Riigikontrolör Alar Karis: pidev hirm eksida pidurdab loovust ja innovatsiooni ning viib keskpärasuse lõksu

Toomas Mattson | 15.11.2016 | 14:02

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 15. november 2016 – Täna Riigikogu täiskogu ees aastakõnega esinenud riigikontrolör Alar Karis sõnastas omalt poolt uuele valitsusele kolm punkti, mida võiks silmas pidada – need käsitlevad hirmu eksida, mis pärsib loovust ja innovatsiooni; vajadust keskenduda päriseluprobleemidele, mitte pseudoteemadele ja kolmandaks hinnata ideid nende sisu, mitte esitaja järgi.

Riigikontrolör Alar Karis leidis, et seaduslikkuse kui avaliku sektori toimimise keskse põhimõtte kõrvale sobib hästi ka see, kui valitsus lepib enne otsuse langetamist kokku ja teeb avalikuks, millist riski ollakse valmis võtma, mis ulatuses ja kes vastutab. „Nõnda tekib otsustajatel vastutust kaotamata võimalus midagi ka ise muuta ning vähenevad kulud, mida põhjustab sääsekurnajalik kontroll. Ametnikud on hirmunud ja ajavad eksimise kartuses näpuga ülidetailsetes reeglites järge, selle asemel võiks neid aga usaldada ja anda neile võimalus olla vajalikul määral paindlik. Seejuures põhjendatakse absurdseid reegleid ja töökorraldust tihtipeale mingite müstiliste nõuetega“ ütles riigikontrolör. Karis kinnitas, et võitlus ülereguleerimise, jäikuse ja usaldamatusega on ka Riigikontrolli ülesanne ning olukorras, kus reaalse elu vajadused ja regulatsioonid on omavahel vastuolus, tuleb asuda reaalse elu poolele, mitte nõuda jäikade reeglite täitmist.

Riigikontrolör rõhutas, et valitsuse tähelepanu ei tohiks hajuda Eesti inimeste ning ettevõtjate reaalsete probleemide lahendamiselt, olgu selleks siis näiteks inimese pääs arsti juurde või kindlus, et õnnetuse korral saabub abi. „Või investori kaitse pahatahtlike pankrottide korral või õigussuhete süsteem, mis lubaks ausal ettevõtjal tegeleda eelkõige oma äri edendamisega ja mitte asjaajamisega. Vaid igaühele kõige lähedasemate, n-ö päriselu probleemide tulemusliku lahendamisega paralleelselt leiavad mõistmist ning saavad lahenduse ka sellised keerukad küsimused, mis on seotud näiteks ühiskonna avatusega. Ka makromajanduslikud kontseptsioonid, nagu eelarvetasakaal, saavad nõnda kodanikule arusaadavamaks. Seega – inimene ja tema mured ikka enne, kui hakatakse otsustama Eesti eesistumise logo kujundust või ka järjekordsete monumentide rajamist,“ sõnas Karis.

Samuti kutsus riigikontrolör kaaluma ideid ja ettepanekuid lähtuvalt nende sisulisest väärtusest, mitte subjektiivsest arvamusest idee või soovituse esitaja suhtes. „Hea idee, mis on ka teostatav, on nii haruldane, et selle kaitseks peaksime tegema kõik endast sõltuva. Ja julgustama kõiki oma ideedega välja tulema, sest paljude ideede hulgast võib sõelale jääda mõni, mis meid edasi viib. Muidu võtab võimust keskpärasus ja keskpärasus ei loo midagi muud kui keskpärasust. Ja keskpärasus ei salli enda kõrval midagi muud kui keskpärasust,“ sõnas Alar Karis.

Riigikontrolör käsitles oma ettekandes riigi vara ja majanduse olukorda ning perspektiive, samuti otsuste vastuvõtmise mehhanisme.

Kõne täistekst on kättesaadav Riigikontrolli kodulehelt: http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrolör/Kõnedjaesinemised/RVKSkõned/tabid/299/Default.aspx

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll

  • Postitatud: 15.11.2016 14:02
  • Viimane muudatus: 9.12.2016 12:47
  • Viimane ülevaatus: 9.12.2016 12:47

Riigikontrolör käsitles oma ettekandes riigi vara ja majanduse olukorda ning perspektiive, samuti otsuste vastuvõtmise mehhanisme.

Erik Peinar/ Riigikogu

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid