Lugupeetud istungi juhataja,
austatud Riigikogu liikmed

Kuna viimase poolteise kuu jooksul on Haridus-ja Teadusministeeriumi korraldatud antigeeni kiirtestide hanke teemal nii Riigikogu kui ka avalikkuseni jõudnud palju detailset infot, ei hakka ma kogu lugu uuesti ümber jutustama.

Keskendun küsimustele, mis on mulle Isamaa fraktsiooni liikmed esitanud 8. novembril toona teada olnud info pinnalt. Vahepeal on toimunud ka uusi hankeid, kuid neid ma täna ei põhjalikumalt käsitle.

Tuginen vastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ametnike antud selgitustele ning kirjalikele materjalidele. Püüan ka kokku võtta, mida meil on sellest juhtumist taas kõrva taha panna.

Esimene küsimus: Tänaseks on Terviseamet alustanud Selfdiagnostics OÜ suhtes järelevalvemenetlust. Terviseameti sõnul puudutavad põhjendused eestikeelse kasutusjuhendi puudumist ning Selfdiagnostic OÜ enda koostatud kasutusjuhendit. Kas HTM tegi hanke läbiviimisel endast kõik oleneva, et neid probleeme ennetada?

Vastan: Ettevõtjaga sõlmitud hankelepingus on fikseeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõue, et testide kasutusjuhend peab olema koostatud tavakasutajat silmas pidades ning pakendil olev teave ja kasutusjuhend peavad olema täies ulatuses eesti keelde tõlgitud. Samuti sisaldas leping nõuet teha kiirtesti kasutamiseks videokoolitus eesti keeles ja vene keeles.

Testide kasutusjuhendid saatis Haridus- ja Teadusministeerium kõigile koolidele ja kohalikele omavalitsustele e-kirjaga. Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnike kinnitusel tutvusid nad ka pakendinäidistega.

Samas kahtlemata on Haridus- ja Teadusministeeriumi kui hankija ülesanne veenduda, et ta on saanud, mida on hankinud. Eraldi teema on, kas haridusministeeriumilt saab eeldada, et nad teavad detailselt, milline peab täpselt olema üks või teine kasutusjuhend Terviseameti spetsiifilisest vaatest.

Teine küsimus: Haridus- ja Teadusministeerium on väitnud, et välja valitud ettevõtja on varem viinud koolis läbi kiirtestimise pilootprojekti, mistõttu tuli just teda eelistada. Kas selline selgitus pädeb, arvestades asjaolu, et viimase 1,5 aasta jooksul on erinevad haiglad, haridusasutused ja riigiasutused tellinud hankekorras kiirteste mitmetelt erinevatelt ettevõtetelt?

Vastan: Pilootprojektis osalemine ei saa Riigikontrolli hinnangul olla kriteerium, mis võimaldaks määrata kindlaks, millistelt kiirteste müüvatelt ettevõtetelt eelistatult pakkumisi võtta. Oluline on ettevõtte võimekus pakkuda hankes esitatud nõuetele vastavat kaupa ja lähtuda ka muudest tingimustest, mille hankija on esitanud, näiteks ajaraamist.

Juhul, kui pilootprojektis osalemise kogemus seataks hankes osalemise eelduseks, ei oleks järgitud riigihangete seaduses rõhutatud üldpõhimõtet, milleks on konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Selle juhtumi puhul on teadaolevalt Eesti turul ka teisi antigeeni kiirtesti pakkujaid. Pilootprojektis osalemise sidumine hankega jätaks kõrvale pakkujad, kellel puudus võimalus või info pilootprojektis osalemiseks.

Paraku oli Haridus- ja Teadusministeerium ennast viimasel minutil teha võetud hanke korraldamisel liigselt kinni mõelnud asjaolusse, et neile oli teada ettevõte, kes oli varem koostöös koolidega kiirteste katsetanud, ja pakkumine võeti ainult sellelt ettevõttelt.

Haridusministeerium kinnitas raha eraldamise arutelul valitsusele, et neil on lahendus olemas ja nad on valmis tegutsema.

