[Väljavõte Riigikogu 11. märtsi 1996. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Arnold Rüütel

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed härrad Toivo Jürgenson ja Mart Nutt esitasid mulle arupärimise, mille teksti ma alljärgnevalt teile ette loen:

"Käesoleva aasta algul lõpetas Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill, juhindudes Justiitsministeeriumi ekspertarvamusest, poolteist aastat kestnud kohtuvaidluse kütusefirmaga Alexela.
Teatavasti nõudis Maksuamet Alexelalt tasumata ettevõtte tulumaksu üle 3 miljoni krooni, millele oleks lisandunud miljonite kroonide ulatuses intresse. Palume Teil tutvuda sellekohaste asjaoludega ning vastata küsimustele: Kas kohtuvaidluse lõpetamisega selle viimases etapis tekitati riigile kahju saamata jäänud tulu näol? Millistest argumentidest lähtus Justiitsministeeriumi ekspertiis ning kas seda saab pidada riigi huvidele vastavaks?"

Selle arupärimisega seotud dokumentide kontrollimisel selgusid järgmised asjaolud.
Tartu Maakonna Maksuameti otsuse alusel algatatud kohtuvaidluse sisuks on aktsiaseltsi Alexela õigus väliskapitali osalusega ettevõtetele kehtestatud tulumaksusoodustusele 1993. aastal. Alexela on moodustatud kolme osaniku poolt, kelle hulgas oli ka Inglise firma , kes asutamislepingu järgi omas 75% aktsiatest 750 000 krooni ulatuses.

5. aprillil 1993 otsustas aktsionäride üldkoosolek, et välisosanik teeb asutamislepingus ettenähtud rahalise sissemakse 40% ulatuses aktsiakapitalist ja teostab ülejäänud märgitud aktsiate väärtuses mitterahalise sissemakse. Sellel üldkoosolekul ei olnud välisfirma esindajal õiguslikult korrektseid volitusi.

Ühel järgnevatest üldkoosolekutest konstateeriti, et välisosaniku mitterahalise sissemaksena on arvestatud Alexelale tarnitud mootoriõli 512 000 krooni väärtuses. Kui Maksuameti töötajad seejärel kontrollisid selle aktsiaseltsi aktsiakapitalis välisosaluse olemasolust tulenevat õigust tulumaksusoodustusele, ei esitatud neile välisosaniku mitterahalist sissemakset tõendavaid dokumente. See ei kajastunud ka ettevõtte raamatupidamises.  Hiljem on Alexela esitanud tollideklaratsioonid, mille järgi mootoriõli justkui pidi olema Eestisse saabunud.

Ma ei saa kohtu asemel võtta seisukohta vaidluse sisulise külje suhtes. Tahan vaid mainida, et minu arvates oli Tartu Maakonna Maksuametil neile esitatud materjalidest lähtudes piisavalt alust seada kahtluse alla tulumaksusoodustust andva välisosaluse olemasolu aktsiaseltsis Alexela 1993. aastal.

Tartu Maakonna Maksuameti direktor tegigi sellele aktsiaseltsile ettekirjutuse ülaltoodust tuleneva täiendava tulumaksu ülekandmiseks riigieelarvesse koos viivistega. Samuti määrati Alexelale haldusõiguserikkumise eest rahatrahv. Alexela taotles Tartu Maakohtus halduskaristuse tühistamist. Halduskohtunik tühistaski halduskaristust määrava Tartu Maakonna Maksuameti otsuse.

Sellele lisaks otsustas ta veel, et Alexelale laieneb tulumaksusoodustus, mida hageja polnud taotlenudki. Seejärel esitas Alexela Tartu Linna Halduskohtule taotluse tulumaksusoodustuse taastamiseks. Kohus vaatas taotluse läbi sisulise aruteluta ning viidates Tartu Maakohtu halduskohtuniku eelnevale otsusele aktsepteeris selle ka tulumaksusoodustuse osas. Pärast mitmekordset kohtulikku arutelu otsustas aga Riigikohus 12. oktoobril 1995 jõustunud määrusega Tartu Maakohtu halduskohtuniku esialgse otsuse tühistada.

Muu hulgas langesid sellega ära tulumaksusoodustuse saamise õiguse kohta käiva kohtuotsuse vastuvõtmise alused. Sellises seisus otsustas Riigi Maksuameti peadirektor kohtuvaidluse lõpetada, viidates eelnevalt kaotatud protsessidele ja Justiitsministeeriumi hinnangule.

Viimane loeb oma arvamuses kohtuvaidluse jätkamise ebaotstarbekaks, väites, et eelnevate kohtuotsustega on Tartu Maakonna Maksuameti tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks ning nende otsuste muutmine on küsitav. Justiitsministeerium ei ole teinud kõnealuses asjas ekspertiisi. Ta esitas Rahandusministeeriumile oma arvamuse viimase taotlusel.

Ma ei leia, et Justiitsministeeriumi arvamus oleks vastuolus riigi huvidega. Tegemist on vaid ühe riiki esindava asutuse seisukohaga kohtuasjas, mille lõpptulemus ei ole ette teada. Ma ei saa kinnitada, et Maksuameti peadirektori otsus on vastuolus riigi huvidega.

Küsimus tekib aga sellest, kuidas Eesti riigiorganid neid huve kohtus kaitsevad. Ma möönan, et kohtuvaidluse lahendamine riigi kasuks ei ole tagatud. Aga see võib olla ka võimalik. Tulumaksusoodustuse põhjendatust polegi ju sisuliselt arutatud. Maksuamet, kes on teinud vastava põhjendatud ettekirjutuse, peaks minu arvates taotlema ka sellest tekkinud kohtuvaidluse lõpuleviimist.

Vastasel juhul võivad riigi arvel kasu taotlevad isikud ära kasutada riigiorganite ebajärjekindlust ja tahte puudumist kohtuasjade ajamises. Kohtuliku lahendi puudumisel ei saa rääkida riigile tekitatud kahjust või saamata jäänud tulust, sest riigi õiguse üle saada mainitud tulu võib otsustada vaid kohus.

Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees

Tänan, härra riigikontrolör! Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi? Ei ole. Seega on arupärimisele vastatud.

• Postitatud: 11.03.1996 00:00
• Viimane muudatus: 26.04.2016 15:32
• Viimane ülevaatus: 26.04.2016 15:32