[Väljavõte Riigikogu 10. märtsi 1997. a. istungi stenogrammist]
Esimees Toomas Savi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmed Jaanus Männik ja Ants Käärma esitasid mulle käesoleva aasta 20. jaanuaril arupärimise Eesti Panga majandustegevuse kontrollimise kohta. Oma arupärimises viitavad nad sellele, et Riigikogu 5. märtsi 1996. aasta otsuse "Eesti Panga tegevuse kontrollimine" kohaselt ootab Riigikogu Riigikontrollilt kontrollimise tulemustest informatsiooni.

Meenutan, et Riigikogu otsustas: esiteks, teha Riigikontrollile ülesandeks kontrollida 1996. aastal Eesti Panga 1993.--1995. aasta majandustegevust; teiseks, Riigikontrollil informeerida kontrollimise tulemustest Riigikogu ning avalikkust, rikkumata pangasaladuse hoidmise nõudeid.

Arupärijad palusid vastata järgmistele küsimustele:
"1. Kuna otsus ei sätesta täpset informeerimise aega, küll aga kontrollperioodi ajalise piiri, siis millal kavatseb Riigikontroll realiseerida otsuse punkti 2?"

Vastan lühidalt. Kontrollimine on läbi viidud. Tulemused on vormistatud kontrollaktiga, mille kohta 5. märtsil käesoleval aastal on oma märkused ja seletused esitanud Eesti Panga president Vahur Kraft. Nende alusel täpsustatakse peakontrolöri otsust, mille põhjal tehakse pangale konkreetsed ettepanekud avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Koostatakse ka informatsiooni Riigikogule kontrollimise tulemuste kohta ning avalikustamisele kuuluvaid materjale. Eeldatavasti saavad need valmis märtsikuus.

"2. Kuidas on sujunud nimetatud otsuse punkti 1 täitmine?"

Kontrollimise läbiviimiseks moodustasin 22. märtsi käskkirjaga 6-liikmelise töörühma.

Kontrollimine toimus kolmes etapis. Ettevalmistusperioodi pikkuseks oli kavandatud poolteist kuud, märtsi lõpust mai keskpaigani. Koguti ja analüüsiti Eesti Panga tegevust reguleerivaid õigusakte, panga juhtorganite otsuseid, panga aruandeid ja muid materjale. Analüüsi alusel tuli koostada kontrollkava ja üksikasjalik tööplaan.

Tuleb märkida, et ettevalmistusperiood ei kulgenud tõrgeteta. Oli probleeme Eesti Pangalt vajalike dokumentide ja andmete saamisega. Riigikogu menetlusse oli antud otsuse eelnõu ülalnimetatud 5. märtsi Riigikogu otsuse muutmiseks, mis arvati Riigikogu menetlusest välja alles maikuu lõpul. Ka pärast seda esitati vajalikke dokumente vaid peakontrolöri arvukate kirjalike pöördumiste alusel.

Diskussiooni tekitas panga nõue kirjutada alla erikohustusele konfidentsiaalsuse tagamiseks töös. Kõik see venitas esimest tööetappi. Kontrollimise läbiviimise etapp kestis kuni 27. novembrini 1996. Kokkuleppel pangaga ei külastatud panka puhkuste ajal, 29. juunist kuni 20. augustini.

Arvestades Eesti Panga kolme aasta majandustegevuse kontrollimise ülesannet, oli see väga mahukas tööetapp. Kolmandal etapil vormistati ja täpsustati kontrollimise materjale, koostati kontrollakti esialgne variant, mis esitati Eesti Pangale 20. jaanuaril 1997.

Kontrolli tulemused arutati läbi Eesti Panga esindajatega. Kontrollakt esitati Eesti Pangale allakirjutamiseks 26. veebruaril. Töö mahukusest annab ettekujutuse asjaolu, et kontrollakt on 80 lehel ning selle juurde kuulub 265 lisa, kokku 640 lehel.

Kolmandaks paluvad arupärijad selgitada või kummutada Riigikogu liikmete hulgas levivat väidetavalt Eesti Panga spetsialistidelt pärinevat infot, mille kohaselt Riigikontrolli töö innukus muutus möödunud aasta augustis-septembris seoses Vabariigi Presidendi valimistega.

Vastuseks võin kinnitada, et Vabariigi Presidendi valimised ei mõjutanud mingil määral Riigikontrolli tegevust ei Eesti Pangas ega mujal.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Kas arupärijal on täpsustavaid küsimusi? Jaanus Männik, palun!

