Riigikontroll kui maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud. Selleks on Riigikontrollil õigus hõlmata oma audititega kogu Eesti avalikku sektorit. 

Auditeeritavate asutuste ja isikute ring on õiguslike olude muutumisele vaatamata püsinud Riigikontrolli taasloomisest 1990. aastal tänaseni olemuslikult samana. Erandiks oli Eesti Pank, kelle auditeerimist Riigikontrolli algusaegadel ei olnud ette nähtud. Eesti Pank muutus Riigikontrolli poolt täies ulatuses auditeeritavaks alles 4. märtsil 2002. aastal jõustunud Riigikontrolli seadusega.

Riigikontroll auditeerib riigiasutusi, aga ka avalik-õiguslikke isikuid, nagu näiteks Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia või avalik-õiguslikud ülikoolid. Riigikontrollil on alates 2006. aastast õigus auditeerida ka kohalike omavalitsuste vara, seda küll piiratud ulatuses. Riigikontroll võib vaadata, kas omavalitsustes on raamatupidamine korras, sisekontrollisüsteemid toimivad, tegevus õiguspärane ja arvutisüsteemid usaldatavad. Riigikohtu seisukoha järgi tähendab kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasus nii põhiseadusest ja selle alusprintsiipidest kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse enda õigusaktidest kinnipidamist.

Riigikontroll aga ei saa hinnata seda, kas omavalitsuse tegevus munitsipaalvaraga ümberkäimisel on olnud tulemuslik, näiteks kas linna heakorrale kulutatud raha on vastavuses tänavate ja haljasalade hooldatuse tasemega või kas uue lasteaia rajamine on meelitanud valda elama noori peresid.

Piirang ei kehti nendes valdkondades, mida rahastab sihtotstarbeliselt riik, või kui riik on andnud omavalitsusele kasutada oma vara. Riigikontroll võib auditeerida riigi antud vara, riiklike toetuste ja sihtotstarbelise raha kasutamise sihipärasust, säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. Näiteks annab riik kohalikele omavalitsustele raha toimetulekutoetuse maksmiseks. Selle raha kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust saab Riigikontroll auditeerida.

Auditeeritavate ring ei piirdu riigiasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsustega. Eespool nimetatud asutused, isikud ja üksused on mitmesuguste ülesannete täitmiseks loonud äri- ja mittetulundusühinguid ning sihtasutusi. Ka neid ühinguid ja asutusi, sh äriühingute tütarettevõtjaid, on Riigikontrollil õigus auditeerida. Kui ühingu või asutuse on asutanud või selles osaleb linn või vald, siis kehtivad selle auditeerimisel Riigikontrollile samad piirangud nagu kohalike omavalitsuste suhtes.

Lisaks eelnimetatutele saab Riigikontroll auditeerida neid äriühinguid, kus riigil on enamusosalus või kes on saanud riigilt laene või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist riik tagab, samuti on Riigikontrollil õigus auditeerida riigi vara kasutamist ja säilimist isikute juures, kelle valdusesse see on antud.

Seoses Euroopa Liidust saadud rahaga on Riigikontrollil õigus teha audititoiminguid, et kontrollida riigi ja kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu raha kasutamist ja sellega seoses liidu ees võetud kohustuste täitmist.
 

• Postitatud: 04.12.2019 13:26
• Viimane muudatus: 04.12.2019 10:31
• Viimane ülevaatus: 04.12.2019 10:31