[Väljavõte Riigikogu 7.03.1994 istungi stenogrammist]
Esimees Ülo Nugis

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Möödunud aasta IV kvartalis me kontrollisime riiklikku ettevõtet "Liviko" ja Moe piiritustehase finantsmajanduslikku tegevust. Kontrollimise materjalid on väga mahukad, koos lisadega umbes 500 lehekülge. Aktid ja peakontrolöri otsused esitasime Riigikogule.

Vastuseks ettenähtud aja piirides ma suudan peatuda ainult mõningatel kõige olulisematel küsimustel.
Esiteks, valitsuse 1991. aasta 27. märtsi määrusega kinnitati "Liviko" haldusnõukogu (esimees Viljar Veskiväli), mis tegutses 1992. aasta 23. detsembrini. Haldusnõukogu tegevus oli suhteliselt passiivne, asutamiskoosolekule järgnev koosolek toimus peaaegu seitse kuud hiljem.
Uus "Liviko" haldusnõukogu (esimees Enn Annuk) kinnitati valitsuse 1992. aasta 24. detsembri määrusega ja 1993. aasta 12. jaanuari määrusega kinnitati Moe piiritustehase haldusnõukogu samas koosseisus. Haldusnõukogu protokollide alusel võib kinnitada, et riigiettevõtete majandamise põhiprobleeme arutati järjekindlalt ja võeti vastu asjakohaseid otsuseid tootmis- ja finantsmajandusliku tegevuse edendamiseks.

Teiseks, "Liviko" ja Moe on edukalt tegutsevad riigiettevõtted. Möödunud aasta üheksa kuu jooksul laekus "Livikolt" riigieelarvesse 250 miljonit krooni ja Moe piiritustehaselt 11,7 miljonit krooni. Tegime kindlaks, et Moe piiritustehas oli jätnud 1992. aasta eest riigieelarvesse üle kandmata omanikutulu 715 300 krooni, mis kanti üle kontrollimise käigus. "Liviko" puhaskasum moodustas 34,6 miljonit krooni ja Moe piiritustehasel 7,1 miljonit krooni.
Seejuures põhivarade maksumus 1993. aasta 1. oktoobri seisuga oli "Livikol" 16,1 miljonit krooni ja Moel 7,2 miljonit krooni.

Riigikontrolli arvates ei ole põhivahendite ja omavahendite selline suhe majanduslikult põhjendatud, seepärast tegime valitsusele ja Majandusministeeriumile ettepaneku arutada läbi individuaalse omanikutulu määra kehtestamise küsimus.

Kolmandaks. "Liviko" oluliseks puuduseks tuleb pidada suurt debitoorset võlgnevust, mis kasvas läinud aasta üheksa kuuga 31,3 miljoni krooni võrra ja oli 1. oktoobri seisuga 76,8 miljonit krooni. Sellest järeldub, et 66% ettevõtte omavahendeid on suunatud ostjate krediteerimiseks. "Livikol" on üle 800 lepingupartneri ning raha kättesaamine võib osutuda väga tõsiseks probleemiks, mida kinnitavad arvukad kohtuprotsessid.

Neljandaks. Kontrollitavate ettevõtete hea majanduslik olukord on põhjustanud liialdusi riigi rahade kulutamises. Nii näiteks on "Liviko" töötajatele antud puhaskasumi arvel 3,3 miljoni krooni ulatuses madalaprotsendilist laenu, mis vastavalt lepingutele võidakse kustutada laenu võtja heade töötulemuste puhul.
Ettevõtte juhtkond on ostnud endale ligi miljoni krooni eest kallid ametiautod, "Livikos" on neid kokku 13. Palga tase on möödunud aasta kolmanda kvartali andmete põhjal vabariigi keskmisest tunduvalt kõrgem: "Livikos" üle 3500 krooni, Moes 1900 krooni, direktorite kuutöötasu 10 000 – 12 000 krooni.

