Meediasuhtluse põhimõtted

Toomas Mattson | 14.12.2009 | 10:27

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Tulenevalt Riigikontrolli töö spetsiifikast on meil omad meediasuhtluse aluspõhimõtted:

Riigikontroll ei tööta meedia, vaid riigi ja maksumaksjate heaks. Meediasuhtlus on üks instrumentidest, mille sobival viisil kasutamine võib teatud olukorras ja teatud juhtumite puhul suurendada Riigikontrolli töö mõjusust. Meediasuhtlus on vaid üks moodus vajaduse korral tutvustada meie tööd ja selle tulemusi laiale avalikkusele, samuti sihtrühmadele, keda on raske või võimatu haarata otsesuhtlusega. Seega võib meediasuhtlus, aga ka selle ettekavatsetud puudumine olla auditikommunikatsiooni üks osa.

Riigikontrolli meediasuhtlust korraldab ja koordineerib kommunikatsioonijuht. Kogu info, mis on mõeldud meediale, saadab üldjuhul välja üksnes kommunikatsioonijuht.

Oma tegevuse ja töötulemuste edastamiseks ning selgitamiseks meedia vahendusel kasutab Riigikontroll iga üksikjuhtumi puhul paindlikult viise ja vahendeid, mis on kommunikatsioonijuhi hinnangul konkreetse juhtumi puhul otstarbekad ja asjakohased.

Meediale suunatud info hulga, iseloomu, edastamise viisi, ajastatuse ning muu säärase määrab igal üksikul juhtumil kindlaks kommunikatsioonijuht koostöös asjasse puutuvate isikute ja üksustega, arvestades võimalikult palju nende kaalutlusi.

Ajakirjanike infopäringud, millele vastamiseks ei ole vaja sünteesida uut informatsiooni ja millele vastamine sõltub vaid kommunikatsioonijuhist, saavad üldjuhul vastuse kahe tunni jooksul alates päringu menetlemise algusest.

Kogu informatsioon, mida Riigikontroll meediale edastab, peab vastama tõele, samas ei pruugi meediale edastatav informatsioon olla kogu informatsioon, mida Riigikontroll asjas evib. Riigikontrolli reputatsioon sõltub edastatava teabe usaldusväärsusest. Kui oleme siiski eksinud, tunnistame oma viga ja palume vabandust.

Riigikontroll võtab meediaga suheldes arvesse auditiorganisatsiooni olemusest tulenevaid eripärasid, see väljendub vajalikus diskreetsuses ja sobival määral tempereerituses, samuti poliitilises neutraalsuses. Riigikontroll arvestab oma sõnumeid koostades ning nende tooni ja rõhuasetusi määrates soovitava eesmärgi saavutamist, eelistades võimaluse korral pikaajalisi eesmärke lühiajalistele.

Riigikontroll väldib meedia vahendusel ebaproportsionaalset vastandumist auditeeritavale. Samas võtab Riigikontroll arvesse iga juhtumi eripära ja käitub oma kaalutlustest lähtuvalt. Riigikontrolli meediasuhtluse eesmärgiks on toetada positiivseid muudatusi ja Riigikontrolli soovituste elluviimist.
 

  • Postitatud: 14.12.2009 10:27
  • Viimane muudatus: 1.02.2016 12:46
  • Viimane ülevaatus: 1.02.2016 12:46