Arvan, et võttes arvesse hanke suurt summat ja perioodi, oleks pidanud võtma ja oleks saanud võtta turult ka konkureerivad pakkumised, ja mitte näha lahendust kitsalt vaid ühe ettevõtte poole pöördumises. Seda isegi ajasurve all olles.

Rõhutan taas, et tegu pole millegi unikaalse hankimisega, vaid kiirtestidega, mida pakuvad turul erinevad ettevõtted. Siiski tuleb muidugi arvesse võtta, et kuigi ettevõtteid on turul mitmeid, siis kõigi nende pakutavad testid ei pruugi sobida kooliealiste enesetestiks ning kõikide testide usaldusväärsus ei pruugi olla samal tasemel.

Omaette küsimus on taas, et kuidas haridusministeerium oleks kiiresti saanud teada, kellelt veel pakkumisi küsida. Terviseamet on Riigikontrollile kinnitanud, et ametlikku ülevaadet enesetestide maaletoojatest hanke tegemise ajal neil ei olnud. Ilmselt oleks aga ettevõtlusringkondadest siiski saanud turul tegutsevate ettevõtete andmed, kuid haridusministeerium paraku selle mõtte peale ei tulnud.

Küsimus: Meedia vahendusel on selgunud, et kiirtestide hanke kulu testi kohta on olnud 1,35–1,5 eurot tükk. Selfdiagnostics OÜ-ga sõlmitud tehingus maksti eeldatavasti aga testi eest 2,5 eurot. Kas HTM on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega, taganud, et hanke käigus on tagatud aus konkurents ja läbipaistvus, tagatud maksumaksja raha kuluefektiivne kasutamine?

Vastan: Lõpliku hinnangu sellele, kas Haridus- ja Teadusministeerium on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega, saab anda Rahandusministeerium järelevalve käigus.

Juhin tähelepanu sellele, et kuna Haridus- ja Teadusministeerium konkureerivaid pakkumisi ei küsinud, siis seda, milliseid pakkumisi oleks võinud teha teised ettevõtjad ministeeriumi etteantud tingimustel, ei ole võimalik kindlalt teada.

Lepinguga telliti antigeeni kiirtestid koos testide tarnimisega koolidesse. Lisaks telliti ettevõttelt videokoolitus koos videokoolituse materjalidega. Kokku telliti 2 miljonit testi ja lepingu kogumaksumus koos tarne ja videokoolitusega on 5 132 000 eurot.

Haridus- ja Teadusministeerium korraldas hanke, kasutades väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust.

Selle menetlusliigi kasutamine on väga erandlik ja peab olema põhjendatud ettenägematutest sündmustest tingitud äärmise kiireloomulisusega.

Ministeerium on Riigikontrollile menetlusliigi valikut põhjendades viidanud viiruse kasvanud levikule ja pingelisele ajakavale. Mõlemad põhjendused võivad konkreetse hanke ümber tekkinud reaalses olukorras olla asjakohased, kuid viitavad laiemale probleemile tervisekriisi ületamiseks mõeldud meetmete rakendamisel.

Nimelt on kontaktõppe säilitamine olnud üheks eesmärgiks Vabariigi Valitsuse poolt juba aprillis kinnitatud dokumendis. Selle pealkiri on „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“. Seejuures on selles dokumendis ühe meetmena ära toodud just koolide kiirtestid, mis tuli rakendada 2021. aastal. Mõistlik on eeldada, et selle meetme rakendamiseks on tehtud ettevalmistusi, uuritud turgu, saadud ülevaade, millised pakkujad on turul jms.

Ametnikelt saadud selgituste järgi on koolide kiirtestimist käesoleva aasta suvel ja sügisel arutatud. Näiteks on Terviseameti peadirektor vastavasisulise e-kirja saatnud Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerile augustis.

Leian, et Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös oleks hoolikama planeerimise korral olnud hanke kiireloomulisus ja lõppfaasis tekkinud ülepeakaela tegutsemine välditav.

