[Väljavõte Riigikogu 10. mai 2004. a. istungi stenogrammist]
Aseesimees Toomas Savi

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Arupärimine, millele ma vastama hakkan, käsitleb riigi varusid. Arupärimise ajend on Rakvere Viljasalves hoitud riigi teravilja julgeolekuvaru vargus.

Nagu täna teame, lisandusid sellele veel päästevahendite ning varustuse vargused Siseministeeriumi valitsemisalas ning julgeolekuvarusse kuuluva vilja puudumine ka Tamsalu Veskites. On äärmiselt kahetsusväärne, et sellised asjad toimuda said.

Toimunud varguste kohta kommentaare lugedes on mind tõsiselt häirinud see, et nii mõnigi kord rõhutatakse, et päästevahendid olid vanad ning need oleks tulnud varsti niikuinii maha kanda ja kas meil nii palju ning selliseid varusid ikka vaja on.

Riigi varude vargus jääb varguseks ning sellesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt ja lubamatu on siduda seda arutlusega varude suuruse või kasutuskõlblikkuse kohta.

Sissejuhatuseks tahan öelda, et riigi julgeoleku huvides on oluline õigeaegselt ja piisavate vahenditega reageerida hädaolukordade ja suurõnnetuste korral.

Hädaolukordade korral on oluline tagada elutähtsate valdkondade toimimine ning infrastruktuuri kaitse. Hädaolukordadega toimetulekuks ja nende tagajärgede likvideerimiseks on lisaks tavaolukorras kasutatavatele ressurssidele vajalik ka täiendavate varude olemasolu. Nende varude moodustamine peab põhinema riskianalüüsil, põhjalikult peab olema läbi kaalutud, mida ja millistes kogustes on meil kriitilistes olukordades vaja ning kuidas seda vajaduse korral kõige otstarbekam oleks kasutada.

Kui need otsused on tehtud, siis tuleb tagada nende varude soetamine ja ka säilitamine.

Vastan nüüd järjekorras arupärijate 31. märtsil esitatud neljale küsimusele.
"1. Kui suured on praegu Eesti strateegilised tagavarad ja kus neid hoitakse?"

Riigireserviga seonduvat käsitleb riigireservi seadus. Seadus määrab kindlaks riigireservi liigid, nende valitsemise korra ning reguleerib suhteid, mis tekivad riigireservi moodustamisel, hoidmisel, uuendamisel ja kasutamisel, ning sätestab ka vastutuse seaduses toodu rikkumisel. Seaduse kohaselt on riigireserv Eesti Vabariigi julgeolekut ja sõltumatust tagav materiaalsete ressursside ja tehniliste vahendite kogum, mis võetakse kasutusele hädaolukorras ning sõjaseisukorra ajal.

Riigireserv koosneb julgeolekuvarudest, ettevõtja tegevusvarudest, mobilisatsioonivarudest ning munitsipaalvarudest. Julgeolekuvaru on riigi käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele elanike elutegevuse tagamiseks hädaolukorras ja ka kaitseväe vajaduste rahuldamiseks sõjaseisukorra ajal.

Riigireservi seadus määrab kindlaks julgeolekuvaruga tegelevad ministeeriumid: Põllumajandusministeeriumi toiduainete osas, Sotsiaalministeeriumi ravimite ja meditsiinivahendite osas ning Siseministeeriumi tulekustutus- ja päästevahendite ning varustuse osas. Julgeolekuvaru nomenklatuur ja kogused on riigisaladus. Põllumajandusministeerium korraldab toiduainete julgeolekuvaru (toiduteravili, konservid jm) haldamist. Nende varude hoidmiseks on ministeerium sõlminud komisjoni- ja hoiulepingud AS-iga Eesti Viljasalv ja AS-iga Riigiressursside Keskus.

Toiduainete varu maksumus soetushindades seisuga 31. detsember 2003 oli raamatupidamise andmetel üle 80 miljoni krooni, viljavargusi arvestades oli varusid tegelikult vähem. Sotsiaalministeerium korraldab ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru, selle hoidmiseks on ministeerium sõlminud lepingu Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Nimetatud varu maksumus käesoleva aasta alguse seisuga oli üle nelja miljoni krooni. Siseministeerium korraldab tulekustutus- ja päästevahendite ning varustuse julgeolekuvaru, sealhulgas gaasimaskid ja mitmesugused aparaadid, hoidmist.

