Riigikontrolli vastus Irja Lutsari artiklile „Lapsed ei jõua õigel ajal ravile – kas tõesti?“ (Postimees 15.11.2016)

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Riigikontrolli auditijuht Mart Vain: "Riigikontroll kinnitab, et erinevalt Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari käsitlusest, mis tugineb auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“ meediakajastusele ja kust võib jääda mulje, nagu oleks auditis analüüsitud ainult söömis-, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lapsi, käsitles Riigikontroll laste haigusseisunditest nii eelmainituid kui ka rasvumist, astmat ja I tüüpi diabeeti. Lisaks vaadati tervisekontrollis käimist. Samas nõustub Riigikontroll ka oma auditiaruandes Lutsariga, et Eesti laste tervis on iseseisvuse taastamise järgsel perioodil mitmes aspektis paranenud – imikute suremus on vähenenud ning ka nakkushaigustesse haigestumine on saadud kontrolli alla. See on kindlasti süsteemse ja läbimõeldud tegutsemise tulemus ning arenenud riigi tunnus.

Kui Lutsar arvab, et vaktsineerimisega hõlmatuse tõusu taga paljude Eesti arstide ennastsalgav töö ja ühiskonna teadlikkuse tõus, siis leiab Riigikontroll, et lisaks sellele on väga oluliselt edasimineku taga just süsteemsed muudatused, mida on juhtinud eelkõige Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Tervise Arengu Instituut – kehtestades riikliku vaktsineerimisekava, mille täitmist jälgitakse hoolikalt.

Samuti väidab Irja Lutsar, et laste madala vaktsineerituse taseme pärast ei peaks ei arstid, tervishoiusüsteem ega lapsevanemad praegu muretsema, sest ca 97 protsenti 0–14aastatest lastest on vaktsineeritud. Ta lisab, et kuigi keeldujate arv on aastate jooksul suurenenud, on nende lapsevanemate hulk marginaalne.

Riigikontroll jääb eriarvamusele ja leiab, et muretsemiseks on põhjust küll. Kui arvestada, mis aastal laps mingit vaktsiini peab saama ning võtta samal aastal sündinud laste arvust vaktsineerimisest keeldujate osakaal, siis vaktsiinist keeldujaid oli 0–14aastaste hulgas ca 5100 last. Riigikontrolli jaoks on üllatav, et mikrobioloogiaprofessor peab ca 5100 last marginaalseks hulgaks.

Samuti tuleb arvestada seda, et igal aastal on vaktsineerimisest keeldujaid üha rohkem. Vaktsineerimine on ette nähtud tõsiste ja raskete tüsistustega haiguse vastu ning ühe lapse haigestumise korral on ohus kõik need, kes on vaktsineerimata.

Lisaks näitavad Terviseameti andmed, et 2014. aastal oli nt difteeria ja teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja b-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud kuni 2aastastest lastest 94,5% või vähem.

Eelnevast tulenevalt ei täida Eesti mitut Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumit, mis puudutavad vaktsineerimist. Kuni 2aastaste immuniseerimise osakaalu kriteerium on püstitatud nelja vaktsiini kohta. Need eesmärgid on kahe vaktsiini puhul (difteeria, teetanus ning poliomüeliit) täitmata 0,5 protsenti ning ühe vaktsiini (leetrid, mumps ja punetised) puhul täitmata 1,5 protsenti. Läkaköhavaktsiini puhul on kriteerium täidetud.

Tervisekontrollis regulaarselt käimine on nii haigekassa (tervisekontrollides käimise juhendi koostaja) kui ka teaduskirjanduse põhjal üks efektiivsemaid viise avastada tervisehäireid ja haigusi varakult, seega seostub tervisekontrollis mittekäimine väljaravimata haiguste esinemisega. Samas on Riigikontroll ka oma auditiaruandes päri Irja Lutsari väitega, et profülaktiliste kontrollide sagedus vajaks ülevaatamist.

Lutsar olulisustab pigem lõpptulemust – teadmist, kui palju täiskasvanute haigusi on põhjustatud lapseeas välja ravimata haigustest, mitte niivõrd vajadust saada ülevaade ka protsessist (kui palju arsti juures käiakse).

Riigikontroll on seisukohal, et tähtis on jälgida nii protsessi kui ka tulemusindikaatoreid. Hetkeseisuga ei ole võimalik meie riigi terviseandmestiku põhjal hinnata praeguste täiskasvanute lapsepõlve haigusi, seda eelkõige sellepärast, et ühetaoliste andmete kogumine ei ole toimunud veel piisavalt pika aja vältel. See on kindlasti tuleviku jaoks mõttesuund. Samuti ei ole võimalik sellist trendi hetkel välja tuua, kuna puudub agregeeritud terviseandmestik. Vajalike alusandmete puudusest tulenevad probleemid on auditi aruandes välja toodud.

Auditi aruanne on kättesaadav Riigikontrolli kodulehelt ning sellega on võimalik kõigil tutvuda. Riigikontrolli auditiaruandes on toodud ära metoodika kirjeldus. Riigikontroll soovitab enne alati tutvuda algdokumendiga, mille kohta arvamust avaldatakse."

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll

  • Postitatud: 16.11.2016 16:00
  • Viimane muudatus: 16.11.2016 16:02
  • Viimane ülevaatus: 16.11.2016 16:02

Lisamaterjalid

Välislinke

Veel uudiseid