[Väljavõte Riigikogu 6. oktoobri 1997. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Lugupeetud Riigikogu juhataja, austatud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liige Mart Laar esitas mulle järgmise sisuga arupärimise:
“Austatud härra riigikontrolör!
Viimasel ajal näib Eestis taas hoogustuvat riigile kuuluvate ettevõtete erastamine väljaspool selleks seadusega määratud struktuure ja meetodeid, näiteks aktsiakapitali laiendamise teel. Üheks selliseks näiteks on AS-is Telemedia toimunu, mis moodustati teatavasti riigi omandis oleva Eesti Telefoni ja Rootsi firma Telia poolt, kusjuures Eesti poolele kuulus 60%. Nüüdseks on Eesti osa langenud 48%-le. Selleks müüs Eesti Telefon osa aktsiaid “töötajate motiveerimiseks” oma töötajatele, kes need hiljem Teliale edasi müüsid.

Toimunud tehingul on tugevad teeseldud tehingu jooned. Seoses sellega on mul teile järgmised küsimused.
1. Kas Riigikontroll peab AS-is Telemedia toimunut seaduslikuks?
2. Kas Riigikontroll peab AS Telemedia erastamist riigi huvidele kahjulikuks või kasulikuks, kas Eesti riigile on tekitatud kahju?
3. Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, siis kas Riigikontroll peab vajalikuks toimunus süülistunud ametiisikute karistamist?”

Ma pean esmalt märkima, et arupärija arupärimises on mõningad ebatäpsused. Minu andmetel ei ole Eesti Telefonil midagi tegemist Telemediaga, ilmselt on siin mõeldud Telekomi. Ma lasin tõstatatud probleemi kontrollida. Mulle esitati põhjalik õiend kümnel leheküljel koos 41 lisaga. Tahan sellega öelda, et küsimus on õiguslikult sedavõrd keeruline, et mulle eraldatud aeg võimaldab esitada üksnes lühiülevaate toimunu kohta koos arupärija poolt palutud hinnangutega.

AS Telemedia (edaspidi Telemedia) asutati 1992. aastal. Tol ajal nimetati teda AS Eestifakta, asutaja oli riigiettevõte Eesti Telekom 60%-lise osalusega.

Teiseks aktsionäriks oli Rootsi kontserni Telia tütarfirma TeleMedia Estland AB. Aktsiakapital moodustas 2 miljonit krooni ja aktsiaid oli kokku 2000. 1994. aasta septembris otsustas aktsionäride üldkoosolek suurendada 2 miljoni kroonist aktsiakapitali 500 000 krooni võrra ja müüa 500 aktsiat nende nimiväärtusele võrdse hinnaga (1000 krooni) töötajatele ja juhatuse liikmetele nende tegevuse motiveerimiseks.

Telemedia omas sel ajal netovara ligikaudu 5000 krooni väärtuses aktsia kohta. Seega otsustati nimeliselt fikseeritud 11 töötaja motiveerimiseks sisuliselt kulutada 2 miljonit krooni. Seda summat ei saa aga vaadelda riigile tekitatud kahjuna, vaid üksnes kui eraõigusliku juriidilise isiku Telemedia Eesti aktsiaseltsi majandustehingu tulemust. Riigiettevõtte Eesti Telekom osalus Telemedias langes 48%-ni.

Riigiettevõte kaotas sellega oma otsustusõiguse. Eelnevalt oli küsimus aga otsustatud Telekomi haldusnõukogus 1994. aasta 26. aprilli koosolekul, kus loobuti emiteeritavate aktsiate ostueesõigusest. Kogu selles loos ei näe me erastamisseaduse rikkumist, sest 1993. aasta detsembris jõustunud asjaõigusseaduse rakendusseaduse järgi käsutasid riigile kuuluvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle hulka kuulus ka riigiettevõte Eesti Telekom, oma vara, sealhulgas talle kuuluvaid aktsiaid, seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate piirangutega. Piirangud riigiettevõttele kuuluvate aktsiate võõrandamisele kehtestas valitsus alles 1994. aasta novembris.

Kõnealusel juhul oli tegemist Telemedia täiendavalt emiteeritud aktsiate omandamisega üksikisikute poolt, mitte aga riigiettevõttele kuuluvate aktsiate müügiga. 1996. aasta märtsis müüs riigiettevõte Eesti Telekom 200 talle kuulunud Telemedia aktsiat Rootsi osapoolele, millega osalus kahanes 40 protsendini ja võrdsustus TeleMedia Estland AB osalusega.

 Müük toimus kehtiva korra kohaselt teede- ja sideministri otsusel kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Müügihinnaks oli 13 000 krooni aktsia eest, mis vastas netovara väärtusele ning seepärast ei ole alust väita, et riigiettevõte seeläbi kahju kandis.

Siinjuures peab siiski märkima, et teede- ja sideminister ei olnud määranud aktsia võõrandamise korda, nagu valitsuse vastav määrus nõudis, ning aktsiate müük toimus konkreetsele ostjale avaliku enampakkumiseta.

Sellega rikuti aktsiate võõrandamise kohta käivat valitsuse määrust, mille kohaselt ostueesõiguse järgi võidi aktsiaid müüa üksnes enampakkumisel kujunenud hinnaga. Peale nimetatud tehingut müüdi põhiaktsionäridele ka töötajate omandis olnud aktsiaid. Endise 17% asemel on neid jäänud ühele töötajale 2,5%.

