[Väljavõte Riigikogu 25.01.1993 istungi stenogrammist]
Esimees Ülo Nugis

Härra Spriit esitas mulle järgmise arupärimise: "Kas ja millisel tasemel on kontrollitud "Eesti Kütuse" ja aktsiaseltsi EK tegevust, nende vastastikuseid majandussuhteid, võlgade ja rahavarguse asjaolusid ning hindade kujundamist? Kui on kontrollitud, siis millised on tulemused ja mida on nende põhjal ette võetud?"

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Me oleme kontrollinud mainitud tegevust, kuid kontrollitulemused on nii mahukad, et ma ei jõuaks ka tunni piires neid edasi anda. Need on väga keerulised materjalid. Kui keegi tunneb kontrollitulemuste vastu erilist huvi, on Riigikontrollis alati võimalik materjalidega tutvuda. Seetõttu annan ma teile üldülevaate sellest, mida me oleme teinud ja millised on olnud tulemused. Riigikontroll kontrollis möödunud aasta kevadel riigiettevõtte "Eesti Kütus" ja riikliku aktsiaseltsi EK tegevust mootorikütuse hankimisel ja müümisel.

Kui "Eesti Kütuse" põhitegevus on kütuse hulgihindade kehtestamine ja hulgimüük, siis EK põhiülesanne on vedelkütuse jaemüük. Novembris analüüsisime esimesel poolaastal ilmnenud "Eesti Kütuse" kahjumi tekkepõhjusi. Kontrollisime arveldusi ettevõtetega, kuhu "Eesti Kütus" on oma vahendeid paigutanud.

Kevadtalvise kontrollimise ajal pöörasime peatähelepanu "Eesti Kütuse" ja EK omavahelistele tehingutele ning 1991. aasta lõpu ja 1992. aasta alguse kütusehindade kujundamisele. 1991. aasta detsembrist 1992. aasta märtsini kehtestas "Eesti Kütus" iseseisvalt tema poolt müüdava mootorikütuse hinnad. Selgus, et kui "Eesti Kütus" ja EK olid massiteabevahendites selgitanud hindade kiiret ja olulist tõusu ainult kütuse ostuhinna olulise tõusuga, siis tegelikult oli müügihinna tõus tingitud ka nende püüdest suurendada oluliselt oma kasumit. Seda seletati vajadusega luua käibevahendite olem, mis tagaks ettevõtetele normaalsed tegutsemisvõimalused Venemaa kiirelt kasvavate müügihindade tingimustes. Põhimõtteliselt oli see õige. Kuid selline hinnakujunduspoliitika oleks tulnud fikseerida "Eesti Kütuse" haldusnõukogu otsusega ning ilmselt oleks olnud vaja informeerida ka Hinnaametit ja Rahandusministeeriumi.

Nimetatud kontrollimisel tuvastasime, et mõningatel juhtudel oli EK müünud "Eesti Kütusele" viimaselt ostetud bensiini tagasi ostuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Samuti oli EK omavoliliselt kehtestanud bensiinile hinnalisandid.
EK raamatupidamises valitses täielik korralagedus. Korras polnud ka aktsiaseltsi asutamisdokumendid. Praktiliselt ei olnud EK-l raamatupidajat 1991. aasta sügisest kuni 1992. aasta maikuuni. Meie kontrollimaterjalide põhjal keelas energeetikaminister "Eesti Kütusel" ja EK-l müüa neile kuuluvat kütust oksjonitel.
EK juhatus võttis vastu otsuse, mille kohaselt tema tanklates ei tohi mootorikütust müüa Hinnaameti poolt "Eesti Kütusele" kinnitatud hindadest kõrgemate hindadega.

Möödunud aasta juulis-augustis analüüsis "Eesti Kütuse" tegevust valitsuskomisjon, mille koosolekutel osales ka meie esindaja. Üheks tõsiseid vaidlusi põhjustanud küsimuseks kujunes "Eesti Kütuse" 1992. aasta esimese poole kasumi ja kahjumi kindlaksmääramine. "Eesti Kütus" näitas poolaastakahjumiks 7,9 miljonit krooni, selgitades seda asjaoluga, et Hinnaamet on ebaõigesti kehtestanud küttemasuudi hinna. Riigikontroll ja valitsuskomisjon aga asusid seisukohale, et "Eesti Kütuse" poolaastakahjum oli suurusjärgu võrra kopsakam.

Meile jääb arusaamatuks, miks majandusminister ja rahandusminister septembris "Eesti Kütuse" bilansi ettevõtte poolt esitatud kujul siiski kooskõlastasid. "Eesti Kütuse" poolaastakahjum oli 86,2 miljonit krooni, mitte 7,9 miljonit krooni.
Nii suure kahjumi põhjustas "Nestelt" laenatud kütuse müük ostuhinnast odavamalt. "Eesti Kütus" pole suutnud meid veenda selles, et ta esitas kalkulatsioonid, milles kütuse ostuhind oli tegelikust märgatavalt madalam, Hinnaametile kinnitamiseks toonase valitsuse soovitusel. Nii on nad seda meile selgitanud. Seda on raske uskuda.

