Olmejäätmete äravedu on korraldatud edukalt, sortimine vajab edendamist

Toomas Mattson | 14.12.2016 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 14. detsember 2016 – Riigikontrolli hinnangul saab enamik kohalikke omavalitsusi edukalt hakkama elanikelt jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, kuid inimeste kodude lähedal ei ole piisavalt liigiti kogutavate jäätmete, sh pakendijäätmete konteinereid. See muudab jäätmete sortimise inimestele ebamugavaks. Olmejäätmetest 64% kogutakse kokku, ilma et neid oleks sorditud, ning need kasutatakse valdavalt ära energia tootmiseks, mitte uuesti materjalina.

Auditi käigus Turu-uuringute ASilt tellitud küsitluse järgi tunnistab ligikaudu 90% inimestest jäätmete sortimise vajalikkust, kuid sellele vaatamata ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja. Omavalitsused on korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendanud eesmärgiga, et jäätmed saaksid elanikelt võimalikult madala hinnaga kokku kogutud ja ära veetud. Need eesmärgid on ka saavutatud, kuid omavalitsused ei näe enamasti vaeva, et jäätmed saaksid sorditud. Näiteks on vanapaberi- ja kartongijäätmete eraldi kogumine korraldatud vaid 47%-s ning biojäätmete kogumine vaid 29%-s omavalitsustest. Jäätmeveo korraldamisel ning pakendi taaskasutusorganisatsioonidega läbirääkimistel ei nõua omavalitsused piisava arvu konteinerite väljapanemist. Samuti puudub paljudel omavalitsustel ülevaade oma jäätmetekitajatest ning tekkivate ja kogutavate jäätmete kogustest.

Eestis võetakse uuesti materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest. Eesmärk on aastaks 2020 võtta materjalina kasutusse pool olmejäätmetest ja aastaks 2030 kaks kolmandikku (65%). Neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja kasutusele võtta biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14% ja 16%. Seejuures on viimase nelja aasta jooksul nende kahe jäätmeliigi ringlussevõtt vähenenud vastavalt 3% ja 2%.

Plastijäätmete laialdasemat kasutamist takistab vähene majanduslik huvi ümbertöödeldud plastijäätmete vastu. Madala naftahinna korral ei ole ümbertöödeldud plastijäätmed turul konkurentsivõimelised. Biojäätmete ulatuslikumat kasutamist komposti tegemiseks on takistanud vähene nõudlus jäätmekomposti järele. Nõudluse suurendamisel on oluline roll komposti tootjatel, kes peaksid aktiivselt tegelema turustamisega. Riik ja omavalitsused saavad soodustada komposti kasutamist näiteks haljastustöödel.

Lisaks jäätmete sortimisvõimaluste edendamisele on vaja tõhustada järelevalvet jäätmetekitajate ja -käitlejate üle. Omavalitsused peaksid kontrollima elanike sortimisharjumusi ning jäätmevedajate ja pakendiorganisatsioonide tegevust; Keskkonnainspektsioon peaks aga vaatama, kas jäätmeid käideldakse deklareeritud koguses. Omavalitsuste-poolne tõhusam järelevalve aitaks kummutada ka müüti, mis on küsitluse tulemuste põhjal levinud poolte Eesti inimeste seas. See müüt on, et sorditud jäätmed valatakse hiljem niikuinii kokku. Riigikontrolli analüüs näitas, et tegelikult jõuab vaid 6% liigiti kogutud jäätmetest energiatootmisse ja seda enamasti põhjusel, et inimesed on pakendijäätmete konteineritesse visanud ka olmeprügi, mis määrib muu materjali ära.

Riigi jäätmekavas 2014–2020 on kirjas plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmevedajatel konkureerida vabaturu tingimustes. See on vastuolus omavalitsustele pandud ootusega edendada senisest otsustavamalt jäätmete liigiti kogumist, omada head ülevaadet jäätmete tekitajatest ja tekkinud kogustest ning aidata suunata jäätmeid materjalina ringlusse. Riigikontrolli hinnangul on kehtiv korraldatud jäätmeveo süsteem hea, kuid seda on vaja senisest tõhusamalt rakendada.

Riigikontrolör Alar Karise sõnul tuleks olmejäätmete liigiti kogumise suurendamiseks soodustada omavalitsuste koostööd. „Selleks et omavalitsused suudaksid paremini toime tulla jäätmehoolduse korraldamisega ja sealhulgas jäätmete liigiti kogumisega, tuleks rahandusministril soodustada omavalitsuste koostööstruktuuride teket. Need ühisasutused aitaks koondada valdkonda puudutavaid teadmisi ning raha. Samuti võimaldab see omavalitsustel luua parema ülevaate jäätmetekitajatest, suunata rohkem tähelepanu järelevalvele ning saada tugevam läbirääkimisplatvorm suhtluses jäätmekäitlejatega. Riik peaks omalt poolt tagama, et jäätmekäitluse andmed on kontrollitud ja õiged. See aitaks jäätmemajanduses teha õigeid otsuseid.“

Taustaks

  • 2015. aastal tekkis Eestis 466 000 tonni olmejäätmeid. Sellest suurima osa moodustasid biolagunevaid jäätmeid (26%). 22% moodustas paber ja kartong. Plastijäätmed moodustasid 15%, muud olmejäätmed 13%, klaasijäätmed 9% ja metall 5%. Tekstiilijäätmete osakaal on 4%, puidujäätmetel 2% ja kasutuselt kõrvaldatud seadmetel 2%. Ülejäänud väiksemas koguses tekkinud jäätmed moodustasid kokku 2%.
  • Kogutud olmejäätmetest moodustavad kaks kolmandikku segaolmejäätmed (66%). Liigiti kogutud pakendid ja muud liigiti kogutud materjalid mõlemad ligikaudu kuuendiku (vastavalt 18% ja 16%).
  • Eestis tekkinud olmejäätmetest põletatakse 39%. Materjalina võetakse ringlusse 29%. Jäätmekütuse valmistamiseks kasutatakse 13%. Ladestamisele läheb 7% olmejäätmetest. Muu taaskasutus (nt prügilate katmine jäätmekütuse tootmise jääkidega) ja muu käitlus (vaheladustamine ja määramata käitlus) moodustavad kokku 12%.
  • Liigiti kogutud jäätmetest pool (50%) eksporditakse ja võetakse materjalina kasutusse teistes riikides.

Vähese sortimise tõttu ei saavuta riik Euroopa Liidu eesmärki võtta aastaks 2020 materjalina kasutusele 50% olmejäätmetest.

Jäätmehooldusnõuete rakendamist on takistanud riigi jäätmepoliitika suunamuutused korraldatud jäätmeveos ning ebaselgus omavalitsuste õiguses otsustada jäätmete taaskasutamise üle.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll

  • Postitatud: 14.12.2016 11:00
  • Viimane muudatus: 14.12.2016 12:57
  • Viimane ülevaatus: 14.12.2016 12:57

Segaolmejäätmed Väätsa prügilas, kust nad lähevad algul pressimisele ja siis põletamisele.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid