[Väljavõte Riigikogu 7.03.1994 istungi stenogrammist]
Esimees Ülo Nugis

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed!

1992. aasta septembris me kontrollisime riigiettevõtte "Eesti Farmaatsia" tegevust ja ka valitsuse poolt ravimite ostmiseks eraldatud raha kasutamist.

Kontrollimise käigus selgusid järgmised asjaolud.
Valitsus eraldas 1992. aastal  Tervishoiuministeeriumile ravimite ostmiseks 1 miljon USA dollarit. See raha kanti ministeeriumi arvele Eesti kroonides, s.o. 12 056 000 Eesti krooni. Tervishoiuministeerium kandis "Eesti Farmaatsia" vabariiklikule apteekide laole augustis üle 18 000 krooni. Selle raha eest osteti ravimeid Ukrainast.
15. juulil kandis ministeerium 4,8 miljonit krooni Šveitsi firmale "Rivapharm", et maksta ära arve Eesti väikeettevõttele "Vagos". Tervishoiuministeerium tasus ka Peterburi vahendusfirmale "Brok-Levi-Invest" ravimite eest 2,5 miljonit krooni. Maksmise aluseks olid nimetatud vahendusfirma ravimite saatelehed, mis olid välja kirjutatud väikeettevõttele "Vagos".
27. juulil 1992 oli Tervishoiuministeerium kandnud üle ravimite eest 2,8 miljonit krooni Taani firmale "Novonordisk". Maksmise aluseks oli "Novonordiski" ja "Eesti Farmaatsia" vaheline ravimite ostu-müügi leping.
Augustis 1992 oli Tervishoiuministeerium kandnud üle 587 000 krooni Poola firmale "Naturan I.V.C" desinfitseerivate ainete eest. Lepingut firmaga sõlmitud ei olnud, maksmise aluseks oli vaid nimetatud firmalt saadud arve. Kontrollimise ajaks oli ministeerium eri firmadele ravimite eest üle kandnud kokku 10,7 miljonit krooni.
1992. aasta 1. oktoobri seisuga oli ravimeid saadud ainult 2,5 miljoni krooni eest.
Ravimite jaoks eraldatud raha eest oli Tervishoiuministeerium ostnud 1,1 miljoni krooni eest meditsiiniaparatuuri.

Riigikontroll saatis kokkuvõtte kontrollimise tulemuste kohta Rahandusministeeriumile ja Tervishoiuministeeriumile. Rahandusministeerium nõustus Riigikontrolli seisukohtadega, Tervishoiuministeerium teatas, et "Vagosele" on antud korraldus "Rivapharmilt" veel saabuvad ravimid väärtuses 4,4 miljonit krooni anda aktiga üle vabariiklikule apteegilaole. Juba kättesaadud ravimite eest kohustati "Vagost" kandma ravimite ostmiseks "Eesti Farmaatsiale" üle 2,9 miljonit krooni. Meditsiiniaparatuuri ostmiseks kulutatud raha kaeti ministeeriumi eelarvest ja vabanenud summa suunati vabariiklikule apteegilaole ravimite ostmiseks.

Möödunud aasta oktoobris Riigikontrolli poolt tehtud järelkontrolli käigus selgus, et "Vagos" on andnud vabariiklikule apteegilaole üle ravimeid 4,4 miljoni krooni eest ning lisaks sellele tuli üle kanda veel 2,9 miljonit krooni. Vastavalt garantiikirjale oli "Vagos" kohustatud võla tagastama 1. augustiks 1993, tegelikult oli "Vagos" 1. novembriks 1993 tagastanud „Eesti Farmaatsiale” ainult 778 000 krooni.

Poolast ostetud desinfitseeriv aine jõudis vabariiklikku apteegilattu 1992. aasta novembris. Seisuga 21. oktoober 1993. a., seega peaaegu aasta hiljem oli seda ainet müümata veel 454 000 krooni eest. Seega raviasutustele ja apteekidele oli realiseeritud vaid veidi üle neljandiku tellitud kogusest.
Samal ajal oli vabariiklikus apteegilaos teisi, tunduvalt odavamaid desinfitseerimisvahendeid.

Taani firmale "Novonordisk" maksti insuliini eest 2,8 miljonit krooni. 1. novembriks 1993 oli saadud insuliini 1,1 miljoni krooni eest. Aasta ja kahe kuu jooksul oli sellest realiseeritud umbes 2/3. Seega oli 1. oktoobril 1993 insuliini vajaduse puudumise tõttu saamata ravimeid 1,7 miljoni krooni eest.
Sotsiaalministeeriumile tegime ettepaneku vaadata läbi "Novonordiskiga" sõlmitud leping ning rakendada meetmeid kasutamata raha tagasisaamiseks või teiste ravimitega asendamiseks. 12. jaanuaril 1994 teatas Sotsiaalministeerium Riigikontrollile, et "Novonordisk" tagab tellitud ravimite saabumise Eestisse kaheksa nädala jooksul.