Nendes tingimustes, milles oli sellel hetkel tõesti ka ettenägematute sündmuste komponent ja milles see hange lõpuks läbi viidi, ei olnud kiireloomulisus paraku enam välditav. Küll aga oleks saanud vältida pakkumise küsimist vaid ühelt ettevõttelt.

Ja viimane küsimus: Õhtuleht on välja toonud, et pärast teabenõude esitamist saatis Haridus- ja Teadusministeerium neile lepingu, millest suurem osa on viitega ärisaladusele kinni kaetud. Milline on Riigikontrolli hinnang Haridus- ja Teadusministeeriumi otsusele mitte jagada kiirtestide hankimisega seotud detaile?

Vastan: Ärisaladuseks on eelkõige kaubanduslikku või tehnilist laadi teave, mis ei ole avalikult kättesaadav ja mida ettevõtja hoiab salajas, sest selle teabe teistele õigustamata teatavaks saamine kahjustab ettevõtja ärihuve.

Praktikas võib riigihangete lepingutes olla teavet, mis on ärisaladus – näiteks toote üksikasjalik tehniline kirjeldus, omahinna arvestus, teatud juhtudel ühikuhind vms.

Hankijal seevastu tuleb riigihanke lepingute puhul tagada nii aus konkurents kui ka riigieelarve raha kasutamise läbipaistvus. Seda põhimõtet peab hankija lepingut koostades silmas pidama ja sellest ka hankemenetluse käigus pakkujaid informeerima.

Hankelepingu eset ehk seda, mida hangitakse, selle kirjeldust koos maksumusega ning tarnetähtaegasid ei saa täies ulatuses kinni katta, viidates ärisaladusele.

Olles tutvunud lepinguga, leian, et lepingu eseme, maksumuse ja kvaliteedi kohta käivate lepingu peatükkide lausaline kinnikatmine, viidates ärisaladusele, ei olnud põhjendatud.

Ja kokkuvõtteks: Kogu see kiirtestide hanke saaga näitab veel kord, kui oluline on täpselt fikseerida ja kokku leppida, kes ja mille eest vastutab.

Antud juhul asus Haridus- ja Teadusministeerium ise initsiatiivi võttes tegelema hankega valdkonnas, kus neil puudusid vajalikud spetsiifilised teadmised. Ministeerium tegi sellest tulenevalt ka vigu, olles sattunud ajasurve alla. Aga haridusministeerium saavutas tulemuse.

Sellesse olukorda sattus haridusministeerium omakorda seetõttu, et Sotsiaalministeerium, kellel koos oma allasutuse Terviseametiga on vastav valdkonnateadmine olemas, ei saavutanud kavandatud ajaraamis vajalikku tulemust.

See selgus haridusministeeriumile viimasel hetkel, kes siis püüdis teha, mis teha sai. Ja tegi seda nii, nagu nad parasjagu oskasid. Loogiline oleks tegelikult eeldada, et nii spetsiifilises valdkonnas teeb hankeid või vähemasti annab ette spetsifikatsiooni asutus, kellel on vastav kompetentsus.

Suhtlusest, mida Riigikontroll pidas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga, jääb kohati mulje, et asjaosalised ametkonnad said erinevalt aru, mida siis ikkagi valitsus lõppkokkuvõttes oli otsustanud ning mida üks või teine ametkond pidi selle valguses tegema. Sellele juba klassikaks saanud probleemile olen juhtinud tähelepanu korduvalt nii erinevates kirjades kui ka Riigikontrolli aastaraportis parlamendile.

Seepärast ongi oluline teadvustada, et lisaks sellele, et oleks võimalikult selgelt kirjas, mida ja miks otsustati, oleks iga otsuse puhul ka määratud otsuse täideviimise eest vastutaja ning sellel vastutajal peavad olema ka vastavad teadmised ja oskused, et juhtuks võimalikult vähe vigu. Peamine on aga, et saavutatakse tulemus.

Tänan kuulamast.

• Postitatud: 13.12.2021 20:00
• Viimane muudatus: 14.12.2021 10:54
• Viimane ülevaatus: 14.12.2021 10:54