Hoidmisega tegelevad erinevad sõjaväestatud üksik-päästekompaniid. Varu maksumus soetushindades on veidi üle ühe miljoni krooni. Varu ei ole viimastel aastatel uuendatud ning see tuleb lähiaastatel tõenäoliselt maha kanda.

Ettevõtja tegevusvarudel, mobilisatsioonivarudel ning munitsipaalvarudel ma pikemalt ei peatu, sest need on jäänud põhiosas loomata. Lisaks on mitme muu õigusaktiga ette nähtud erinevate varude moodustamine. Vedelkütuse miinimumvaru seaduse kohaselt peab riik looma viie päeva varu. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt määratakse Vabariigi Valitsuse määruses tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.

2003. aasta riigieelarvest eraldati selleks üks miljon krooni. Tervishoiuamet sõlmis selle raha eest tegevusvarude moodustamise lepingu nelja haiglaga.

"2. Mida kavatseb riigikontrolör ette võtta riigi strateegiliste reservide tagamiseks? Kas nende olemasolu on sel aastal kontrollitud?"

Enne kui minna selle aasta tegevuste juurde, peatun lühidalt meie varasematel selleteemalistel audititel.

Käsitlen viimaste aastate teravilja julgeolekuvaru alaseid auditeid, arvestades, et see varuliik moodustab rahaliselt põhiosa varudest. 2001. aastal viisime läbi eraldi auditi, mille käigus hindasime toiduteravilja julgeolekuvaru raamatupidamise korraldust Põllumajandusministeeriumis ja julgeolekuvaruga seotud raha kasutamist AS-is Eesti Viljasalv.

Juhtisime ministeeriumi tähelepanu, et puuduvad kinnitatud toiduteravilja julgeolekuvaru miinimum- ja maksimumkogused, nagu seda nõuab riigireservi seadus, ning et varude arvestus ministeeriumi raamatupidamises ei ole nõuetekohane.

 Raamatupidamist on praeguseks korrastatud, kinnitatud kogused aga puuduvad käesoleva ajani. Juhtisime tähelepanu, et varu uuendamiseks kasutatav riigi raha ei saa seista äriühingu arvel ja teenida talle tulu. Riigikontrolli ettepanekul kandis AS Eesti Viljasalv rohkem kui 48 miljonit krooni Põllumajandusministeeriumi arvele. Sellest aastast toimuvad tehingud varu uuendamiseks juba riigikassa kaudu.Lõpetati julgeolekuvaru rahast teraviljakasvatajatele laenude andmine.

Põllumajandusministeeriumi 2001. aasta majandustegevuse auditi aruandes juhtisime ministeeriumi tähelepanu teravilja julgeolekuvaru aastainventuuride andmete erinevusele raamatupidamise andmetest.

Aastainventuuride andmed näitasid viljakoguseid olema pidanutest väiksematena. Ministeeriumi vastus oli paraku formaalne. Viljainventuuride tegemise korda ei ole ministeerium kinnitanud kuni tänaseni. Põllumajandusministeeriumi esindaja on osalenud AS-i Eesti Viljasalv töötajate poolt vilja asukohtades läbiviidud aastainventuurides.

Kuigi need viidi läbi ainult kord aastas ning hoidjad teadsid nendest pikka aega ette ning kuigi inventuuride tegemiseks puudusid kord ja kehtestatud protseduurid, ei tekitanud see ministeeriumi töötajates mingisuguseid küsimusi.

Põllumajandusministeeriumi 2002. aasta majandustegevuse auditi tulemusena juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et toiduteravilja julgeolekuvaru uuendamise käigus müüdava vilja müügihinnad on pidevalt madalamad varude soetusmaksumusest.

Riigikontrolöri põhiseaduslik ülesanne on esitada iga aasta Riigikogule ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest.