Tegime Sotsiaalministeeriumile ettepaneku nõuda "Vagoselt" tähtajaks tagastamata rohkem kui 1,7 miljoni krooni ülekandmist. "Vagos" esitas maksegraafiku võla tasumise kohta kuue kuu jooksul ning kandis detsembris graafikukohaselt üle 100 000 krooni, jaanuarikuus 200 000 krooni.

Järelkontrolli teeb Riigikontroll käesoleva aasta juunikuus.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Arupärijatel, arupärijate kollektiivil on õigus esitada kolm lisaküsimust. Kolleeg Siiri Oviir, esimene küsimus.

Siiri Oviir

Lugupeetud härra Meri, kas teile ei tundu, et "Vagos" on käinud ümber nii suurte summadega ja nii olulises lõigus, nagu seda on tervishoid, täiesti kuritegelikult?

Hindrek Meri

Ma võin öelda, et seda 12 miljonit kasutati läbimõtlematult ja nähtavasti mitte kõige sihipärasemalt. Me ei saa väita, et sel on kuriteo tunnused, kuna seadusandlus ei reguleeri riigihangete korda. Ma olen 1992. aasta augustist alates tõstatanud valitsuse ees küsimuse, et meil on vaja riigihangete seadust või mingit teist dokumenti, mis seda ajutiselt asendaks.

Esimees

Suur tänu! Tundub, et arupärijad esialgu lisaküsimusi ei esita. Järg on rahvasaadikute käes. Kolleeg Arvo Haug.

Arvo Haug

Härra Meri! Te rääkisite umbmääraselt, et Tervishoiuministeerium rikkus jämedalt ja massiliselt seadust. Teatavasti kirjutab keegi dokumentidele alla.

Kes oli tol ajal see seaduserikkuja minister?

Hindrek Meri

Minu teada oli tol ajal minister härra Kork.

Esimees

Suur tänu! Härra riigikontrolör, arupärijad esitavad teise täpsustava küsimuse. Kolleeg Siiri Oviir.

Siiri Oviir

Härra Haug küsis praegu, kes oli see minister. Aga kas Riigikontrollil on ka teada või on uuritud sidet "Vagose" looja, "Vagoses" osaleva juhi ja ministri vahel või on need hoopiski üks ja sama isik?

Hindrek Meri

Me oleme mingil määral uurinud, kuidas "Vagos" on raha kasutanud ja neid tehinguid, aga "Vagose" nn. moodustamist ja tema tagapõhja me ei ole uurinud.

Esimees

Suur tänu! Ja arupärijate kolmas küsimus. Kolleeg Olli Toomik.

Olli Toomik

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Missugune oli teistele farmaatsiafirmadele antud summade ja "Vagosele" antud summade protsentuaalne suhe? Ja küsiksin veel: kas teie arvates juba ilmneb ravimimajanduses "Vagose" prevaleerimise ja diktaadi tendents? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma nimetasin, et ravimite ostmiseks eraldati kokku 12 056 000 krooni. Sellest summast läks "Vagosele" 7,3 miljonit krooni. Mis puutub "Vagose" monopoolsesse seisundisse, siis me arutasime neid küsimusi. Võib-olla tõesti ei olnud tol ajal meie ravimite hulgikaubanduse võrk veel sellisel kujul välja arendatud, nagu see on praegu. Praeguste andmete järgi "Vagos" ei tegele enam välisostudega ja praegu on suhe siiski "Eesti Farmaatsia" kasuks. "Eesti Farmaatsia" üheksa kuu käive oli 46 või 48 miljonit krooni. "Vagose" käive oli ligikaudu kuus miljonit krooni.

Esimees

Suur tänu! Kuna arupärijate lisaküsimuste limiit on läbi, siis kolleeg Tõnu Juul esitab küsimuse kui rahvasaadik.

Tõnu Juul

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Te vastate praegu konkreetsetele arupärimistele, aga mind huvitaks, kas Riigikontroll on kontrollinud ka praeguse ministeeriumi ajal tehtud ravimioste, kuidas need praegu toimuvad?

Hindrek Meri

Vaadake, praegu on need asjad juba mõnevõrra teist laadi, praegu on välja arenenud hulgiostjate võrk ning ministeerium on andnud litsentsi 46 ettevõttele, kes tegelevad ravimite hulgimüügi ja -ostuga. Seetõttu ministeeriumi roll on tänapäeval nihkunud tagaplaanile. Asi on justkui käivitunud ja me ei näe enam edaspidi vajadust ravimite ostmist riigieelarvest doteerida või anda selleks toetusi. Ministeeriumil on vaja korraldada tagastamisele kuuluva summa, 1,7 miljoni krooni edasine kasutamine, kas sellevõrra suurendada "Eesti Farmaatsia" käibevahendeid või tagastada see riigieelarvesse.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Tiit Arge.

