduvatest poliitilistest ja tarne turvalisuse riskidest. Seal on Eesti-põhiseid järeldusi, nagu näiteks, et maagaasi ülekandevõrgu omandiline eraldamine ei mõjuta Eesti energiajulgeolekut, sest täiendava tarnekanali rajamisel säilib ühest tarnijast tingitud tarnekatkestuste risk ka juhul, kui ülekandevõrgul on uus ja ainutarnijast sõltumatu omanik jne. See on nüüd Eesti-põhiselt tehtud analüüs.
Teiseks on tõesti hinnaküsimus. Hinnaküsimuse diapasoon on ääretult suur, nagu te ise ütlesite, on see 25 miljonist kuni 120 miljonini. Loomulikult kajastub see lõppkokkuvõttes ka gaasi hinnas. Miks seda ei ole vahepeal tehtud, miks ei ole püütud seda hinda läbirääkimistega täpsustada? Aga gaasivõrgu müümisel kerkib see hind paratamatult üles.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Ma sooviksin küsida teie käest sedasama, mida ma küsisin maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel seda seadust kaitsnud koalitsioonisaadiku käest, kes ei suutnud mulle vastust anda. Nimelt see, et maagaasiseaduses asendati viimases etapis sundvõõrandamine ebaproportsionaalselt kõrge sunnirahaga, mis tegelikkuses kohustab võõrandama samamoodi nagu sundvõõrandamine. Eesti Gaas ja selle üks osanik Ruhrgas on öelnud, et selline sundvõõrandamine riivab nende põhiseaduslikke õigusi ja nad on valmis oma õiguste eest kohtus seisma. Kui nüüd selline ilma analüüsita seadus on vastu võetud ja tuleb see must stsenaarium, mis toob Eesti riigile kaasa väga suuri kulutusi, kes siis selle eest vastutab? Või ei olegi vastutust, et vastutus on anonüümselt 52 parlamendiliikmel?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma võin täpselt samamoodi vastata, nagu te lõpuks ütlesite: selle eest vastutab Riigikogu.