Eelmise aasta sügisel, kui kavandasime 2004. aastal Riigikogule esitatava ülevaate sisu, leidsime riskihinnangutele tuginedes, et eraldi osana tuleks selles käsitleda riigi varudega seonduvaid probleeme. Selleks kavandasime 2004. aastal teha mitmeid auditeid.

Praegu on käimas audit "Riigi teraviljareservi moodustamine, säilimine ja uuendamine", mis lõpeb kavakohaselt juulis. Riigikontrolli audiitor osales märtsis-aprillis riigireservi julgeolekuvarusse kuuluva toiduteravilja inventuuridel kõigis elevaatorites. Inventuuride põhjal tehti kindlaks puudujääkide täpsed suurused.

Rakvere Viljasalves oli puudujääk 14 200 tonni, maksumusega 26,8 miljonit krooni, ning Tamsalu elevaatoris oli puudujääk 327 tonni. Auditi käigus analüüsitakse Põllumajandusministeeriumi ja AS-i Eesti Viljasalv võetud sisekontrollimeetmeid, analüüsitakse teraviljareservi hoidjate valiku põhimõtteid, kontrollitakse kõiki varude moodustamisel ja uuendamisel tehtud tehinguid ning hinnatakse varude raamatupidamisarvestuse õigsust.

Käimas on audit "Ravimivaru moodustamine ja uuendamine", mis lõpeb samuti juulis. Auditi käigus hinnatakse nii ravimite julgeolekuvaru, ravimite tegevusvaru kui ka riigieelarvest aidsi- ja tuberkuloositõrjevahendite soetamiseks eraldatud raha kasutamist, viiakse läbi inventuurid varude olemi kontrollimiseks, antakse hinnang varude soetamist ja hoidmist puudutavale sisekontrollisüsteemile. AS-is Riigiressursside Keskus hoiustatud toiduainete ning tulekustutus- ja päästevahendite varude inventuurid tehakse ning hinnang varude säilimistingimustele antakse vastavalt Põllumajandusministeeriumi ja Siseministeeriumi 2003. aasta majandustegevuse auditite käigus.

Vastavalt seadusele ei või Riigikontroll avalikustada oma seisukohti ning hinnanguid auditi tulemuste kohta enne kontrolliaruannete avalikustamist. Seepärast ei saa ma hetkel täpsemalt kommenteerida toimunud auditeid.

Riigikontrolli seaduses ettenähtud auditi pädevus on lai ning kõiki selles nimetatud kontrollitavaid me regulaarselt auditeerida ei jõua. Arvestades aga varude osas esinevaid riske, jääb sellekohane tegevus ka edaspidi meie süvendatud tähelepanu alla.

"3. Kes vastutab riiklike reservide kaotsiminekul?"

Riigireservi seaduse § 7 lõike 2 kohaselt koordineerib ja kontrollib riigireservialast tegevust Vabariigi Valitsus. Seega vastutab Vabariigi Valitsus tervikuna riigireservi loomiseks ja kontrollimiseks vajalike tingimuste loomise eest. Sama seadus määrab julgeolekuvarude haldajaks konkreetsed ministeeriumid. Ministeeriumi ja selle valitsemisala ülesannete täitmise eest vastutab Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ministeeriumi juhtiv minister.

Seega lasub otsene vastutus valitsemisalas valitseva korralageduse eest ministril. Täna võime öelda, et ministritel ei olnud julgeolekuvarude kohta adekvaatseid riskihinnanguid ega nende maandamise abinõusid, puudusid selgelt määratletud protseduurireeglid, kontrollimeetmed varude säilimiseks olid ilmselt puudulikud, nende probleemidega ei tegelnud vajalikul tasemel ka siseauditiosakonnad.

Konkreetsed tegematajätmised toome välja käimasolevate auditite käigus. Ning veel üks küsimus. Ministeeriumide siseaudiitorite koostatud riskihinnanguid peab jälgima valitsuskontroll, mille ülesandeid täidab Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond. Valitsus on defineerinud siseauditi funktsiooni: "Analüüsib prioriteetseid valdkondi, tuginedes iga-aastase riskide hindamise tulemustele." Paraku saab siit teha ainult ühe järelduse: see süsteem ei toiminud, sest mis valdkond saab olla veel prioriteetsem kui kogu riigi julgeolekut ja sõltumatust tagav valdkond.