Omanikud omandasid need aktsiad proportsionaalselt aktsiakapitalile. Riigikontrolli käsutuses olevate materjalide põhjal ei ole võimalik neid tehinguid määratleda kui teeselduid. Resümeerides ülaltoodut, väidan, et nimetatud tehingute juures esinesid üksikud õiguserikkumised, kuid puuduvad riigile otsese kahju tekitamise faktid ning seega ei näe ma Riigikontrolli käsutuses olevate materjalide alusel põhjust tõstatada küsimust vastavate ametiisikute vastutusele võtmiseks.

Tänan!

Esimees

Suur tänu, härra Meri! Kas arupärijal on täpsustavaid küsimusi? Mart Laar, palun!

Mart Laar

Aitäh, austatud härra esimees! Austatud härra riigikontrolör, tänan selle vastuse eest! Nagu tundub, on see asi õiguslikult väidetavalt selline, et keegi pole kahju saanud, kõik on rahul, kõik peaksid olema õnnelikud. Ometi on riik oma omandiõigusest loobunud. Kuidas te nüüd takkajärele, riigikontrolöri koha pealt hindate, kas see oli tark tegu või oleks praegusel hetkel Telemedia erastamise kaudu olnud riigil võimalik saada selle eest kas suuremat tulu või neid asju paremini ajada?

Hindrek Meri

Tänan! See on keeruline õiguslik küsimus sellepärast, et siin me ei saa öelda, et riik oleks loobunud. Loobus riigiettevõte ja vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 6 on see riigiettevõtte vara. Kas on sellega tekitatud riigiettevõttele mingit kahju? Sellele on väga raske vastata seepärast, et siin peituvad ju äritehingud. Tutvudes materjalidega, on tunda, et Rootsi pool käis kõvasti peale meie inimestele, et selline vahekord omandada. Teadmata kõiki telgitaguseid, nõupidamisi ja kokkuleppeid, võib oletada, et see oli üks eeltingimus krediitide saamiseks. Materjalist jookseb läbi üks krediidiliin, mida sooviti 14 miljoni krooni ulatuses. Aitäh!

Esimees

Tänan! Arupärijal on teine küsimus. Palun!

Mart Laar

Austatud härra esimees! Austatud härra riigikontrolör! Kui see tehing toimus, nagu öeldakse, ühe osapoole teataval survel, mille taustaks võis olla ka krediidiliini saamine, siis minul tekib küll kahtlus, et tegemist just ongi teeseldud tehinguga, millel oli mingi muu eesmärk, mitte aga see, mida tegelikult saavutati.

Hindrek Meri

Aitäh, härra Laar! Me analüüsisime koos juristidega väga põhjalikult neid küsimusi ja siin võib teeseldud tehingu mõiste kõne alla tulla üksnes eraisikute poolt omandatud aktsiate puhul, kui eraisikud omandasid need aktsiad ja hiljem müüsid tagasi. Aga meie eksperdid jõudsid järeldusele, et siin ei olnud midagi teeseldud, sest kõik see, mis oli kavandatud, viidi ka ellu. Võib öelda, et on teatud küsitavusi, kuid juriidiliselt ei ole siin põhjust, milles kedagi süüdistama hakata. Probleemid olid selles, et aktsiaväärtus oli 13 000 krooni tuhandekroonise nominaali juures, aktsiaomanikud, eraisikud müüsid neid vastavalt varem sõlmitud lepingule tagasi 1164 krooni eest. Aga kuivõrd vettpidav oleks selline leping kohtus, seda ma ei oska öelda. Samal ajal kandsid need aktsiad päris korralikke dividende.

Esimees

Tänan! Ja arupärija kolmas küsimus. Mart Laar, palun!

Mart Laar

Austatud riigikontrolör! Ma saan täiesti aru, et ilmselt on vastaspoolel tegemist väga kvalifitseeritud juristidega ja on väga raske süüdistada kedagi juriidilistes rikkumistes, kuid kuulates seda juttu varem sõlmitud tehingutest ja 13 000-kroonise väärtusega aktsiate tagasimüügist 1300 krooniga, tahaksin ma teada, kas teil ei ole järsku olemas nende tublide kodanike nimed, kes selle hea tehinguga hakkama said, ja võib-olla te tutvustaksite ka Riigikogule, kes need inimesed olid? Siis vähemalt oleksid need nimed teada.

Hindrek Meri

Härra Laar, mul on tõesti see nimekiri olemas, aga võib öelda, et siin ei ole ühtegi nime, mis pakuks huvi, need on tavalised nimed. Ma ei taha seda nimekirja ette lugeda, sest meil ei ole sellega mitte midagi pistmist. Ärge unustage, et need 500 aktsiat kuulusid Telemediale, eraõiguslikule aktsiaseltsile, ja seda otsustas aktsiaseltsi juhatus. Riigil ei ole siin mitte midagi ütelda, see on eraettevõtte tehing.

Esimees

Tänan! Sellega on sellele arupärimisele vastatud.

• Postitatud: 06.10.1997 00:00
• Viimane muudatus: 24.11.2014 17:10
• Viimane ülevaatus: 24.11.2014 17:10