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm
Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Kas te võite öelda, et gaasitrasside kuulumine Eesti Gaasile takistab kuidagi veeldatud maagaasi terminali ehitamist?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Praegusel juhul mingit takistust selleks ei ole. Lisan, et Eesti Gaas peab lubama oma gaasivõrke kasutada ka teistel tarnijatel. Kuigi ma pean kahjuks ütlema, et neid teisi tarnijaid meil praegu ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan oma ees istuva kolleegiga samasuguses võtmes. Kui me vaatame seda musta stsenaariumi, mille järgi kahjuks on mõnes Euroopa Liidu riigis asjad juba läinud, ja peame lõpuks nentima, et see otsus oli vale ja me kaotame arbitraažikohtus, kas siis sellisel juhul teie tänane prognoos on, et küsimus tuleks siiski Riigikogu tasandil õiguslikult veel kord läbi vaadata?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma ei ütle, et see otsus iseenesest oleks vale. Riigikogu on seda asja põhjalikult arutanud, on niimoodi leidnud, paljuski on siin tegemist ka poliitilise otsusega. Probleem ei seisa selles. Probleem seisab selles, et teil ei ole meie arvates täielikku mõjuanalüüsi kõikide võimalike järelmite kohta ja puudub tervikotsus. Soomlased võtsid vastu mingil määral tervikotsuse, millal nad üldse hakkavad rääkima gaasivõrkude eraldamisest – teatud tingimustel. Meil ju praegu seda alternatiivi ei ole, alates sellest, kuhu vedelgaasiterminal tuleb. Me ütleme, et ka vedelgaasiterminali mahul on suur tähtsus. Vedelgaasiterminal, tema mahud, tema tootmine – see mõjutab ju lõppkokkuvõttes ka gaasi hinda. Me räägime siiamaani, kui suur ta tuleb, kas ta tuleb ainult Eesti jaoks, kas ta tuleb Paldiskisse või Muugale, nagu vahepeal kuulda oli. Need küsimused on praegu kõik lahendamata. Minu arvates on siin paralleel, nagu me rääkisime, haridusega. Haridusseadus ju lükkus selles mõttes edasi, et puudus rahastamine. Oli hea deklareerida, et kõrgharidus on meil tasuta, aga samal ajal on kõik rahalised suhted reguleerimata. Riigikogu asus seda ju uuesti arutama. Täpselt samuti on ka selle küsimuse puhul terve rida lahtisi otsi. Kes tegeleb praegu aktiivselt selle terminali ehitamisega? Kuhu kohta see terminal tuleb? Millal see terminal ükskord valmis saab? Me teame, et uueks gaasilepinguks on meil aega ainult 2015. aastani. See aeg läheb väga kiiresti. Mis siis saab? Siin on terve hulk niisuguseid probleeme, mis tuleb lahendada. Mis energiajulgeolekust me räägime, kui meil on üks tarnija? No ei ole ju mingisugust hinnapoliitikat tarbijale, et me suudame nüüd hinna alla suruda. Hind läheb alla ainult siis, kui on tarnijate paljus ja nad võistlevad omavahel. Mobiiliturul on meil mitu tarnijat ja hinnad kukuvad.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Tsentraalsete gaasitorude puhul on meil tegemist ju strateegilise infrastruktuuriobjektiga. Milline on teie arvamus, kas strateegilised infrastruktuuriobjektid peaksid olema riigi omanduses?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
See on huvitav ja keeruline küsimus, üheselt vastata on siin väga raske. Mul puudub väga selge seisukoht, milline on ja peab olema selliste infrastruktuuriobjektide puhul riigi roll. Mul puudub seisukoht, kuid ma ütlen, et seda tuleb vaadata selles kontekstis, et me peame suutma tagada nende töö, ja see oleneb väga palju sellistest asjadest, milline on kogu riigi poliitiline kultuur, õiguslik kultuur, halduskultuur jne. Riigi käes on minu arvates kindlam, kuigi ka seal on oma hädad ja viletsused.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Öelge palun, kas teil on kavas maagaasi temaatikaga edasi tegelda? Me oleme küll selle seaduse vastu võtnud, aga probleem on siiski endiselt üleval. Kas teie jaoks on see teema lõpetatud või on teil siiski plaanis sellega edasi tegelda?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Meil ei ole see teema lõpetatud, sellepärast et energiavaldkond – nii elektrienergia kui ka gaas – on meie arvates nii tähtsad, et nendega peab Riigikontroll oma võimete ja võimaluste piires edasi tegelema.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Selline mõnevõrra ajaloolis-filosoofiline küsimus. Ma olen suures poliitikas olnud 12, isegi 13 aastat. Kas mulle ainult tundub, et iga aastaga on üha rohkem selliseid otsuseid, mis võetakse vastu kas läbi mõtlemata või ilma eelneva analüüsita, selliseid otsuseid, mille puhul keegi ei tea, kuidas pärast midagi teostada, milline on rahaline kate või mis on mõne kolmanda poole huvides. Kas see tundub või see on tõesti nii? Mis teie arvate?

Riigikontrolör Mihkel Oviir
Tänan! Ma pean ütlema, et viimasel ajal on nii Riigikogu kui ka valitsus pööranud mõjude hindamisele rohkem tähelepanu. Valitsus arutas alles möödunud kuul kaks korda mõjude hindamise eri aspekte. Mis on aga minu arvates praegu probleemiks, on see, et ka selles osas tulenevad kõige tähtsamad asjad koalitsioonileppest. Nii nagu te nägite, majandusministeeriumi ametnik vastas, et kuna see tuli koalitsioonileppest, tähtajad tulenesid koalitsioonileppest, siis ei olnud nendel mõtet sellega tegelda ehk see oli juba ette otsustatud. Sellepärast on mul üleskutse, et kõik teie, kes te siin saalis istute, kõik erakonnad peaksid juhuks, kui te moodustate koalitsiooni, hakkama oma tulevaste ettepanekute mõjusid juba praegu hindama. Sest selle lühikese aja jooksul, selle paari nädala jooksul ei ole võimalik nende ettepanekute mõjusid hinnata. Ja niipea kui me võtame hoiaku, et need otsused-kokkulepped, mis siis tehakse, on kõrvalekaldumatuks täitmiseks, ei suuda me enam mingisuguseid mõjusid hinnata.

Aseesimees Laine Randjärv
Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, riigikontrolör Mihkel Oviir! Asume läbirääkimiste juurde. Palun, Kalev Kallo!

  • Postitatud: 11.06.2012 16:08
  • Viimane muudatus: 26.10.2015 15:55
  • Viimane ülevaatus: 26.10.2015 15:55

Veel uudiseid