See ei tähenda, et reservi kaotsiminekul oleksid süüta riigi poolt järelevalvet pidama määratud asutuste juhid ja ametnikud ning riigi äriühingute juhtorganite liikmed ja töötajad, kes oma lepingulised järelevalvekohustused on täitmata jätnud või ei ole täitnud neid nõuetekohaselt. Teraviljaga toimunu näitab, et AS-i Eesti Viljasalv juhtorganid ei valvanud piisavalt lepingu täitmise järele ning vastutavad seega ametialase lohakuse tõttu.

Viljavaru hoidva äriühingu juhtorganid vastutavad vilja ebaseadusliku omastamise eest juba karistusseadustikus ettenähtud alustel.

Praeguseks on tagasi astunud põllumajandusminister, välja on vahetatud nii AS-i Eesti Viljasalv nõukogu liikmed kui ka juhataja. Kaitsepolitsei uurib kolme kriminaalasja raames toimunud vargusi, selgitades välja süüdlased.

Aseesimees

Härra riigikontrolör, teie aeg on läbi!

Mihkel Oviir

Ma tänan!

Aseesimees

Tänan minagi! Kas arupärijatel, Riigikogu liikmetel, on härra riigikontrolörile küsimusi? Tõnis Lukas, palun!

Tõnis Lukas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Mihkel Oviir! Neljas küsimus jäi põhjaliku vastuseta, aga ma tänan, et te nendele küsimustele, millel te peatuda saite ja jõudsite, andsite kaunis ammendavad ja samas tõsised vastused! Milline võiks olla juriidiline hinnang, kas meil niisuguses valdkonnas, kus praegu paistavad paljud asjad laokil olevat, on lihtsam asju kontrolli alla saada, kui reservide hoidmine riigistada ja võtta riigi funktsiooniks, või võib uues formatsioonis jällegi katsetada eraõiguslike reservihoidjatega jätkates?

Mihkel Oviir

Aitäh küsimuse eest! Olen arvamusel, et põhiline probleem ei ole mitte selles, kus kohas neid varusid hoitakse. Põhiline probleem on, milline on riigi haldussuutlikkus oma funktsioonide täitmisel, tagamaks varude hoidmise ja säilimise.

Ma olen mõningal määral sellel seisukohal, et kindlasti on seda lihtsam teha, kui on tegemist riigi enda struktuuridega, riigi enda hoidlatega, kuid iseenesest ei taga see veel riigi varude säilimist ka riigi hoidlates, mida näitas kaasus nn gaasimaskidega, kui varastati sõjaväestatud päästeüksuses hoiul olevaid gaasimaske.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

Toomas Alatalu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra riigiprokurör, riigikontrolör!

Te viitasite siin pidevalt raamatupidamisnäitajatele jne, aga võib-olla ütlete märksa lihtsamalt, kas nende auditite ja kontrollide ajal, millest te rääkisite, käidi ka praktiliselt kohal ja vaadati neid viljasalvesid või vaadati ainult numbreid teatud ruumides?

Mihkel Oviir

Kõigepealt üks moment, see on väga oluline, et ma ei ole riigiprokurör, vaid olen riigikontrolör ja meie tegevuse resultaat on audit. Meie tegevuse resultaat sõltub väga palju nii Riigikogust kui ka valitsusest, sellest, kuidas nad aktsepteerivad meie ettepanekuid.

Mis puutub Riigikontrolli tegevusse, siis pean ütlema, et on käidud küll kohal, kuid Riigikontroll on ka ise piirdunud siiamaani nendele aktidele hinnangu andmisega, millega viljakoguse olemasolu või mitteolemasolu revisjoni käigus oli kinnitatud.

Pean ütlema, et see ei ole alati õige taktika. Mis puudutab Rakvere Viljasalve, siis selgus, et see süsteem ei toiminud. Praegu, kui Riigikontroll auditeerib riigi varusid, siis me käime koha peal ja koha peal ka veendume tegelikult nende varude olemasolus või puudumises.

Aseesimees

Tänan! Trivimi Velliste, palun!