Meie hinnangul tekitas "Neste" küttemasuudi müük "Eesti Kütusele" üle 55 miljoni krooni ja diislikütuse müük üle 20 miljoni krooni kahjumit. Pöördusime selles küsimuses märgukirjaga tööstus- ja energeetikaministri, rahandusministri ning majandusministri poole.

Kirjas juhtisime nende tähelepanu ohtlikule olukorrale, millesse "Eesti Kütus" väära hinnapoliitika tõttu oli sattunud. Kuna "Eesti Kütus" polnud nõus oma kahjumi tekkepõhjusi arvudes avama, tegime seda novembris ise. Seejuures sai meile ka selgeks, et "Eesti Kütuse" raamatupidamises esineb olulisi põhimõttelise iseloomuga vigu.

Kahjuks pole neid õigel ajal märganud üks tuntumaid audiitorfirmasid, kes ettevõtet teenindab. Meie seisukohad on kirjalikult teatavaks tehtud "Eesti Kütuse" juhtkonnale ja haldusnõukogu esimehele ning meile kinnitati, et aastabilansi koostamisel vead kõrvaldatakse. Aktsiaseltsi EK rahavarguse küsimusega pole me eraldi tegelnud.

Teatavasti murti möödunud aastal ööl vastu 28. aprilli sisse EK kassaruumi ja varastati sealt ligi 2,4 miljonit rubla. 4. mail algatas Kadrioru politseijaoskond kriminaalasja, kuid juba 15. juunil peatas ise eeluurimise.

Riigikontroll palus vabariigi prokuröri kontrollida selle kriminaalasja menetluse peatamise seaduslikkust.
Prokuratuur tühistas eeluurimise peatamise määruse ja kriminaalasi saadeti Tallinna Idarajooni prokurörile täiendava eeluurimise organiseerimiseks.

Kontrollimisel avastasime ka sellise asja, et 20. detsembril 1991 kandis "Eesti Kütus" Moskva oblasti Dmitrovi linnas asuvale ühistule "Servis" üle 11,3 miljonit rubla mootorikütuse tarne ettemaksuna. Riigikontroll avastas selle möödunud talvel.

Tänini pole veel saadud mitte mingisuguseid naftasaadusi. "Eesti Kütusel" vastavasisulist lepingut ette näidata ei olnud. Riigikontroll hankis selle lepingu koopia Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kontrolli- ja revisjonivalitsuse kaudu ning andis ühe ärakirja ka "Eesti Kütusele".

Materjalidest selgus, et ühistu "Servis" oli maksnud 1,8 miljonit rubla ühistule "Lals" sõiduauto "Mitsubishi" eest, kusjuures saajana oli märgitud "Eesti Kütus". Edasi selgus, et auto oli saanud ühistu "Servis" volituse alusel aktsiaseltsi "Lals" direktor Jüri Luik. Auto on registreeritud Võrus. Riigikontrolli nõudmisel andis "Eesti Kütus" avalduse koos materjalidega läinud aasta 29. septembril Tallinna majanduspolitseile.

Praegu on need materjalid töös vabariigi majanduspolitseis. Ühtlasi nõudsime "Eesti Kütuselt", et ta kogu summa ulatuses esitaks pretensioonid Moskva oblastis asuvale ühistule "Servis". "Eesti Kütuse" andmeil on materjalid esitatud Moskva Arbitraa˛ile, kuid "Eesti Kütus" ei suutnud seda Riigikontrollile dokumentaalselt tõestada.

Vaat selliste asjadega tuleb meil tegelda. "Eesti Kütus" on meie murelaps ja me jätkame seda tööd. Kogu "Eesti Kütuse" majandustegevuse korraldamine on iseenesestmõistetavalt praeguse Majandusministeeriumi asi ja meil on temaga päris head kontaktid.

Meie materjalide põhjal andis minister välja käskkirja avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Ma usun, et meie kontrollimised on selles valdkonnas olukorda mõnevõrra siiski parandanud.

Esimees

Suur tänu! Edgar Spriit, esimene küsimus.

Edgar Spriit

Tänan, härra esimees! Minu esimene küsimus on selline. Kas Riigikontroll ei ole tõstatanud "Eesti Kütuse" juhtkonnale umbusalduse avaldamise küsimust? Teiseks. Kas on võimalik selgitada, kui palju on jäänud riigil "Eesti Kütuselt" saamata omanikutulu? Tänan!