Viiendaks. Moe piiritustehase ja tolli andmete võrdlemisel tehti kindlaks, et andmed eksporditavate piiritusekoguste kohta erinevad. Näiteks 1993. aastal on Tolliameti andmeil eksporditud 13 000 dekaliitrit maksumusega 68 000 USA dollarit rohkem, kui seda kinnitavad tehase esitatud dokumendid. Ja on ka vastupidiseid näiteid.
Kuna tollistatistika tugineb üksnes kauba deklareerimise kohas koostatud informatsioonile, siis ei taga see kontrolli eksporditavate partiide piiriületamise üle. Meie nõudmisel Tolliamet selgitab neid küsimusi.

Kontrollimiste põhjal soovitasime haldusnõukogul reglementeerida üksikisikutelt teravilja ostmise korda.

Majandusministeeriumile tegime ettepaneku põhjalikult kaaluda Eesti-Šveitsi-Vene ühisfirma "Est-Al" moodustamise majanduslikku põhjendatust, arvestades Eesti majanduspoliitilisi huvisid.

Koos Riigi Tervisekeskusega tegime tehasele ettepaneku lõpetada piirituse kõrvalprodukti, toksilise esteraldehüüdfraktsiooni müük eraisikutele, toitlustusettevõtetele, meditsiiniasutustele.

Proua Liina Tõnisson palus mind ka kommenteerida vasturääkivusi ajakirjanduses ilmunud kontrollitulemuste ja "Hommikulehes" avaldatud materjalide vahel.
Ajakirjanik Peeter Raidla väidab, et on vaikitud sellest, mida Riigikontroll ei tahtnud Moel näha, tuues 13 vastuväidet kontrollaktis sisalduvate faktide kohta.
Ajakirjanik võib oma väited rajada suusõnalisele informatsioonile ja juhuslikult saadud andmetele, viidates hästiinformeeritud isikutele. Riigikontrolli töötajad saavad tugineda üksnes dokumentaalselt fikseeritud andmetele ja normaktidele. Kõik, mida nad kontrollimisel leidsid ja oluliseks pidasid, on kajastatud kontrollaktis.
Kontrollimise kohta tehtud otsused ja esitatud ettepanekud aga põhinevad kontrolli materjalidel.

Et mitte jääda üldsõnaliseks, kommenteerin kas või härra Raidla esimest väidet: Moe piiritustehase iseseisvumise otsus oli ebaseaduslik, kuna haldusnõukogu muutus seaduslikuks alles 24. detsembril 1992. aastal. See väide on ühelt poolt ju õige, sest tõepoolest haldusnõukogu muutus seaduslikuks 24. detsembril 1992, mille kohta on aktis ka vastav sissekanne, kuid antud juhul ei oma see tähtsust, kuna haldusnõukogule ei ole antud õigust selliseid küsimusi otsustada ja haldusnõukogu otsuse põhjal ei lahutatud Moe piiritustehas, vaid Moe piiritustehas iseseisvus vastavalt ministri käskkirjale, nii nagu kord ette näeb.
Selliseid asju, mis võib-olla ajakirjanikule tunduvad väga olulised, aga tegelikult asjade käiku ei mõjuta, võiks nimetada veelgi.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et kontrollimise tulemusi ma tutvustasin 3. veebruaril Vabariigi Valitsuse istungil. Valitsus võttis vastu protokollilise otsuse ja andis Majandusministeeriumile ülesande kõrvaldada Riigikontrolli nimetatud puudused.

Kontrollimaterjalid koos peakontrolöri otsustega saatsime vastavatele ministritele, Tolliametile, ettevõtte haldusnõukogule ja tegevdirektoritele. Kõik asjaosalised riigiasutused, haldusnõukogu ja ettevõtete juhid on aktsepteerinud meie otsuseid ja ettepanekuid ning on asunud neid täitma. Seda kinnitavad vastuvõetud käskkirjad ja meile esitatud informatsioon.

Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu! Arupärija teeb oma esimese täpsustuse. Kolleeg Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson

Tänan, härra esimees! Lugupeetud riigikontrolör härra Meri! Mul on hea meel, et kontrollimisel avastatud puudujääke on hakatud likvideerima, kuid mulle tundub, et siiski vist mitte küllaldaselt.
Nagu aktidest selgub, on Moe tehasest ja "Livikost" väljastatud eksporditavat piiritust. Teatavasti on eksporditav piiritus ilma aktsiisimaksuta. Aktsiisimaks on riigieelarve suur sissetulek. Paljudel juhtudel see piiritus ei ole dokumentide järgi piiri ületanud.
Mida on ette võetud, et sellist olukorda välistada? Sellest on vähe, kui teie kirjutate ringkirja või ettekirjutuse Tolliametile, sellest ei muutu midagi. Kas on välja selgitatud, kuhu siiski see piiritus sai, mis Moest teie poolt nimetatud aegadel lahkus ja väidetavalt piiri ei ole ületanud? Kas seda on uuritud?

Hindrek Meri

Jah, proua Tõnisson, see küsimus teeb ka meile väga suurt muret. Ma võin teile öelda, et me alustasime selle kohta täiesti iseseisvat uurimist. Oleme haaranud sellesse töösse ka Vene Föderatsiooni tolli, sealt on saadud vastused, mis ei ühti Eesti tolli andmetega. Selle küsimuse selgitamiseks on käivitatud tõsine töö.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnissoni teine täpsustus.

Liina Tõnisson

Tänan! Ma läheksin selle küsimuse ja selle problemaatikaga edasi. Te ütlesite, et 3. veebruaril 1994 võttis valitsus vastu otsuse, mis käsitleb nendes tehastes avastatud puuduste likvideerimist. Te ütlesite, et välja on antud mitu käskkirja, mis puudutavad "Liviko" ja Moe tehase töökorraldust.
Kas teie ametkond, ma pean silmas Riigikontrolli, on teinud nüüd ka järelkontrolli, sest on möödunud juba terve kuu ja problemaatikat, mida kontrollida, on minu arusaamise järgi üsna palju. Ma pean silmas piirituse väljatulekut, ebaõiget aktsiisi alandamist Rahandusministeeriumi poolt, neidsamu võltsviina etikette – loetleda on pikalt. Kas te võite öelda, missugused puudused on likvideeritud? Aitäh!

Hindrek Meri

Jaa, proua Tõnisson, vaadake, need asjad on siiski nii tõsised, et järelkontrolli ei saa nii kiiresti teha. Me alustasime kontrollimisega oktoobris ja lõpetasime praktiliselt jaanuaris. Kontroll ei lõpe mitte objektil, vaid kontroll lõpeb sellega, et me vormistame oma otsused ja esitame need vastavatele ministeeriumidele jne.
Me saime uue haldusnõukogu väga põhjaliku seisukohavõtu, aga see oli alles eelmisel nädalal. Me peame andma siiski mingi aja selle asja korrastamiseks. Kahtlemata me teeme järelkontrolli, aga praegu ma ei ütle, millal seda tehakse, kas aprillis või mõnevõrra hiljem, kuid need objektid jäävad meie pideva kontrolli ja tähelepanu alla.
Ma võin lisada, et paljud puudused on juba kontrollimise käigus likvideeritud, nagu ma nimetasin, kanti üle 715 000 krooni omanikutulu, keelustati tervistkahjustavate jääkproduktide müük.
Peale selle me võtame eraldi kontrolli alla tervishoiuasutustele ja ka teistele ettevõtetele soodustatud aktsiisiga piirituse väljastamise. Juba need load, mis on välja antud detsembris-jaanuaris, näitavad, et sellega on eelarvele tekitatud umbes 10 miljonit krooni kahju.