Tiit Arge

Lugupeetud ettekandja, palun selgitada, mis alusel eraldati nimetatud 7,3 miljonit krooni tollal just aktsiaseltsile "Vagos" ja kas seda tuleb käsitada kui protsendita laenu, mida nimetatud hulgimüügifirma ei ole suuteline tagasi maksma, mille kohta on küll tehtud maksegraafik.
Kui ta ei ole seda tähtajaks tagastanud või on selle ebaseaduslikult omastanud, miks ei ole alustatud ühte teist menetlust, näiteks pankrotimenetlust? Aitäh!

Hindrek Meri

Ma võin ainult öelda seda, nii nagu on meil ka meie ametlikes dokumentides fikseeritud, et see oli tolleaegse tervishoiuministeeriumi poolt korraldamata protsess. Ilmselt oli see ministri enda otsus suunata 7,3 miljonit krooni nimelt "Vagosele". Eesti Vabariik on nii jõukas, et krediteeris ka välisfirmasid, sest ka praegu on veel osa ravimeid saamata, kuigi raha on juba ammu üle kantud.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Krista Kilvet.

Krista Kilvet

Minu küsimus on tegelikult samalaadne kolleeg härra Arge küsimusega. Kahe ja poole aasta jooksul on sellesama 7,3 miljoni eest jäänud veel väga palju ravimeid ju saabumata. Kas te ei näe selles siiski kuritegelikku käitumist või kas ei oleks võimalik kas pankrotimenetluse kaudu või mõnel muul viisil asjale ametlikku, kohtulikku käiku anda?

Hindrek Meri

Selleks ei ole lihtsalt seaduslikku alust, kuna oli reglementeerimata, mis tingimustel rahasid eraldatakse. Meie juristid ei näe kriminaalmenetluse algatamiseks küllaldasi motiive.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson.

Liina Tõnisson

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra Meri! Sellest on mõned aastad tagasi, kui Ülemnõukogu võttis vastu seaduse, ja see oli siiski seadus, millega sätestati ettevõtluses osalemise kord. See on olemas ka valitsuse ametnikel. Ma saan aru, et minu kolleegid ei küsinud mitte asjata, kes on "Vagose" tegelikud omanikud – võib-olla on tegemist võimu kuritarvitamisega. Sel juhul on olemas seaduse sätted. Kas te ei peaks kõigepealt selgeks tegema, kes siiski on "Vagose" omanikud?

Hindrek Meri

Proua Tõnisson, minu peakontrolöril härra Kõrgel on rohkem informatsiooni ja ta aitab mind selles küsimuses.

Esimees

Palume, härra Kõrge.

Jüri Kõrge

Lugupeetud saadikud! Siin on vihjatud, et tegemist on aktsiaseltsiga. Ma tahaksin parandada: "Vagose" näol on tegemist riikliku väikeettevõttega. Kui me räägime omanikust, siis ka riikliku väikeettevõtte omanik on riik. Vabariigi Valitsuse 1993. aasta 25. oktoobri määrusega nr. 328 kinnitati riigi omandusse jäävate ettevõtete ja asutuste loetelu. Selles loetelus on Sotsiaalministeeriumi all ka väikeettevõte "Vagos". Nii et sellist omandivormide erisust siin praegusel juhul näha ei ole võimalik. Aga et riikliku väikeettevõtte "Vagos" loomise juures oli ka hilisem tervishoiuminister härra Kork, see on muidugi teine küsimus.

Esimees

Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnissoni ees ma vabandan, sest meie reglement näeb ette ühe küsimuse. Kolleeg Andra Veidemann esitab küsimuse.

Andra Veidemann

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kontrolörid! Nagu me teame, asuvad riiklikud väikeettevõtted praeguse seadusandluse seisukohalt väljaspool seadusi. Kuidas saab sel juhul seda ettevõtlusvormi niimoodi aktsepteerida ja leida, et see on nüüd selle kaudu tõestatud?

Hindrek Meri

Ma ei saaks öelda, et nad on väljaspool seadust. Riigikogul tuleb nähtavasti selles suhtes vastu võtta seaduse muudatus, sellepärast et ka Riigikontrollile teevad need väikeettevõtted suurt muret, sest väga paljud neist parasiteerivad, olesklevad ja elavad väga muretut elu.

Esimees

Suur tänu, härra riigikontrolör! Selle arupärimise kohta rohkem täpsustavaid küsimusi ei esitata.

• Postitatud: 07.03.1994 00:00
• Viimane muudatus: 27.11.2014 14:58
• Viimane ülevaatus: 27.11.2014 14:58