Trivimi Velliste

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Teie väga selgest ettekandest jäi kõlama üks lause: süsteem tervikuna ei toimi. Kas te võite esile tuua süsteemi mõne osa, mis toimib teistest paremini? Kas mõnes ministeeriumis on asjad korraldatud paremini kui ülejäänutes või on süsteem ühtlaselt nõrk?

Mihkel Oviir

Kui natukene kaugemalt alustada, siis minu kogemus ka riigikontrolörina töötades on olnud see, et me tihti alahindame kahte asja. Me alahindame ministeeriumide endi loodud kontrollsüsteeme kui juhtimisinstrumendi ühte väga vajalikku osa.

Teiseks alahindame me ministeeriumide olemasolevaid auditisüsteeme. Seda esiteks. Kas mõni ministeerium on paremas olukorras? Mul puuduvad praegu faktid, et seda öelda, aga me võime öelda, et mõnes ministeeriumis on riskid suuremad kui teises.

Ministeeriumis, kus opereeritakse väga suurte materiaalsete ressurssidega, on kahtlemata teised riskid. Näiteks võtame Põllumajandusministeeriumi ühelt poolt ja Välisministeeriumi teiselt poolt. Seal on riskid erinevad, seal on ka riskihinnangud erinevad ja vastavalt sellele peavad ministeeriumid nendele adekvaatselt reageerima.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Teie vastused esitatud küsimustele olid palju ülevaatlikumad ja selgemad kui nädal aega tagasi peaministri vastused siin samas saalis. Aga minu küsimus on selline. Kas Riigikontrolli arvates on vaja seadusega kehtestada veel mingisuguseid lisatingimusi reservi hoidjatele? Pean silmas just eraõiguslikke juriidilisi isikuid.

Mihkel Oviir

Ma olen niisugune inimene, kes ei hinda üle õiguslikke vahendeid ega õiguslikke mehhanisme. Möönan, et praegu on olemas õiguslikud regulatsioonid, on olemas võimalused tagada ka sellisel juhul riigi omandi kaitse, kui see on üle antud eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Neid tuleb ainult kasutada.

On olemas kogu õiguslik baas, et seda oleks võimalik teha. Ma olen selles absoluutselt veendunud.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud riigikontrolör, põhjaliku vastuse eest! Muu hulgas osutasite te ühele 2002. aasta auditile, millest selgus, et teravilja müügihinnad on pidevalt olnud madalamad kui teravilja soetamishinnad.

Ma palun, et te seda natukene laiendaksite või seletaksite! See tundub õige kummaline.

Kas sellise praktika kohta on esitatud ka mingeid seletusi või põhjendusi ja miks see on niimoodi olnud? Kas siit tuleneb mingeid selgeid järeldusi?

Mihkel Oviir

Ma ei ole kindlasti pädev inimene andma siin väga põhjalikke seletusi. Arvan, et siin on mitmeid probleeme. Üks probleem on kahtlemata teraviljavaru olemuses. Ma mäletan, et kui toimusid debatid teraviljavaru loomise üle, siis oli üks eeldus, et see ostetaks kokku Eesti teraviljatootjatelt.

Eelnevalt ma rääkisin, et tegelikult ka krediteeriti sellestsamast rahast teraviljatootjaid juba ette. See tekitaski probleemi. Müügi puhul oli puhtal kujul turusituatsioon. Näiteks väidetakse, et Ukrainast tuli odav teravili, mis lõi müügihinna alla.

Me ostsime teravilja suhteliselt kallimalt ja müüsime suhteliselt odavamalt, kuigi teatud teravilja väärtus ka aja jooksul väheneb.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar, palun!

Tiit Tammsaar

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Ma arvan, et praeguses Eestis ei ole kahjuks ei üksikisik ega ka riik kunagi sajaprotsendiliselt kaitstud varguse eest ega kuritegelike grupeeringute eest.

Küsin üldisemalt: mida härra riigikontrolör arvab, kas on mingisugust vahet vargusel, mis toimus strateegilisest viljavarust või autoregistrikeskusest kümne miljoni ulatuses, või näiteks Tõnis Lukase riigiauto vargusel? Kas teie käsitluses on nendel mingit vahet või ei ole?