Esimees

Suur tänu! Ja arupärija kolmas täpsustus. Kolleeg Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson

Aitäh! See on nüüd juba konkreetsem. Moe tehase kontrollimise akti 10. leheküljel on väide, et suusõnalise kokkuleppe alusel hakkab Moe tehas edaspidi saama vilja piirituse valmistamiseks Vene firmalt "RL-77" 64 USA dollarit tonn.

Selle järel on kontrollijate väide, et see hind on soodne. Loodetavasti siis enam ei osteta kokku kallist vilja. Teatavasti võttis valitsus juba 1993. aasta kevadel vastu määruse, milles on ette nähtud, et riiklike tellimuste puhul peavad ostud toimuma konkursi korras, kusjuures toimub vähempakkumine.

Aga Moe tehas ja "Liviko" on riigi omanduses olevad ettevõtted, tähendab, ka nende puhul on tegemist riiklike hangetega. Kas Riigikontroll ei pea vajalikuks sellise süsteemi rakendamist "Livikos" ja Moe tehases, et ta ei ole seda aktis maininud?

Hindrek Meri

Proua Tõnisson, ma palun öelda konkreetselt, milline valitsuse otsus see on, sellepärast et Riigikontroll ei tea seda otsust.

Esimees

Suur tänu! Ja nüüd küsimused rahvasaadikutelt. Kolleeg Raoul Üksvärav.

Raoul Üksvärav

Lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja!

Oma ettekandes te väitsite, et "Liviko" esimene haldusnõukogu tegutses passiivselt ja alles uus haldusnõukogu hakkas aktiivselt tegelema "Liviko" tootmis- ja finantsküsimustega. Kuid siin on Riigikontrolli akt 12. jaanuarist 1994, milles on märgitud, et 1992. aastal toimus neli haldusnõukogu istungit.

Nendel istungitel arutati töötulemusi, kasumi jaotust, osalemist teistes organisatsioonides ja ettevõtetes, Moe ja Rakvere piiritustehase arenguküsimusi, töötajate palgaküsimusi, vaadati läbi ettepanekud Eesti Vabariigi alkoholipoliitika ja selle kohta käivate õigusaktide korrastamiseks. Hinnaametile tehti ettepanek kaubandusliku mahahindluse suurendamiseks koos viina ja viinatoodete hindade korrigeerimisega.

Esimees

Küsimus?

Raoul Üksvärav

Kooskõlastati ka "Liviko" ettepanek importteravilja ostmiseks piiritustööstusele. Selle alusel ei saa haldusnõukogu tegevust nimetada passiivseks, kuigi alati võib soovida rohkem ja ütelda, et see esimene haldusnõukogu ei teinud suurt midagi. Missugune on Riigikontrolli või teie enda seisukoht, kes siis ikkagi juhib ettevõtet, nii "Livikot" kui ka teisi, kas see juht on haldusnõukogu või need inimesed, eesotsas direktoriga, kes iga päev seal tööl käivad?

Hindrek Meri

Vaadake, siin ei ole vaja minu seisukohta, see on juba seadusandlusega paika pandud, peale selle on olemas "Liviko" põhimäärus, mille on kinnitanud minister ja milles on täpselt fikseeritud haldusnõukogu ja direktori kohustused.

Haldusnõukogu peab jälgima, et ettevõtte juhtkond peaks silmas riigi huve ja ajaks riiklikku majanduspoliitikat, ta peab täitma järelevalve funktsioone.

Ma leian, et "Liviko" haldusnõukogu sai nende ülesannetega hakkama, haldusnõukogu võttis oma pideva kontrolli alla mitmeid küsimusi, kas või sponsorluse küsimused, kaubanduslepingute kooskõlastamise haldusnõukoguga ja ka teisi asju.

Ma lugesin läbi kõik haldusnõukogu protokollid ja ütlen, et need olid asjalikud, aga ma ei taha ka öelda, et eelmine haldusnõukogu oli vilets ja uus on tunduvalt parem.