Hindrek Meri

Kui mu mälu ei peta, tõstatas peakontrolör tõesti küsimuse juhtkonda kuuluvate isikute sobivusest oma ametikohale. Üles kerkis väga palju küsimusi, sealhulgas EK registreerimise küsimus. EK põhineb täielikult riigiaktsiatel, kuid Tallinna Linnavalitsus oli selle registreerinud kui eraaktsiaseltsi. Üks positiivne nihe oli ka see, et me sundisime haldusnõukogu, mida juhatab härra Kallion, energiliselt tööle. Haldusnõukogu, nagu meie oleme aru saanud, on hakanud suhtuma tõsiselt nendesse küsimustesse ja püüab korda luua.

Esimees

Kas Edgar Spriidil on kolmas küsimus?

Edgar Spriit

Küsimus oli ka omanikutulu kohta.

Hindrek Meri

Omanikutulu suhtes ei ole me küsimust püstitanud, sest möödunud aasta 1. detsembri seisuga on "Eesti Kütusel" teatavasti rohkem kui 320 miljoni kroonine võlg. Samal ajal ollakse "Eesti Kütusele" võlgu 133 miljonit krooni. Sellises olukorras on väga raske rääkida omanikutulust. Omanikutulu on üldine küsimus kogu meie majanduspoliitikas.

Esimees

Suur tänu! Kas Edgar Spriidil on kolmas küsimus? Ei ole. Aitäh! Küsimused rahvasaadikutelt. Paul-Olev Mõtsküla.

Paul-Olev Mõtsküla

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Te kasutasite oma ettekandes väljendit "tuntud audiitorfirma". Kas te annaksite seda tuntust teada ka Riigikogule?

Hindrek Meri

Miks ka mitte. See audiitorfirma on "KPMG Estonia" ning tuntud audiitorid on härra Riit ja härra Volt.

Esimees

Suur tänu! Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson

Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Meri!
Minagi tahtsin küsida, kes oli see ebakompetentne audiitorfirma. KPMG on maailmakuulus audiitorfirma, kes on loonud Eestis oma esinduse.
Kas Riigikontrollil ei oleks otstarbekas teatada sellele maailmakuulsale audiitorfirmale, et tema Eesti esindus tegeleb mitte päris korrektsete asjadega? Siit tuleneb ka teine küsimus. Mida olete selle firma suhtes ette võtnud?

Esimees

Juhin tähelepanu sellele, et jääme ikka bensiini juurde.

Liina Tõnisson

Aga see ongi bensiin.

Hindrek Meri

Ega me niisuguse eraaudiitorfirma suhtes saa rakendada mingisuguseid sanktsioone, siin peavad rakenduma turumajanduse reeglid. See, kes on vilets, peab välja langema, aga see, kes ennast õigustab, peab arenema ja püsima konkurentsis.
Audiitorfirma ise on hilisema kontrollimise tulemusena aktsepteerinud meie seisukohti just kõnealuse kahjumisumma osas. Selle üle, milliseks edaspidi kujunevad Riigikontrolli ja audiitorfirmade suhted, peame veel mõtlema, sest see kõik on meile uus.

Esimees

Suur tänu! Raoul Üksvärav.

Raoul Üksvärav

Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja! Äsja kuulsime, et loodetud täiendava riigitulu asemel on meil möödunud aastal tekkinud suur riigikulu. Need 320 miljonit krooni. Kas see kulu kandus edasi ka käesolevasse aastasse ja kuidas see on peegeldunud riigieelarves? Kas siin on midagi selgunud?

Hindrek Meri

Ma võin ainult öelda, et härra Niitenbergi andmetel on "Eesti Kütuse" võlgnevus 1992. aasta 1. detsembri seisuga kokku 326 miljonit krooni, sealhulgas "Nestele" 222,5 ja riigieelarvesse 50,1 miljonit. Samal ajal oli "Eesti Kütusel" võlausaldajatelt saada 133 miljonit krooni, sealhulgas põllumajanduselt 66 ja Eesti Raudteelt 17,5 miljonit. Kahtlemata kanduvad need summad edasi käesolevasse aastasse.

Esimees

Suur tänu! Toomas Alatalu.

Toomas Alatalu

Lugupeetud härra esimees, lugupeetud härra Meri! Ajakirjanduses on olnud informatsiooni ka selle kohta, et "Eesti Kütuse" ja EK juhtide isiklikud aastasissetulekud olid väga suured. Üks ajaleht isegi väitis, et tulumaksusumma oli ligi 14 miljonit krooni. Kas te võite seda kinnitada või ümber lükata?

Hindrek Meri

Seda ma kinnitada ei saa ja mul puuduvad selle kohta andmed.

Esimees

Suur tänu, härra Meri, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tundub, et enam ei ole härra riigikontrolörile ka arupärimisi. Ei, teist küsimust esitada ei saa. Iga Riigikogu liige esitab ühe lisaküsimuse. Ma tänan!

Hindrek Meri

Suur tänu tähelepanu eest!

• Postitatud: 25.01.1993 00:00
• Viimane muudatus: 06.02.2015 21:04
• Viimane ülevaatus: 06.02.2015 21:04