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Kas ma sain õigesti aru, et märtsi lõpuks saavad paberid kokku ja pärast seda on riigikontrolör nõus Riigikogu ees esinema sel teemal?

Hindrek Meri

Aitäh, härra Männik! Te saite õieti aru. Märtsikuus me lõpetame selle asja ära. Mis puutub esinemisse Riigikogu ees, siis see on küsimus, mida nähtavasti tuleb meil veel juhatusega arutada. Sellepärast et kõik panga materjalid, mis Eesti Pangas liiguvad ja mida me kasutasime, sisaldavad salastatuse nõuet. Nii et see on üks probleem.

Praegu ma ei oska teile öelda, mil määral me saame kõiki neid andmeid rahvale avalikustada. Tegelikult seal olulisi saladusi ei ole, aga siin tekivad õiguslikud probleemid.

Ma võin teile isegi rohkem öelda, meil oli selle kontrolli läbiviimisel väga tihe koostöö Saksa Riigikontrolliga ja nende spetsialistid tegid väga imestunud näo, öeldes, et nendele on see suur uudis, kuna keskpangal ei saagi ju saladusi olla. Kommertspangal saavad saladused olla. Keskpangal ei ole midagi varjata. Saksamaal see nii on, et Riigikontrolli eest keskpank ei varja praktiliselt midagi. Aitäh!

Esimees

Tänan! Jaanus Männikul on teine küsimus.

Jaanus Männik

Aitäh! Kas see võiks siis tähendada, et oleks otstarbekas pidada kinnine istung või milliseid võimalusi te veel näete?

Hindrek Meri

Aitäh, härra Männik! Ma usun, et lõppkokkuvõttes siiski ei otsusta seda riigikontrolör, vaid Riigikogu juhatus. Ma praegu näen sellist võimalust, et me selle materjali põhjal konstrueerime ühe sellise materjali, mida võib avalikustada. Muidugi esitame Riigikogu juhatusele kogu akti ja siis Riigikogu juhatus otsustab, kuidas korraldada nendele materjalidele ligipääs ja kuidas arutamine võib teoks saada.

Esimees

Tänan! Arupärija kasutab ära ka oma kolmanda küsimuse.

Jaanus Männik

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra riigikontrolör! Enne kui me koos härra Käärmaga -- teda kahjuks praegu ei ole siin -- teid väga täname nende vastuste eest, ma küsiksin veel ühe natukene detailsema küsimuse, millele te vastus ka mõnevõrra vihjas. Võib-olla on Eesti Panga seadus mõnevõrra jäik ja salapärane?

Saksa pangas on asjad natuke teisiti. Teatavasti on Eestis üle 40 mitmesuguse fondi ja sihtasutuse, kus näiteks palgatasemed määratakse nõukogude poolt, kuigi nõukogud moodustatakse valitsuse ja Riigikogu poolt.

Tundub, et nendes sihtasutustes on kujunemas probleemiks tegevjuhtkondade palgad ja palgaskaalad, kuna orienteerutakse pigem kommertsstruktuuride palgatasemetele kui riigiasutuste ja riigiametnike palgatasemetele. Mis te arvate, kuidas selles osas Eesti Pangas lood on?

Teatavasti Eesti Panga Nõukogu võttis möödunud suvel vastu uue panga põhikirja ja seal nähakse ette sotsiaalsed tagatised ja muud, rääkimata juba palgatasemetest. Kuidas te seda kommenteeriksite? Ja ma veel kord tänan teid!

Hindrek Meri

Aitäh, härra Männik! Vaadake, kui ma seda nüüd hakkaksin väga sügavuti kommenteerima, siis me lähemegi juba sisu juurde. Seda ma ei tahaks. Aga ma ütlen lihtsalt, et seal on probleeme. Kuid ütleksin veel, et need probleemid võib-olla ei ole nii tõsised, kui on avalikkuses kuulujuttudena levinud. Kahtlematult on Eesti Pangal üks kriteerium, s.o mitte väga maha jääda kommertspankade töötasustamise tingimustest. Lisaksin veel, et see probleem on teravalt üleval ka Saksa 'is. Aitäh!

Esimees

Suur tänu, sellega on esimene arupärimine saanud oma vastuse.

• Postitatud: 10.03.1997 00:00
• Viimane muudatus: 19.11.2014 14:55
• Viimane ülevaatus: 19.11.2014 14:55