Aeg, milles me elame, on dünaamiline, 1991. aastal me ei teadnud veel, kuidas haldusnõukogud peavad töötama. Ma usun, et 1994. aastat analüüsides me tuleme järeldusele, et need töötasid veel paremini kui 1993. aastal. Ja nii me läheme edasi.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu.

Toomas Alatalu

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud härra riigikontrolör!

Ausalt öeldes on teie juttu päris masendav kuulata just sellest aspektist, et on näha, et rahad liiguvad väga kergelt paremale ja vasakule, midagi tehakse ebaseaduslikult; kui ehmutakse, kantakse kohe raha riigieelarvesse tagasi jne. Aga kordagi ei kostnud seda, mis tegelikult peaks olema.

Tähendab, igal teol on siiski konkreetne tegija ja järelikult on konkreetne vastutaja. Kui mingi partii läks üle piiri, siis on võimalik kindlaks teha, kes andis viimase korralduse selleks ebaseaduslikuks tehinguks.

Kas kogu selle suure kontrollimise jooksul on mõnda isikut karistatud või, ütleme, potentsiaalne kahtlusalune on näiteks teatud ametipostilt kas või ajutiselt kõrvaldatud? On teil niisuguseid andmeid esitada? Aitäh!

Hindrek Meri

Konkreetselt nende kahe ettevõtte kohta mul selliseid näiteid teile tuua ei ole. Muidu on meie tegevuses niisuguseid näiteid palju, aga see ei ole alati ka meie eesmärk. Meie eesmärk on nähtused kui sellised likvideerida. Ja ma ei ole sugugi alati valitsusega nõus, et reageeritakse kohe ühe inimese väljavahetamisega või mahavõtmisega, aga nähtus jääb püsima, nii nagu see omal ajal oli Valga õmblusvabriku puhul.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Olav Anton.

Olav Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud riigikontrolör härra Meri, Moe piiritustehase aktist võib välja lugeda, et tehases puudub aktsiisiametnik. See on täiesti ebanormaalne. Kas te oskate umbes hinnata kahju, mis on tekitatud riigile niisuguse ametniku puudumise tõttu?

Hindrek Meri

Ei, seda ei oska mitte keegi hinnata. Aktsiisiametniku staatus tänapäeval, kuigi Riigikontroll ise teeb ettepaneku see taastada, on ka küllalt küsitav.

Kui te panete sinna aktsiisiametniku 1000-kroonise palgaga, siis ma tahaksin näha, mis selle efekt saab olema. See nõuab veel tõsist läbimõtlemist, kuidas seda tööd korraldada.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Edgar Savisaar.

Edgar Savisaar

Lugupeetud härra Meri! Mul on niisugune küsimus.

Kui me võrdleme üle-eelmist ja eelmist haldusnõukogu, siis üle-eelmine haldusnõukogu pidas mäletatavasti Moe tehase eraldamist "Livikost" kahjulikuks ja ebaotstarbekaks. Kui haldusnõukogu koosseis muutus, siis tunnistati eraldumine "Livikost" kohe väga sobivaks ja otstarbekaks.

Milles siiski seisneb Moe piiritustehase "Livikost" eraldumise riiklik kasu ja majanduslik põhjendatus ja miks teie arvates olid nende kahe haldusnõukogu seisukohad selles küsimuses nii risti vastupidised?

Hindrek Meri

Lugupeetud härra Savisaar!

Ma mõtlen, et eraldumise idee ise on juba sellest ajast peale, kui me koos töötasime, kui me võtsime suuna ettevõtete iseseisvumisele ja nende õiguste laiendamisele, sest Moe tehas on töötanud peaaegu 100 aastat iseseisva ettevõttena. 1971. aastal, kui Nõukogude Liidus algas tsentraliseerimise psühhoos, kaotas Moe tehas oma iseseisvuse.

Ja see algatus ei tulnud sugugi lihtsalt haldusnõukogult, vaid see algas maakonna ja kohalike omavalitsuste tasandil, kes ühelt poolt tahtsid näha Moe tehase arengut ja teiselt poolt siduda see vastava regiooni majandusega. Moe ja "Liviko" vahel tekkisid vastuolud, mis ei olnud meie kontrolli objektiks, mida võib-olla peaks veel selgitama, kui on vaja.

Tekkisid süüdistused, et "Liviko" omastab kogu kasumi ega anna arenguks küllaldaselt vahendeid.

Väga suur toetus iseseisvumiseks oli ka Lääne-Viru maavalitsuselt. Eelmise, härra Veskivälja juhitud haldusnõukogu protokollis seda äraütlemist otseselt ei motiveeritud. Ma arvan, et eraldumine on lõppkokkuvõttes regiooni huvides otstarbekas.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann.

Andra Veidemann

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Meri! Viimasel ajal on olnud ajakirjandusest lugeda, et järjest avastatakse Eesti Vabariigis tegutsevaid valeviinavabrikuid, kus kasutatakse muu hulgas ka "Liviko" silte ja korke. Kas nende valeviinavabrikute tegevuse uurimisega on näiteks ka tuvastatud, et seal on kasutatud piiritust, mis pärineb Moe vabrikust? Aitäh!

Hindrek Meri

Nende küsimustega tegeleb meil majanduspolitsei, ma ei ole majanduspolitsei materjale nende uurimistulemuste kohta veel näinud. Ma tean ainult, et nad andsid konfiskeeritud partiid laboratoorseks analüüsiks, aga andmeid ma ei tea.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Arvo Haug.

Arvo Haug

Teile on ilmselt teada õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja ja ka selle saali eitav seisukoht saadikute tasustamise suhtes ettevõtete haldusnõukogude poolt. Kas eriti võimuerakonna saadikute osalemine ja tasustamine haldusnõukogude poolt ei loo täiendavaid korruptsioonivõimalusi?

Hindrek Meri

Ma mõtlen, et see on rohkem Riigikogu enda küsimus. Ma olen ajakirjanduses öelnud, et mingil määral näen selles võimude lahususe printsiibi rikkumist ja teiselt poolt ka vastuolu põhiseaduse sättega, mis ütleb, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Aga ma mõtlen, et selle lahendate teie. Mis puutub sellesse, kas pidada seda korruptsiooni soodustavaks nähtuseks, siis ma usun, et alati ei pruugi nii olla, sest ma mõtlen, et enamik Riigikogu saadikuid on erudeeritud ja vastutavad oma valijate ees.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Arvo Junti.

Arvo Junti

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Vastavalt aktile on 1992. aastal jäetud sponsorsummadelt tulumaks maksmata. Sponsorsumma on esitatud ühele Eesti tuntud poliitilisele ühendusele. Öelge, palun, millal, konkreetselt 1992. aastal, need sponsorsummad on välja makstud?

Hindrek Meri

Üldiselt ei ole sponsorsummad väga suured. Moe tehasel oli poole aastaga vist umbes 130 000 krooni, "Liviko" tehasel oli poole aastaga vist umbes 300 000 krooni piirides. Jah, aga ma ei julge öelda, kas see oli 1992. aasta eest või 1993. aasta I poolaastal. "Isamaa" puhul oli tegemist mingisuguste trükiplakatite või trükitoodete eest maksmisega ja juba kontrolli käigus maksustamisele kuuluv summa kanti üle riigieelarvesse.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

Kalev Kukk

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Väidetakse, et tootmisse mineva vilja tärklisesisalduse proove tehti "Areto" toiduainetööstuse arenduskeskuse toidulaboris. Kas kontroll, toidulabor käis neid proove ise võtmas või toodi need talle Moest kohale? Kui on tegemist teise võimalusega, siis millega on tagatud, et need proovid pärinesid Moest? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma ei saanud küsimusest päriselt aru, aga ma võin öelda, et meil kontrollmaterjalides on vastavad andmed laboratoorsete analüüside kohta olemas. Kahtlusi selles küsimuses justkui ei ole.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Krista Kilvet.