Mihkel Oviir

Minu käsitluses on siin mingi vahe olemas ja ma sellele ka alguses viitasin. Riigireserv on Eesti Vabariigi julgeolekut ja sõltumatust tagav materiaalsete ressursside ja tehniliste vahendite kogum. See vili on üks komponent riigi julgeoleku ja sõltumatuse tagamisel, kuid autoregistrikeskus seda teps mitte ei ole.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Kaarel Pürg, palun!

Kaarel Pürg

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Eesti territooriumil kehtis mitte ammu aega tagasi seadus, mille järgi suures mahus riigivara varguse eest võis kohaldada surmanuhtlust. Vargus jääb varguseks, kuidas seda ka nimetada.

Millest on teie arvates tingitud riigi üliliberaalne, võiks öelda, et hoolimatu suhtumine oma varasse ja naeruväärsed karistused kuritegude eest?

Mihkel Oviir

Siin oli mitu küsimust koos. Esiteks, meie majanduspoliitika põhialused, teine küsimus oleks aga võib-olla õigem esitada justiitsministrile. Ma veel kord väidan, et praegusel juhul ei ole tegemist mitte niivõrd õigusliku küsimusega, vaid küsimus on pigem sisekontrollimehhanismi toimimises. See on minu arvates praegu põhiline.

Kui ma tulen sügisel teie ette aru andma riigi varude säilimisest, siis on mul juba alust seda analüüsida konkreetsete numbrite abil ja konkreetseid probleeme käsitledes. Ma veel kord tulen selle juurde tagasi, et ma ei hindaks õiguslikke vahendeid praegu üle, seda enam selliseid drakoonilisi vahendeid nagu surmanuhtluse kehtestamine jne. Riigil on probleeme oma varude hoidmisel, omandiõiguse teostamisel jne, aga need ei ole eelkõige karistusõiguslikud küsimused.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh, juhataja! Lugupeetud esineja! Kas on kavas kontrollida ka teisi riigile tähtsaid varusid, on teil pilt olemas?

Mihkel Oviir

Nagu ma oma arupärimise alguses väitsin, tahame me sellel aastal kogu riigi n-ö strateegilised varud ära auditeerida, millest ma kannan ette sügisel, kui on riigikontrolöri ettekanne riigi varade säilimise kohta.

Aseesimees

Tänan! Kolleeg Olev Laanjärv, palun!

Olev Laanjärv

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Mis te arvate, kui varud ise on riigisaladus, kas see varude kontroll on väga mahukas töö ja kas te aasta lõpuks sellega hakkama saate?

Mihkel Oviir

Me saame sellega aasta lõpuks hakkama ja sellest, ma kujutan ette, kanname me ette kas septembri lõpus või oktoobri alguses, kui on minu korraline ettekanne.

Aseesimees

Härra riigikontrolör, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid, on võimalik avada läbirääkimised. Ekraan on tühi, saan aru, et keegi oma arvamust avaldada ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Arupärimine on saanud vastuse.

 Me läheme tänase päevakorra teise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete ... Tõnis Lukas, palun! Siiski on soov osaleda läbirääkimistes.

Tõnis Lukas

Küsin üle, et ma ei eksiks. Eelmisel korral, eelmisel nädalal pakuti analoogilises asjas veel arupärija esindajale sõna. Kas see on rudiment eelmisest kodukorrast või on see ikkagi kombeks?

Aseesimees

Ma saan aru, et Tõnisel on meeles eelmise arupärimise skeem. Aga see on lõppsõna, mida sa vist mõtlesid, arupärija ja arupärimise adressaadi lõppsõna. Seda enam ei ole. On see nii? Konsultant ütleb, et on nii. Me oleme muutnud kodukorda. Kas Tõnis Lukas soovib läbirääkimistel osaleda? Läheme siis niipalju tagasi, et ma tühistan oma otsuse. Jääme siis endise seisukoha juurde, et arupärimine on saanud vastuse. Arupärimisele vastamise korra kehtestab kodukorraseaduse § 40.

• Postitatud: 10.05.2004 00:00
• Viimane muudatus: 14.11.2014 14:48
• Viimane ülevaatus: 14.11.2014 14:48