Krista Kilvet

Ma tänan! Ma tahaksin, härra Meri, kuulda teie arvamust selle kohta, et kui meil on üks villimistehas, mis töötab praktiliselt poole koormusega, mis te arvate, miks taheti luua riikliku osalusega veel teist villimistehast, kas puhta konkurentsi algatamiseks, nagu meil tihtipeale on kombeks oma tegemisi nimetada?

Hindrek Meri

Vaadake, see küsimus väljub mõnevõrra Riigikontrolli pädevusest, sellepärast et see on juba ministeeriumi ja valitsuse küsimus. Kuid me seadsime selle kahtluse alla ja palusime Majandusministeeriumil tõsiselt kaaluda selle ühisettevõtte moodustamise vajalikkust. Haldusnõukogu ja Majandusministeerium vastasid meile, et nad on jõudnud seisukohale, et sellist ühisettevõtet ei ole otstarbekas moodustada. Kuid mitte riigikontrolörina, vaid majandusmehena pean juhtima teie tähelepanu sellele, et kõik oleneb turust.

Meie vabariigi siseturg on ilmselt antud momendiks rahuldatud. Kui me suudame minna Ameerika turule, kui me suudame minna Euroopa turule, siis me võiksime villida muidugi tunduvalt rohkem. Praegune piiritusetoodang moodustab ainult poole sellest, mida Eesti kunagi tootis.

Meil oli kunagi viis või kuus piiritusvabrikut ja oli ka villimisliine. Me tootsime kunagi veine ja piiritusjooke üle 5 miljoni dekaliitri aastas, nüüd me villime üle 1,5 miljoni dekaliitri aastas. Kui välispartner garanteerib meile väga suurte koguste pääsemise välisturule, siis tuleb neid asju vaadata mõnevõrra teistsuguse pilguga. Aga nendest materjalidest, mis meil oli, kahjuks neid küsimusi ei selgu.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Siiri Oviir.

Siiri Oviir

Lugupeetud härra Meri! Sellest aktist on lugeda, et Moe tehase direktor ja ka pearaamatupidaja müüsid lepingute järgi omaenda kasvatatud teravilja. Millegipärast nendele makstud summa, mis lepingust nähtub, on tavalisele talunikule makstust ligi kaks korda suurem. Kas on kontrollitud, kas see vili oli üldse reaalselt olemas või võimaldas seda näidata eelnev korralagedus teravilja arvestamisel? Tollane turul kehtinud hind oli 600 krooni, nimetatud isikud said 1100 krooni tonni eest. Millest oli see tingitud, et neile maksti rohkem?

Hindrek Meri

Ega seda Riigikontroll seletada ei saa. Riigikontroll fikseerib, et see nii tõepoolest oli, et hinnad kõikusid 600-st 1200–1300 kroonini tonni eest. Riigikontrolli järeldustes on kirjas, et need asjad tuleb korda panna ja kuidagi reglementeerida teravilja kokkuostu korraldust. Aga kas keegi ise kasvatas seda vilja või oli vahendaja – Riigikontroll ei saa ka seda mingisuguse rikkumisena fikseerida, sest see on seadusega lubatud. Kuskil ei ole öeldud, et ainult talupidaja võib teravilja müüa, igaüks võib teravilja müüa. Meil on teraviljasalve andmed, et teraviljasalv müüs oksjonil ühele kodanikule maisi, see müüs maisi edasi. Selles ei ole midagi kriminaalset.

Esimees

Proua Oviir ei ole vastusega rahul, aga samas ütlen jälle, et midagi ei ole teha, Riigikogu ei ole prokuratuur. Kolleeg Ants Erm.

Ants Erm

Aitäh, härra esimees! Väga austatud härra Meri, kõigepealt ma pean ütlema, et ka mina ei ole eelmise vastusega sugugi rahul. Kui ikkagi ettevõtte direktor müüb oma ettevõttele vilja, on see kriminaalne.

Mul on praegu ees aruande 11. lehekülg, kus käsitletakse viljaostutehinguid, sealhulgas Soomest, kusjuures Soome vilja hind oli umbes 1/3 võrra kõrgem kui kohaliku vilja hind. Samal ajal need näitajad, mis siin on, võivad n.-ö. piirituse väljatulekut mõjutada paari-kolme protsendi ulatuses. Võib-olla oli selle Soome vilja kvaliteet selles suhtes parem.

Ma tegin väikse arvestuse: kui oleks ostetud selle Soome vilja asemel Eesti vilja ja Eesti hindadega, siis oleks hoitud kokku 2,5 miljonit krooni. Riigikontroll on teinud järelduse, et viljaostutehinguid Soomest ebamajanduslikuks lugeda ei saa. Millel niisugune järeldus põhineb? Aitäh!

Hindrek Meri

Ka minul tekkis samas küsimuses kahtlus nagu teilgi. Ma lasksin seda uuesti kontrollida. Selle kohta on tehtud täielik analüüs, milles minu spetsialistid tõestavad, et see viljaost oli siiski kasulik, aga siin läheks pikaks seda kõike seletada.

Te ütlesite, et teie arvates on see kriminaalne, et härra Antropov müüs vilja. Ma palun, näidake mulle seda paragrahvi, mille alusel võiks Riigikontroll teda kriminaalkorras vastutusele võtta.

Meie ei suutnud seda üles leida. See võib emotsioonide pinnal nii olla, ja minu arvates on see ka puhteetiliselt lubamatu, aga minu juristid ei leia niisugust sätet, mille alusel saaks teda vastutusele võtta.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Lembit Arro.

Lembit Arro

Lugupeetud juhataja, lugupeetud riigikontrolör! Ajakirjanduses on olnud juttu, et sellest 3,4 miljonist, mis on antud laenuks "Liviko" töötajatele korterite ja majade ostmiseks, on saanud laenu ka haldusnõukogude liikmed. Kas see on õige ja kui on, kes ja kui palju sai ning millistel tingimustel? Meil on märgitud küll, et lisadega, aga selliseid lisasid ei ole antud.

Hindrek Meri

Ma võin, härra Arro, kinnitada, et haldusnõukogu liikmeid nende laenusaajate hulgas ei olnud, aga tehase juhtkond on küll, ja ühele laenusaajale maksti 145 000 krooni, kokku maksti 33 inimesele. Mõnel oli see summa väiksem ja laenuprotsent oli 6, esimene, 1992. aasta, oli protsendivaba.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Arvo Sirendi.

Arvo Sirendi

Lugupeetud härra Meri! Siin aktis on kirjas, et haldusnõukogu liikmed said palka töö eest ja preemiat väga hea töö eest. Kas palka ja preemiat said ka need, kelle kohta on märgitud, et nad ei võtnud tööst osa?

Hindrek Meri

Palgatingimused kinnitab ministeerium haldusnõukogu esimehega sõlmitud töölepingus. Kehtiva korra kohaselt oleks pidanud maksma haldusnõukogu esimehele koefitsiendiga kolm miinimumpalka, maksti 3,1 palka, see on küllalt väike vahe. Seadusevastane oli see, et preemiat maksti iga kvartali eest, tohtis aga maksta aasta töötulemuste põhjal. Härra Meerits ei olnud tööst osa võtnud, aga minu teada tasu sai.

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör, rahvasaadikud rohkem lisaküsimusi ei esita.

• Postitatud: 07.03.1994 00:00
• Viimane muudatus: 20.02.2015 16:16
• Viimane ülevaatus: 20.02.2015 16:16